Vaata peasisu

Eesti kaitsetööstus ihaleb jõuda 1 miljardilise käibeni

EASi ja KredExi ühendasutus
11. september 2024
6 min

Eesti kaitsetööstussektori käive ulatub tänavu rekordilise 400 miljoni euroni. Ambitsioon on sektoril aga suur – 2030. aastaks jõuda miljardilise käibeni ja kaitsetehnoloogiat arendavate riikide hulgas arvestatava ekspordipartnerini.

Selle aastase rekordilise 400 miljoni eurose käibe taga on mitu tegurit, usub kaitsetööstuse startupi SensusQ juht ja kaasasutaja Marko Kaseleht. “Esiteks keskkond ehk üldine suurem tähelepanu kaitsevaldkonnale ja selle kasv. Kaitse-eelarvete suurenemine on loonud soodsa pinnase ettevõtete kasvuks. Teiseks Eesti toodete unikaalsus ja uuenduslikkus, mis on pälvinud rahvusvahelisel turul suurt huvi,“ mainis ta.

Sektori kasvule aitab kaasa tema sõnul ka Eesti poliitiline toetus ja aktiivne panustamine Ukraina konflikti, mis on suurendanud riigi usaldusväärsust rahvusvahelisel tasandil, kaasa arvatud Eesti toodete nähtavust.

Toimiv ökosüsteem sillutab teed miljardini

Kasvuambitsioon on aga sektori ettevõtetel hulga suurem. 12. juunil Äripäeva raadiole antud intervjuus prognosis 2C Venturesi partner ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi, et aastaks 2030 võiks see ulatuda juba 1 miljardi euroni.

Et selleni jõuda on vaja Marko Kaselehe sõnul keskenduda eeskätt töötava ja tõhusa kaitsetööstuse ökosüsteemi loomisele, millele on hetkel liiga väga tähelepanu pööratud. “See peaks hõlmama nii tootmisvõimsusi, teadus- ja arendustegevust (R&D) kui ka inimressursse. See tähendab ka kohaliku tarneahela tugevdamist. Ilmekas on Milrem Roboticsi näide, kus 65% komponentidest tuleb Eesti allhankijatelt,“ tõi Kaseleht näite.

Tarvis on ka ajakohast poliitilist tuge ja regulatiivset raamistikku. „Nii on hädavajalik valitsuse toetus, sealhulgas investeerimisfondide loomine ja ekspordigarantii mehhanismide täiustamine,“ toonitas SensusQ juht.

Partnerid avavad uksi globaalsele turule

Oluline on keskenduda ka järjepidevalt innovatsiooni ja ekspordi edendamisele ning investeeringutele teadus- ja arendustegevusse. Näiteks Kaitsetööstuse Liit on seadnud Kaselehe sõnul eesmärgiks kasvatada oma liikmete arvu ja edendada innovatsiooni, mis omakorda tugevdab konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. 

„Ekspordimahtude kasvu toetab ka tihe koostöö strateegiliste partneritega ja uute turgude leidmine. Rahvusvahelise partnerluse ja strateegilise liidu ilmekas näide on Milrem Roboticsi koostöö Araabia Ühendemiraatide sõjatööstusega EDGE, mis aitab korraga suurendada nii investeeringuid kui ka laiendada turu ulatust. Sellised partnerlused on vajalikud, et tagada Eesti kaitsetööstuse globaalse konkurentsivõime kasv,“ toonitas Kaseleht.

Kaitsetööstusel vaja kodumaised refenrentse

Et strateegiliste partnerlusteni jõuda on vaja kaitsetööstuses referentse. „Rahvusvaheline turg ei taha osta ega kasutada tooteid ja teenuseid, millel puuduvad kodumaised referentsid,“ selgitas Kaseleht. Just nende puudumine on hetkel üks takistusi ettevõtete kasvuks.

Näiteks võiks Eesti kaitsevägi võtta aina enam kasutusele kohalikke tooteid ja teenuseid. „Paraku on hankijate fookuses enamasti odavaim hind, mis omakorda annab eelise suurematele rahvusvahelistele tootjatele. Nii rändavad raha ja referentsid riigist välja,“ jagas Kaseleht.

Paraneda võiks ka tema sõnul välisinvesteeringute kaasamine, milles Eesti on seni olnud kehv. Meie lähinaabrid on tema sõnul paremas positsioonis, kuna on toimiva kaitsetööstuse ökosüsteemi loonud ja võtnud poliitilisel tasemel vastu vajalikud otsused.

