EISi Saksamaa ekspordinõunikud: Saksamaa majanduse aeglustumine ei taba Eesti eksporti ühtemoodi
Saksamaa majanduse ja tööstuse tänane seis mõjutab Eesti eksportivaid ettevõtteid eelkõige tarneahelate ja konkreetsete sektorite kaudu ja võib panna Eesti eksportivad ettevõtted paratamatult oma plaane üle vaatama, kuid mõju ei ole mustvalge. EISi Saksamaa ekspordinõunikud Tiina Kivikas ja Leana Kammertöns rõhutavad, et mõju sõltub sellest, kellele müüakse, millises väärtusahelas ollakse ja millistes liidumaades partnerid tegutsevad.
Saksamaa on Eesti jaoks oluline sihtturg: 2024. aastal oli Saksamaale eksporditud kaupade väärtus 1,27 miljardit eurot ning Saksamaa oli Eesti viies kaubanduspartner.
Kellel on risk suurem?
Tiina Kivikase sõnul võib Saksa tööstuse nõrkus Eesti ettevõtetele tellimustes tunda anda, eriti neil, kes on otsetarnijad või seotud Saksa ekspordi väärtusahelaga: “Kui Saksa tööstustoodangu langus ja nõudluse kahanemine jätkuvad, siis võib see aeglustada nõudlust Eesti eksporditoodete järele, eriti juhul, kui need on suunatud Saksa ettevõtetele otsetarnetena või Saksa ekspordi väärtusahela kaudu, aga mitte katastroofiliselt ja see ei puuduta kõiki Eesti tööstusettevõtteid, kes Saksamaale ekspordivad.”
Kivikas tõstab esile riskirühmana ettevõtted, kelle sõltuvus Saksamaast on väga suur, näiteks metalli-, masina- ja elektroonikakomponentide tootjad. „Siinkohal on siiski oluline rõhutada, et tundes Eesti eksportööre, on meie ettevõtete eksporditurud on suhteliselt mitmekesised ning kogu eksport ei sõltu ühestainsast sihtriigist – ehk „kõiki mune ühte korvi“ ei ole pandud,“ märgib ta.
Skeletoni tehase avamine Saksamaal Leipzigis. Paremalt: EISi Saksamaa välisesindajad Tiina Kivikas, Riina Leminsky, Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk, EISi juhatuse esimees Ursel Velve ning EISi nõukogu esimees Erkki Raasuke. (foto: EIS)
Teenused ja innovatsioon kui tasakaalustajad
Lisaks on Kivikas sõnul kasvanud teenuste eksport, mis annab kogu ekspordile täiendavat tuge ja aitab tasakaalustada kaubatootmise võimalikke nõrkusi. „Teenuste eksport ei pruugi olla sarnane tööstustoodangu ekspordile. Näiteks äriteenused, IT, telekommunikatsioon ja logistika on sageli vastupidavamad tsüklilisele langusele ning osad teenused võivad isegi kasvada, kui Saksa ettevõtted otsivad kuluefektiivsemaid lahendusi allhanke kaudu,“ sõnab ta.
Lisaks rõhutab Kivikas, et Eesti ettevõtted panustavad EISi ja teiste toetusmehhanismide abilüha enam innovatsiooni ja uute ekspordivõimaluste otsingusse, sealhulgas kaitsetööstuse projektidesse, mis aitavad Saksamaa tööstuse jahtumisest tulenevat survet leevendada.
Saksamaa ei ole üks turg, liidumaad käituvad erinevalt
Mõlema ekspordinõuniku sõnul tasub Saksamaad vaadata liidumaade kaupa. Näiteks Saarimaa on Saksamaal üks väiksemaid liidumaid, kus on veidi üle 1 miljoni elaniku ning sealne tööstussektor on olnud Kivikase sõnul languses juba pikemat aega. „2025. aastal oli tööstustoodangu tellimuste olukord on nõrk – eriti Saarimaa võtmetööstusharudes. Nende hulka kuuluvad auto- ja terasetööstus ning masinatööstus. Kuid kohalik tööstus-kaubanduskoda on 2026. aasta suhtes positiivne ning hindab, et pärast kolme aastast langust võiks 2026. aastal Saarimaal majandus taas tõusuteele minna. Selle põhjuseks on eelkõige riigi kavandatud investeeringud infrastruktuuri ja kaitse valdkonda,“ selgitab Kivikas.
Ka Schleswig-Holsteini liidumaa ei ole tema sõnul Saksamaa peamiste tööstustoodangu keskustega võrreldes määrava tähtsusega. Selle liidumaa pindala on suhteliselt suur, kuid tööstustoodangu maht on väiksem võrreldes tööstuslike linnadega nagu Nordrhein-Westfalen (nt Ruhrimaa), Baden-Württemberg (autotööstus) või Bayern (masinatööstus, elektroonika).
