Ettevõtluse auhind 2026: akumaterjalid, kosmosekaamerad ja neli miljonit seadet: Eesti innovatsiooni kolm nägu
UP Catalyst tahab viia süsinikdioksiidist toodetud akumaterjalid suurde tööstusse, CrystalSpace arendab kaameraid kosmose- ja kaitsemissioonidele ning 1oT võimaldab seadmete mobiilioperaatorit eemalt vahetada. „Aasta innovaator 2026“ nominente ühendab pikk tee ideest töökindla tooteni. Uuenduse väärtus selgub kliendi juures – akutehases, nõudlikul missioonil või aastaid töötavas veemõõtjas.
Hea akumaterjali loomise ja selle müümise vahele võib jääda aastaid. UP Catalysti strateegilise kasvu asepresidendi Ekaterina Gujevski sõnul kestab akumaterjali sobivuse tõendamine kliendi juures kolm kuni neli aastat ka siis, kui kõik läheb hästi. Süsiniknanotorude puhul võib see võtta veel kauem.
See on üks peamisi proovikive ettevõttele, mis arendab süsinikdioksiidi toorainena kasutavat grafiidi ja süsiniknanotorude tootmist. 2026. aastal on tähelepanu liikunud üha enam tööstusliku tootmise ja klientide vajaduste poole.
„Oleme õppinud, et hea materjali olemasolu ei tähenda automaatselt valmistoote olemasolu,“ ütleb Gujevski.
Reaktorist peab saama korratav tootmisüksus
Seni tootis ettevõte materjali partiidena. Esmalt tuli tõestada, et suudetakse järjepidevalt valmistada kvaliteetset toodangut ning anda klientidele testimiseks piisavalt näidiseid.
2026. aasta alguses valmis pidevtootmisreaktori esimene prototüüp. Nüüd arendatakse koos Lõuna-Korea ettevõttega SGC Energy sellest tööstuslikku moodulit. Edasise kasvu loogika on ühendada moodulid reaktoriteks ja reaktorid tehaseks.
„Mõistsime, et oleme keemia ja tehnoloogia eksperdid, kuid suurte tööstusseadmete ehitamine nõuab teistsuguseid teadmisi,“ selgitab Gujevski partneri kaasamist.
Esimene suuremahuline kommertstehas on kavas rajada Soome ning selle valmimist sihitakse 2031. aastaks. Oulun Energiaga on sõlmitud kavatsuste protokoll tehase asukoha kohta: plaan on kasutada partneri püütud süsinikdioksiidi toorainena ja saada sealt energiat. Projekt on saanud Business Finlandilt otsuse kuni 47 miljoni euro suuruseks maksusoodustuseks.
UP Catalysti tegevjuht Rait Maasikas ja Oulu Energia arendusdirektor Kimmo Alatulkkila. FOTO: Erakogu
Materjal peab sobima kliendi tootmisliinile
Gujevski kinnitusel näitasid 2025. aasta sõltumatud testid, et ettevõtte grafiidi näitajad on võrreldavad tavapärase akukvaliteediga grafiidiga. Sellest algab aga järgmine töö: materjali kohandamine konkreetse kliendi tootmisprotsessi ja seadmetega.
Ettevõte on loonud oma akude testimise labori ja meeskonna, et materjalid enne kliendile saatmist läbi proovida. Tooterakenduste meeskond aitab omakorda leida lahendusi, mis kliendi liinil kõige paremini töötaksid. Pidevtootmise jaoks arendatakse partneriga ka automatiseeritumat kvaliteedikontrolli, sest materjali omadused peavad püsima ühtlased.
Gujevski sõnul võib peaaegu kõiki ettevõtte kulutusi pidada teadus- ja arendustegevuseks: iga uus reaktor nõuab inseneritööd, testimist ja õppimist.
Kommertstootmine hakkab kavade järgi laienema teistesse riikidesse, kuid tehnoloogiaarenduse kese jääb Eestisse. „Meie teadus- ja arendustegevuse tuumikmeeskond asub siin ning see ka jääb nii,“ kinnitab Gujevski.
Kaamera peab aitama näha ja otsustada
Satelliit, kulgur või maandur vajab kaamerat, millele saab loota ka nõudlikul missioonil. Eesti ettevõtte CrystalSpace innovatsioon keskendubki selliste kaamera- ja nägemissüsteemide arendamisele: need peavad aitama kliendil olukorda näha, analüüsida ja kiiresti tegutseda.
Tegevjuhi Pätris Halapuu sõnul kasvab huvi nii kosmoseaparaatidele mõeldud kompaktsete kaamerate kui ka kaitsevaldkonna autonoomsete nägemissüsteemide vastu. 2026. aastal on ettevõte kasvatanud käivet ja palganud spetsialiste juurde. Meeskonnas töötab nüüd 17 inimest.