Ettevõtete trumbiks innovaatilises ja ajalooline kogemus

Samas on Eesti kaitsetööstusettevõtete trumbiks rahvusvahelistel turgudel innovaatilisus ja unikaalsed tooted: näiteks tõi Kaseleht Milrem Roboticsi arendatud mehitamata maismaasõidukid või Threod Systemsi droonid, Vegvisiri olukorrateadlikkuse süsteemi ning SensusQ enda luureteabehalduse tarkvara.

Eesti tugevuseks teiste riikide ees on kindlasti ka Kaselehe sõnul Eesti geograafiline asukoht ja ajalooline kogemus Venemaaga, mis annavad unikaalse perspektiivi ja arusaama julgeolekuohtudest. „Oskame ja suudame seda edukalt kommunikeerida oma partneritele. See kontekst on eriti oluline NATO ja ELi liikmesriikidele, kes hindavad Eesti ekspertteadmisi ja strateegilisi lahendusi,“ toonitas ta.

Eesti kaitsetööstuse oluline võime on ka teha kiireid ja paindlikke otsuseid, mis omakorda võimaldab reageerimist turu vajadustele ja tehnoloogilistele muutustele. Näiteks Milrem Roboticsi kiire laienemine ja uute tootmisvõimsuste avamine näitab sektori dünaamilisust ja kohanemisvõimet. „Tuge annab ka valitsuse poliitiline ja majanduslik toetus, sealhulgas investeerimisfondid ja ekspordigarantiid. Need mängivad olulist rolli kaitsetööstuse arendamisel ja ekspordivõimekuse kasvatamisel,“ mainis Kaseleht.

TASUB TEADA
SensusQ
Asutajad: Marko Kaseleht ja Villiko Nurmoja
Asutamisaasta: 2020  
Sektor: kaitsetööstus
Töötajaid: ca 40
Kaasanud raha: 4,8 miljonit eurot
Investorid: New North Ventures, Specialist VC, StartUp Wise Guys ja Lemonade Stand.
www.sensusq.com

TAUST
SensusQ on välja töötanud militaartehnoloogia tarkvara Winning Mind, mis aitab lõppkasutajatel koguda teavet erinevatest allikatest, analüüsida selle täpsust ja päritolu ning luua kogutud andmete põhjal seoseid. Platvorm on digitaliseerinud luuretsükli ning säästab juba praegu 30% väärtuslikku aega võrreldes tänaseni kasutusel olevate meetoditega. Ettevõte teabehaldustarkvara on kasutuses nii NATO riikdes kui ka Ukrainas.

ÜKS KÜSIMUS

Marko Kaseleht, SensusQ juht ja kaasasutaja

Milline oli möödunud ja milline on tänavune aasta teie ettevõtte SensusQ jaoks olnud?

Eelmine aasta oli meie ettevõttele täis väljakutseid, mis lõid suurepäraseid võimalusi õppida ning areneda. Suurimaks proovikiviks oli keerulises keskkonnas opereerimine, kus kaitse-eelarve küll kasvab, kuid tähendab eelkõige võimekuste kasvu ja suuremaid oste nn konventsionaalsesse kaitsetööstusesse ehk eeskätt rauda ja laskemoona. See jätab innovatiivsetele toodetele vähe ruumi. Kahjuks on uusi tehnoloogiaid ja tooteid reeglina võimalik müüa peamiselt kitsalt teadus- ja arendustegevuse (R&D) eelarvest.

Lisaks raskendab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu inimressursi puudus lõppkasutajate ja hankijate seas, sest kogu fookus on konventsionaalsete võimekuste kasvatamisel. Keeruline on ka välisinvestorite raha kaasamine, kuna paljud riskikapitalistid ei mõista kaitsetehnoloogia turgu, valdkonna tehnoloogiate toimimist ega ka lõppkasutajat ja tema vajadusi.

Kuna startup sektori tootlikus on väike, püüavad investorid riske maksimaalselt minimeerida, sõlmida enda jaoks võimalikult kasulikke tehingud. Nii jääb näiteks puudu nii ajast kui ka rahast, et tegelda ettevõtte kasvuks vajaliku müügiga. Vaatamata raskustele õnnestus meil aasta lõpus saada USA investoritelt rahastust, mis oli meie suurimaks edulooks.

Tänavune aasta on olnud edukam, kuid samad väljakutsed püsivad. Meie meeskond on pidanud leidma viise, kuidas uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke ressursse ja rahastust hankida. Vaatamata raskustele oleme suutnud oma müügitegevust ja turupositsiooni tugevdada, keskendudes strateegilistele partnerlustele ja turu vajaduste mõistmisele.

Loo autor: Signe Sillasoo, Trade with Estonia

Jaga postitust

Tagasi üles