Schleswig-Holsteinis on Kivikase sõnul tööstus pigem piiratud ja spetsiifiline (nt toiduainetööstus, laevandus, mõned masinatööstuse ettevõtted), kuid see ei kuulu Saksamaa võtmetööstuspiirkondade hulka. „Seega on mõju Eesti eksportööridele olemas, kuid see ei ole üheülbaline ega katastroofiline.“
Kivikas usub, et mõju ulatus Eestile sõltub suuresti konkreetsetest sektoritest, sihtturgudest ja väärtusahelatest. „Kui Saksamaa nõudluse nõrgenemine peaks jätkuma, võib surve Eesti eksportööridele suureneda, kuid praegu on olukord pigem võimalike riskide ja aeglustumise faasis, mitte täielikus kriisis.“ Seetõttu ei ole tema sõnul Saksamaa majandusraskused Eesti ekspordile automaatselt löök, vaid pigem kasvav risk, mille tegelik mõju sõltub sektorist, väärtusahelast ja ettevõtete kohanemisvõimest.
„Hetkel viitavad numbrid pigem aeglustumise ohule, mitte murrangulisele negatiivsele pöördele,“ lisab ta.
Kammertöns: olukord on tõsine, aga Saksamaa on „suur tanker“
Leana Kammertönsi hinnangul kiputakse Saksamaa seisu mõnikord tõlgendama liiga mustades toonides: “Olukord Saksamaa majanduses on tõsine, kuid mitte nii halb, nagu vahel meediast tundub. Mure majanduse struktuursete probleemide pärast kestab juba pikemat aega, kindlasti viimased aastad. Kuid Saksamaa on nagu suur tanker, mille kurssi väga kiiresti muuta ei saa,“ ütleb ta.
Kammertöns seob järgmised sammud otseselt valitsuse fookusega: “Majanduse konkurentsivõime kasvatamine ja struktuursete probleemide seljatamine on Merzi valitsuse kindel prioriteet nr.1 käesoleval aastal.”
2026. aasta vaates on prognoosid eri institutsioonidel erinevad, näiteks ifo on näinud 0,8% kasvu. Teised prognoosijad on pakkunud teistsugust suurusjärku, näiteks IMK 1,2% ja DIW 1,3%. Kammertöns rõhutab, et muutuv majandusmudel tähendab Eesti ettevõtetele ka võimalusi: “See, et majandusmudel on muutumas, ei ole iseenesest halb, vaid kätkeb endas ka võimalusi meie ettevõtetele.”
Nordrhein-Westfalen kui Eesti ettevõtete jaoks suur võtmeala
Kammertöns peatub eraldi Nordrhein-Westfalenil, mis on Saksamaa üks mõjukamaid majanduspiirkondi.
“Mis puudutab üht meie suurimat partnerit Saksamaa – Nordrhein-Westfaleni liidumaad, siis see liidumaa on väga suurtes muutuste keerises. NRW liidumaa majandus annab üksi umbes viiendiku Saksamaa SKPst ja teeb Nordrhein-Westfalenist ühe Euroopa suurimatest majanduspiirkondadest, mida edendavad sellised metropoli piirkonnad nagu Rhein-Ruhr ja tugevad ettevõtted. Nüüd liigub NRW puhtast rasketööstusest mitmekesise, tehnoloogiaorienteeritud ja jätkusuutlikuma majandusstruktuuri suunas. Pluss kaitsetööstuse taassünd ja jõuline areng. Kuna Eesti ettevõtetel on digi- ja innovaatilisuse kuvand, siis avaneb siit Eesti ettevõtetele palju võimalusi koostööprojektideks. Selle nimel me EISis Saksamaal tegutsemegi,“ lisab Kammertöns.
Mida Eesti eksportija sellest kaasa peaks võtma
EISi ekspordinõunike sõnum jookseb kokku ühte punkti: Saksamaa majanduse jahtumine ei ole automaatselt löök, vaid ebaühtlaselt jaotuv risk, mille kõrval tekivad uued võimalused, eriti tehnoloogia, teenuste, allhanke ja kaitse ning taristu ümberkorralduste taustal. Praktikas tähendab see Eesti ettevõttele vajadust hinnata oma Saksamaa-sõltuvust, kaardistada liidumaa tasandil partnerite tööstusprofiili ning hoida portfell piisavalt mitmekesine, et üks turg või üks väärtusahel ei määraks kogu ettevõtte edasist (ekspordi)käekäiku.
Hea ettevõtja! Kui oled huvitatud Saksa turust, võta julgelt ühendust EISi kohapealsete ekspordinõunikega:
Tiina Kivikas
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: tiina.kivikas@eis.ee
Mobiil: +499 113 749 548
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel
Leana Kammertöns
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: leana.kammertons@eis.ee
Mobiil: +49 1578 6027 016
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel