EISi Tippinnovaatorite koostööpäev näitas ettevõtjatele, et järgmine kasvuhüpe võib alata ka ülikoolist või teadus-ja arendusasutusest
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Tippinnovaatorite programmis märtsis toimunud koostööpäev keskendus sellele, kuidas Eesti ettevõtted saaksid teha tulemuslikumat koostööd ülikoolide, arendusasutuste ja teiste teaduspartneritega. Päeva jooksul avati nii praktilisi koostöömudeleid kui ka seda, kuidas teadusasutused ja tugiorganisatsioonid ettevõtteid päriselt aidata saavad. Sõnum jäi kõlama selgelt: hea idee ei pea ettevõttes lõpuni valmis olema, sageli piisab hästi sõnastatud väljakutsest, et leida partner, kellega sellest midagi suuremat kasvatada.
EISi Tippinnovaatorite programmi koostööpäev andis osalejatele üsna konkreetse vaate sellele, miks tasub ettevõttel oma arendusambitsioone vaadata laiemalt kui ainult maja sees olemasolev kompetents. Tallinna Teaduspark Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško rääkis programmis osalevatele ettevõtjatele, et eriti eksperimentaalsete toodete ja teenuste puhul on väliste partnerite kaasamine sageli kõige mõistlikum viis ideid valideerida, edasi arendada ja testida. Tema sõnul on oluline mõelda ka sellele, millise ajahorisondiga ettevõte tegutseb. Kui fookus on ainult tänasel ja homsel, võivad mitu suuremat võimalust lihtsalt märkamata jääda.
Koostöö ei alga valmis lahendusest, vaid heast küsimusest
Goroško rõhutas, et üksi on keeruline võita, sest ettevõtte ressursid on alati piiratud. „Just siin tuleb mängu koostöö. Partnerid aitavad tuua juurde teadmisi, inimesi, vaatenurki ja võimekust, mida ettevõte ise ei pruugi mõistliku ajaga üles ehitada,“ sõnas Goroško. Ta sidus selle avatud innovatsiooni loogikaga, kus uusi lahendusi ei sünnitata ainult oma organisatsiooni sees, vaid neid otsitakse ja arendatakse koos teistega.
Ettevõtetele tõi ta välja mitu levinumat koostöömudelit. „Üks võimalus on ühised uurimis või teadus arendustegevuse projektid, kus ettevõte kirjeldab probleemi või arendusvajaduse ning ülikool või arendusasutus paneb selle lahendamiseks kokku sobiva meeskonna. Teine variant on leida ülikoolist või teadusasutusest juba olemasolev teadmustulemus, millel võiks olla äriline kasutus. Sellisel juhul tuleb läbi rääkida intellektuaalomandi ehk litsentsi või muu kasutusmudeli tingimused,“ selgitas ta.
Tallinna Teaduspark Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško. (foto: BDA)
Pikema vaatega koostöövormina tõi Goroško esile ühise innovatsioonilabori. „See tähendab, et ettevõte ja ülikool loovad koos keskkonna või programmi, kus tegeletakse pidevalt muutuvate probleemide ja uute lahenduste otsimisega. Sellise mudeli tugevus seisneb selles, et lõpptulemus ei pea olema kohe ette teada. Oluline on püsiv koostöö, millest võivad aja jooksul välja kasvada uued ideed, lahendused ja katsetused.“
Sarnase loogikaga töötab tema sõnul ka nn liivakastimudel, kus ettevõte toob oma teema või tehnoloogia lauale ja tudengid või teadlased saavad selle peal katsetada, mida uut sealt üldse välja võiks tulla.
Praktilisema koostöövormina rääkis Goroško praktikast ja konsultatsiooniprogrammidest. „Kui ettevõttel on idee olemas, saab kaasata õigetest asutustest õiged inimesed selle kallal tööle. Selline koostöö on kasulik mõlemale poolele. Ettevõte saab värske pilgu ja lisaressursi, tudengid ning teadlased saavad päriselu kogemuse. Sageli võib sellest välja kasvada ka tulevane töötaja, sest inimesed saavad ettevõtte ja selle probleemidega juba varakult tuttavaks,“ märkis ta.
Rahastusprogrammide puhul rõhutas Goroško, et need sobivad hästi eksperimentaalseteks arendusteks ja toodete turule toomiseks, eriti siis, kui mängus on mitu partnerit. „Rahvusvaheliste programmide puhul on tihti vajalik konsortsium, kus ettevõtted ja ülikoolid tegutsevad ühise eesmärgi nimel koos.“ Samas tuletas ta meelde, et jagatud intellektuaalomand võib sellistes mudelites olla ka riskikoht, mille tingimused tuleb alguses väga selgelt läbi mõelda.
Päeva praktiline soovitus ettevõtjatele oli lihtne. „Kui ettevõttel on mõni suurem, kaugemat tulevikku vaatav idee, tasub see võimalikult vara partneritega läbi rääkida,“ sõnas Goroško. Tema sõnul tasub ettevõtjatel ka arvestada, et suuremad arengud ei juhtu üleöö. „Mõni päriselt oluline tulemus võibki sündida alles viie või kuue aasta pärast,“ lisas ta.
