EIS suunab kolmel järgneval aastal Eesti majandusse 1,8 miljardit eurot
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) seab aastateks 2026–2028 keskseks eesmärgiks Eesti ettevõtete teadmusmahukuse ja ekspordivõimekuse kasvu ning tööjõu tootlikkuse suurendamise. Selleks suunab EIS Eesti majandusse igal aastal ligikaudu 600 miljonit eurot ning liigub meetmepõhisest toetuste jagaja mudelist arengu finantseerija rolli suunas.
Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamine eeldab kiiret kohanemist maailmamajanduse muutustega, tehnoloogilise murrangu ärakasutamist ning ettevõtete võimet leida kasvu uutel turgudel. EISi tegutsemise uued suunad lähtuvad sellest, et suurimat majanduslikku mõju loovad teadmusmahukad tooted ja teenused, tugev ekspordivõimekus ning investeeringud, mis tõstavad tootlikkust.
„Avaliku sektori roll on suunata ressursid sinna, kus mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele on suurim. EIS liigub teadlikult arengu finantseerija rolli suunas – suurendame laenude ja käenduste mahtu, vähendame otsetoetuste osakaalu ning fokusseerime ettevõtetele, kelle kasv loob Eestile kõige rohkem lisandväärtust ja eksporti,“ ütles EISi juhatuse esimees Ursel Velve.
Järgmisel kolmel aastal aitab EIS Eesti majanduse arengule kaasa neljas suunas: teadus- ja arendustegevus, eksport, investeeringud ning elamumajandus.
Teadus- ja arendustegevuse vallas võimendatakse kõrge riskiga investeeringuid ning kiirendatakse idu- ja süvatehnoloogiaettevõtete kasvu. Ekspordi arendamisel keskendutakse sihtturgude mitmekesistamisele, Eesti rahvusvahelise maine tugevdamisele ning ettevõtete toetamisele välispartnerite otsingul ja võrgustike loomisel. Investeeringute suunal toetab EIS nii ettevõtete jätkuinvesteeringuid kui ka välisinvestorite tootmis- ja arendusüksuste rajamist Eestisse, seades fookuse teadus- ja arendusmahukatele investeeringutele.
Elamumajanduses keskendutakse eluasemete kättesaadavuse ja energiatõhususe parandamisele ning renoveerimistehnoloogiate arendamisele, et kasvatada ka ehitussektori ekspordivõimekust.
EISi eelisvaldkonnad, kus uute tegevussuundade raames nähakse suurimat ekspordivõimekuse kasvu, lähtuvad riiklikust teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavast (TAIE). Need on kohalike ressursside väärindamine, tervisetehnoloogiad, digitehnoloogiad, kaitsetööstus ja kestlikud energialahendused.
Ursel Velve rõhutas, et praegused teenused viiakse lõpule, kuid edaspidi tehakse muudatusi, mis on suunatud kattuvuste vältimisele, teenuste kvaliteedi parandamisele ja suurima mõju saavutamisele. Velve sõnul on oluline, et oskame hinnata, kui palju toob iga riigi investeeritud euro kasvavat lisandväärtust ja eksporti.
„EIS peab arenema mõjusaks ja tõhusaks ettevõtlust toetavaks kompetentsikeskuseks, mis lähtub ettevõtjate tegelikest vajadustest ning kohandab oma teenuseid paindlikult vastavalt turu ja majanduse olukorrale. Selleks peame tervikuna olema efektiivsemad, vähendama vähem mõjusate teenuste osakaalu ning pakkuma ettevõtjatele kliendikeskset, kõrgema riskitaluvusega ja väiksema bürokraatiaga tuge,“ selgitas Velve.
EISi juhi sõnul saab EISi kliendisuhete alustalaks ühe ukse poliitika, mis tähendab, et ettevõtjal ei ole EISiga suhtlemiseks vaja mitme erineva kontaktisiku abi ega pea riigile samu andmeid mitmesse eri kohta sisestama.
75 protsenti ettevõtlusvaldkonna eelarvemahust suunab EIS edaspidi fookusklientidele. Nendeks on eksportijad ja investorid. Praegu on selliste klientide osakaal ligikaudu viiendik portfellist ning nende kasvav osakaal tähendab muutust nii kliendimudelis kui ka teenuste portfellis. Fookuskliente teenindatakse proaktiivselt kliendihalduri toel, teistele klientidele on teenused kättesaadavad eeskätt loodava iseteenindusplatvormi kaudu.
Teenuste portfell koondatakse enam kui 200 teenuselt ligikaudu 50 mõjukamale teenusele. Aastane turule suunatud teenuste maht kasvab 437 miljonilt eurolt 2025. aastal kuni 610 miljoni euroni 2026. aastal ning püsib järgnevatel aastatel ligikaudu 600 miljoni euro tasemel. Laenude maht kasvab 16 miljonilt eurolt 57 miljoni euroni ning käenduste maht 130 miljonilt 184 miljoni euroni aastas.
Lisaks algatab EIS nn Pillar Assessmenti auditi, mis võimaldab lisaks struktuurifondidele saada majanduse arengu võimendamiseks otserahastust Euroopa Komisjonilt.
Eesmärgiks on tõsta ka EISi organisatsiooni tõhusust ning vähendada tööjõukulude osakaalu turule suunatud teenuste mahust 5,5 protsendilt 2 protsendini.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) loodi 2022. aasta jaanuaris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Sihtasutuse KredEx liitumisel. EISi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajapoolsed ootused on seadnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. EIS arendab ettevõtlust ja elukeskkonda, aidates suurendada Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.