Eesti liitumisest Euroopa Kosmoseagentuuriga möödub viis aastat
Euroopa Kosmoseagentuuriga on sõlminud uute toodete ja teenuste arendamiseks lepingu üle 20 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse. Eesti kosmosebüroo projektijuht Karoli Kahni sõnul pole liiga utoopiline unistada ka Eesti oma astronaudist.
Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) on sõlminud lepingu üle 20 Eesti ettevõtte ja teadusasutuse, et arendada uusi tooteid ja teenuseid. Kosmosesse on lennutatud Eestis arendatud satelliite, teadusaparatuuri, tarkvara ja seade MyotonPro. Euroopa Kosmoseagentuuris töötab ja stažeerib üle kümne eestlase. Eestil on oma kiire satelliidiandmete keskus ESTHub ja nii Tallinnas kui Tartus tegutseb ESA äriinkubaator.
Tänavu valmis Eesti esimene kosmoseseaduse väljatöötamiskavatsus ning uus ambitsioonikas kosmosepoliitika ja -programm aastateks 2020-2027. EASi Eesti kosmosebüroost vaadelduna paistab Eesti kosmosealane tegevus vilkam kui kunagi varem. Mis on meid nii kaugele toonud ja mille poole me niisuguse suure hooga liigume?
Konarlik algus
Eesti teekond Euroopa Kosmoseagentuuri liikmelisuseni algas konarlikult nagu iga algus. Eesti esimene katse ESA-ga suheteid soojendada oli juba 2004. aastal, kui EAS saatis ESA-le koostööettepaneku. Kirjale ei vastatud, kuna ettepanek pidanuks tulema valitsuselt, kuid sellele järgneval aastal hakkas ESA omakorda vihjama, et Eesti võiks varsti ESA koostööriigi staatusesse astuda. Eestis nähti koostööpotentsiaali tänu Eesti astronoomide saavutustele ning tärkavale tehnoloogilisele võimekusele.
2006. aastal majandusministri ametis olnud Edgar Savisaar võttis koostöö osas temale omaselt seisukoha: “Teeme ära!” ja sai volituse Eesti esindamiseks suhtluses ESA-ga. Nagu kombeks, toimusid ESA ja Eesti vastastikused visiidid, kuni 20. juunil 2007 jõuti Eesti ja ESA esimese koostöölepingu sõlmimiseni, mille allkirjastas Eesti poolt majandusminister Juhan Parts. Eesti esindamine suhetes ESA-ga jäi EASi Eesti kosmosebüroo ülesandeks.
Esimesed viljad
Edasi allkirjastati juba Eesti Vabariigi ja Euroopa Kosmoseagentuuri vahelise Euroopa koostööriigi kokkulepe (2009) ja PECS harta (2010) ning algas viieaastane prooviperiood tõestamaks Eesti kosmosealast võimekust. PECS programmi ajal sõlmisid esimesed Eesti ettevõtted ja teadusasutused lepinguid, et arendada teadusmahukaid tooteid ja teenused koostöös ESA-ga.
Nende hulgas olid satelliitside antennide tootja Vertex Estonia ja superkondensaatorite tootja Skeleton Techologies, aga ka lihastoonust mõõtva müomeetri arendaja Myoton ja tarkvaraettevõte CGI. Reach-U töötles satelliidipilte ja töötas välja automaatsed algoritmid metsade ja põldude seireks.
Tartu observatoorium töötas välja optilise kalibreerimise teenuse ja Tartu Ülikool aitas kaasa ESTCube-1 arendustöödele. Tallinna Tehnikaülikool aitas arendada rakendust keskkonnasäästlikuks sadamate ehituseks. Kõik need projektid aitasid tõestada, et oleme valmis viima koostöö kosmoseagentuuriga järgmisele tasemele.
Kombinatsioonina meie õigeaegsest initsiatiivist, ettevõtete ja teadusasutuste tehnoloogilisest võimekusest ja ESA tollasest poliitilisest eesmärgist näidata võimekust kaasata uusi riike, õnnestus Eestil esimese Balti riigina saada Euroopa kosmoseriikide klubi täieõiguslikuks liikmeks 2015. aasta 1. septembril.
Küberturvalisusest komeedipüüdurini
Praegu näeb Euroopa Kosmoseagentuur Eesti ettevõtetes kõige suuremat potentsiaali küberturvalisuse ja tehisintellekti lahenduste valdkonnas, kus ettevõtted annavad oma panuse kosmose infrastruktuuri ja maapealsete tugistruktuuride kaitsmisesse küberrünnakute või rikete eest. Püüame anda oma panuse ka ESA digitaliseerimisse, näiteks andis värskelt Eesti e-residendiks saanud ESA peadirektor 2017. aastal esimest korda digiallkirja, et sõlmida vastastikuse mõistmise protokoll ESA ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas.
Samamoodi edukalt osaleme ESA tehnoloogiaprogrammides, näiteks kosmoses vajaliku riistvara ja materjalide arendamise kaudu. Mõni Euroopa Kosmoseagentuurile arendatud aparatuur on valmistatud kasutamiseks kosmoses nagu Tartu Observatooriumis arendatav miniatuurne kaamera satelliitidele. Sellised tehnoloogiad on osa kosmoses paiknevast infrastruktuurist, mida inimkonna ja planeedi huvides kasutame.
Valdavat enamust ESA-le tehtud tööst saab aga kohandada maapealseks kasutuseks. Hea näide on lihastoonuse mõõtmise aparaat MyotonPro, mis kohandati koostöös ESA-ga kasutuseks kaaluta olekus rahvusvahelise kosmosejaama pardal, kuid mille peamine kasutusvaldkond on siiski tavameditsiinis ja spordis. Euroopa Kosmoseagentuur on tellinud Skeleton Technologies superkondensaatorite arendamise, mida kasutatakse peamiselt autotööstuses, lennunduses, meditsiinitehnikas jt tööstusharudes. Rõõmuga näeme, et viimati nimetatud ettevõte, kelle esimene klient oli 2011. aastal Euroopa Kosmoseagentuur, on saavutamas aastatepikkuse tööga välja teenitud edu.
Käesoleval aastal valminud Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020-2027 annab aimu sellest, milliseid edulugusid tulevikus oodata võiksime. Näiteks näeb programm ette Eesti osalemise ESA suurtes teadusmissioonides, millest esimene on ESA Komeedipüüduri mission. Kasutamaks ära Eesti ettevõtete suurt kogemust küberturvalisuse valdkonnas, võib tulevikus orbiidile jõuda Eesti ettevõtteid ja tudengisatelliidi meeskondi ühendav satelliit küberturbe harjutuste läbiviimiseks.
Ka avalikku sektorit suunatakse kasutama kosmoseandmetel põhinevaid lahendusi, et võimaldada andmepõhist otsustamist ja pakkuda kodanikele paremaid e-teenuseid. Eesti e-riigi kogemusele tuginedes oleks võimalik lahendada globaalne kosmoseliikluse reguleerimise ülesanne ning lahendus eksportida kogu rahvusvahelisele kogukonnale.
Lisaks tarkvarale, annavad kohalike ettevõtete edusammud robootika valdkonnas lootust, et Eestis arendatud tehnoloogiad jõuavad tulevikus ka Kuule ja teistele taevakehadele. ESA liikmesriigina pole isegi liiga utoopiline unistada Eesti oma astronaudist.