Mida ülikoolid ja arendusasutused ettevõtjatele tegelikult pakuvad
Kui Tallinna Teaduspark Tehnopoli äriteenuste juht Martin Goroško ettekanne andis raamistiku, siis päeva teine pool näitas, kuidas erinevad ülikoolid ja arendusasutused seda koostööd päriselus näevad. Tippinnovaatorite programmis osalevatele ettevõtetele andsid ülevaate TalTech, Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool, AIRE, Metrosert ja STACC. Kuigi nende rollid ja tugevused on erinevad, jäi peaaegu kõigi sõnavõttudest kõlama üks ühine mõte: ettevõte ei pea ootama, kuni idee on lõpuni küps. Koostööga tasub alustada pigem varem kui hiljem.
TalTechi teadmussiirde ekspert Risto Hansen ütles, et ettevõtted võiksid ülikooli poole pöörduda kohe, kui esimene küsimärk tekib. „Taltech aitab leida sobiva uurimisrühma ja teadlased, kuid ettevõttel peab endal olema vähemalt selgelt sõnastatud eesmärk, soovitud tulemus või mõju,“ ütles Hansen. Ta lisas, et TalTechis moodustab suurema osa tegevusest küll haridus, kuid ettevõtluskoostöö roll on järjest olulisem ning näiteks energeetika valdkonnas on ettevõtjate huvi väga suur. „Energeetika pool on järjekorrad ukse taga ettevõtjatest,“ märkis ta. Hansen rõhutas, et ettevõte peab koostöösse panustama aega, raha ja kompetentsi ning oluline on ka vastutaja olemasolu ettevõtte seest. Tema sõnul sünnib TalTechis erasektoriga koostööst palju praktilist mõju, sealhulgas uusi lahendusi, rahvusvahelisi projekte ja ka spinoffe.
Tippinnovaatorite programmi koostööpäev. (foto: BDA)
Tartu Ülikooli ettevõtluskoostööd esindanud UniTartu Venturesi juht Kadri Sundja ütles, et ülikoolis tehakse erasektoriga kõige rohkem koostööd näiteks keemia ja arvutiteaduse valdkonnas, kuid tegelik küsimus on laiem. „Tuleb mõelda, kuidas jõuda ühest uuringust pikema plaanini, nii et ei sünniks ainult üks lahendus, vaid võimalus kasvada suuremaks.“ Sundja soovitas ettevõtetel võtta ühendust kohe, kui tekib mõte, sest rahastuse leidmine võtab aega ja liiga kaua ootamine pigem pidurdab arengut. Ta tõi välja, et ülikooli huvi ei ole ainult ühe ettevõtte probleemi lahendamine, vaid ka selliste lahenduste leidmine, mida saaks hiljem pakkuda teistelegi sarnase murega ettevõtetele. Näitena rääkis ta startupist, mille arendusse ülikool panustas nii töötasude kui investeeringutega ning sai selle eest Unitartu Venturesi kaudu osaluse.
Eesti Kunstiakadeemia ettevõtlussuhete juht Helen Leetsar rääkis, et nende suurim kokkupuutepunkt ettevõtetega on disainiteaduskond. „EKA puhul liigub koostöö mõlemat pidi. Mõnikord tulevad ettevõtted ise oma väljakutsega, teinekord otsib kool ettevõtteid teemadele, mis sobiksid hästi õppetöösse,“ selgitas ta. Leetsari sõnul on EKA tugevus just see, et tudengid toovad ettevõttele teistsuguse vaate ja pakuvad ideid, mida ettevõte ise ei pruugi märgata. „Ettevõte võib tulla nii väga varajase mõtte kui ka juba kitsalt sõnastatud probleemiga, sest lahendused sünnivad meil rätsepatööna,“ märkis Leetsar. Hea näitena tõi ta Ruukki, kes pöördus EKA poole kahe küsimusega: mida teha tootmisjääkidega ja milliseid alternatiivseid tooteid võiks madalhooajal toota. Mõlema teema puhul jõuti tema sõnul tulemusteni, mis olid ettevõtte jaoks väärtuslikud.
Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö juht Aija Sakova ütles kohale tulnud ettevõtjatele, et ülikooli tugevus peitub eri valdkondade kokku toomises. „Tallinna Ülikooli arendus- ja koostöökeskuse EXU kaudu tehakse koostööd ettevõtetega väga erinevates valdkondades ning vajadusel ühendatakse näiteks tehnoloogiainimesed ja teiste erialade teadlased,“ sõnas ta. Sakova tõi näiteks juhtumi, kus ühel IT ettevõttel oli vaja psühholoogia alast tuge ning ülikool aitas vajalikud osapooled kokku viia. Sakova märkis ka, et kõiki ülikoolis sündinud võimalusi ei ole võimalik avaliku nimekirjana välja panna, kuid kui projekti käigus on tekkinud teenus või toode, mis võiks ettevõttele sobida, aitavad juristid läbi rääkida nii litsentsimise kui ka intellektuaalomandi üleandmise võimalused. Näitena tõi ta loodustoodete brändi Berichi, kelle vetikatega seotud uuringust kasvas välja suurem edu-ja arengulugu.
AIRE innovatsioonijuht Tõnis Segerkrantz rõhutas, et nende organisatsiooni tegevus ongi suunatud ettevõtetele ning sisseastumiskünnis on sisuliselt olematu. „Koostöö ettevõtjatega algab tihti AI või digivõimekuse analüüsist, mille järel valmib esimene tegevuskava. Kui sealt paistab selge potentsiaal, saab liikuda edasi testimiste, rahastusnõu ja järgmiste arendusetappidega,“ rääkis ta. Segerkrantz tõi välja, et AIRE pakub ettevõtetele ka tasuta teenuseid ja jagab riigiabi vormis tuge, kuid ei loo ise intellektuaalomandit. Näitena rääkis ta projektidest, kus on testitud ettevõtete vajadusi tehisaru abil, sealhulgas Raiku masinnägemise süsteemi kvaliteedikontrolli arendamisest. Samuti tõi ta esile rahvusvahelise projekti, kus AIRE ja TalTech võitsid Nordic Councili grandi vanurite jälgimise lahenduse arendamiseks.
Metroserdi valdkonnajuht Janne Pullat rääkis programmist osavõtjatele, et Metroserti roll algab sageli sealt, kus ettevõttel on vaja saada kindlus, kas toode vastab nõuetele, kuidas seda mõõta või millised riskid tuleks juba arenduse alguses maha võtta. „Metroserdi poole võib pöörduda ka väga varajase idee, tasuvuse küsimuse või disainiga seotud murega. Suur väärtus on selles, et ettevõte ei pea alati kõiki andmeid ise omama, sest Metroserdil on olemas nii vajalikud teadmised kui ka võrgustik, mille kaudu leitakse vajadusel juurde sobiv ekspertiis,“ selgitas ta. Pullat rõhutas ka, et nii on võimalik vältida olukorda, kus alles hiljem selgub, et toode ei vasta nõuetele või vajab ümbertegemist.
STACCi tegevjuht Kalev Koppel ütles, et nende põhifookus ongi just koostöö erasektoriga ning nad töötavad ettevõtetega väga erinevates arengufaasides. „Kui idee ei ole veel küps, saab selle läbi analüüsida ja hinnata, mida oleks mõistlik edasi teha,“ lausus Koppel. Samas toonitas ta, et andmeteaduse projektides ei saa edasi minna siis, kui andmeid ei ole. „Tehnoloogia ise ei ole tema sõnul kunagi lähtekoht, olulisem on mõista ettevõtte tegelikku probleemi ja seda, kas andmed võimaldavad sellele lahendust ehitada,“ lisas Koppel. Näitena tõi ta ühe kaubandusvaldkonna koostööprojekti, kus arendati personaalse hinnasoodustuse lahendust.
EISi Tippinnovaatorite programmi koostööpäeva kõige olulisem järeldus oli, et Eestis on ettevõtetel teadus ja arenduspartnerite valik laiem, kui sageli arvatakse. Ülikoolid, rakendusuuringute keskused ja tehnoloogiaorganisatsioonid ei oota ainult valmis projekte, vaid on valmis aitama ka siis, kui ettevõttel on alles probleem, küsimus või suund. Tippinnovaatorite programmi vaates teeb see sellised kohtumised eriti väärtuslikuks, sest innovatsioon ei sünni ainult heast ideest, vaid ka oskusest õigel hetkel õiged partnerid laua taha tuua.
EISi Tippinnovaatorite programm
Tippinnovaatorite programmi 4. ja 5. märtsi päevad keskendusid sellele, kuidas ettevõtted saaksid teha tulemuslikumat koostööd nii teadusasutuste, arendusorganisatsioonide kui ka iduettevõtetega. Esimesel päeval olid fookuses teadus ja arenduskoostöö mudelid, ülikoolide ja tugiorganisatsioonide koostöövõimalused ning ettevõtete ja teaduspartnerite 1:1 kiirkohtumised. Osalesid TalTech, Tartu Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, AIRE, Metrosert, STACC, oma kogemust programmiga seoses jagasid CRONIMET ja Cybernetica. Teisel päeval keskenduti startup-koostööle, suurettevõtte ja iduettevõtte partnerluse näidetele, kiirendite rollile ning otsekohtumistele startup’idega.
EISi Tippinnovaatorite programmi viivad läbi koolitus- ja arendusettevõte BDA Consulting ja teadus- ja ärilinnak Tehnopol koostöös rahvusvahelise innovatsiooniagentuuriga Business Models Inc ning mitmete Eesti tippkoolitajate ja -mentoritega.