Puhasruumist stardiplatvormini
„Üks meie eelistest on missioonidel tõestatud kogemus,“ ütleb Halapuu. CrystalSpace’i tehnoloogia toetab missioone nii Maa orbiidil kui ka kaugemal ning aastatepikkune praktiline töö annab ettevõttele teadmise, mida kaamerasüsteemilt tegelikult nõutakse.
Pätris Halapuu. FOTO: Sille Annuk| Tartu PM/Scanpix Baltics
Kliendi jaoks peab uus kaamera sobituma tema ülejäänud süsteemidega ja pidama vastu keerulistes tingimustes. Selleks tuleb arendamine, katsetamine ja tarnimine siduda tervikuks.
„Pakume täistsüklilist ja järjepidevat arendust, testimist ja tarnimist alates puhasruumist kuni stardiplatvormini,“ kirjeldab Halapuu.
Kaitseprojektides ja suurte süsteemiintegraatorite ehk eri tehnoloogiaid tervikuks ühendavate ettevõtete puhul on tema kinnitusel oluline ka Euroopa päritolu ning tarneahelate jälgitavus. Klient tahab teada nii seda, mida seade suudab, kui ka seda, kust selle komponendid tulevad.
Tehisaru liigub kaamera sisse
CrystalSpace’i arendatud taktikaliste platvormide nägemissüsteemides on juba tehisaru võimekus, mis toetab mehitamata süsteemide autonoomiat ja turvalisust. Järgmiste arengute seisukohalt peab Halapuu oluliseks andmete töötlemist kaameras endas.
See võimaldab analüüsida infot kohapeal ja toetada kiireid otsuseid. Halapuu hinnangul muutuvad sellised lahendused järjest vajalikumaks nii kosmoses kui ka kaitsevaldkonnas.
Tehisaru kasutatakse ka arendustöös. „AI-agendid on seejuures heaks ressursiks, mida oleks ebamõistlik mitte kasutada,“ märgib Halapuu. Ettevõtte jaoks peab uue tööriista väärtus väljenduma selles, kas see aitab keerulist probleemi lahendada.
Lähiaastate suurim ülesanne on kasvatada rahvusvahelist haaret ning hoida samal ajal inseneritöö täpsust ja reageerimiskiirust. Suured kliendid ootavad ühtaegu kvaliteeti ja läbipaistvust. Seetõttu peab Halapuu järjepidevat investeerimist inimestesse sama vajalikuks kui tehnoloogia arendamist.
Operaatorit saab vahetada seadme juurde minemata
Kui tuhanded seadmed töötavad eri riikides, muutub nende võrguühenduse haldamine kiiresti omaette tööks. Eesti ettevõte 1oT tahab selle lihtsamaks teha: klient saab valida ja vahetada seadme mobiilioperaatorit eemalt, füüsilist SIM-kaarti asendamata.
„Üks klikk süsteemis ja oledki teise telekomi teenuse küljes,“ kirjeldab lahendust 1oT turundusspetsialist Leonor Castanho.
Ettevõte koondab 12 telekomi teenused ühte eSIM-teenusesse ning pakub võrguühendust neljale miljonile asjade interneti ehk IoT seadmele 173 riigis. Sellised seadmed võivad olla näiteks sensorid, robotid või kaugloetavad arvestid.
Neli miljonit seadet, üks haldusplatvorm
Uuenduse keskmes on ettevõtte enda arendatud eSIM-taristu ja haldusplatvorm. Nende kaudu saavad kliendid oma seadmete ühendusi juhtida, kontrollida ja analüüsida, sõlmimata igas riigis eraldi lepinguid ning kasutamata hulka erinevaid halduskeskkondi.
Sobiva operaatori saab valida 1oT portfellist ning vajaduse korral välja vahetada, kui hind või teenuse kvaliteet enam ei sobi. See annab seadmetootjale rohkem vabadust ka pärast toote turuletoomist.
Ettevõtte kinnitusel sertifitseeris 1oT uue IoT eSIM-tehnoloogia Euroopas esimesena 2024. aastal. Sellele järgnesid katsetused eri turuosalistega. 2026. aastal jõuti lahenduse klientidele pakkumiseni ning Castanho sõnul tunneb selle vastu huvi 70% uutest ettevõtte poole pöörduvatest klientidest.
Arendusse läheb 40% käibest
1oT investeerib teadus- ja arendustegevusse ligikaudu 40% käibest. Lisaks eSIM-tehnoloogiale ja tarkvarale kulub oluline osa tööst testimisele: eri tootjate seadmed, kaardid ja ühendusteenused peavad omavahel toimima.
Tehisaru kasutatakse juba tarkvaraarenduses ja muus igapäevatöös. Järgmise võimalusena uuritakse, kuidas aidata kliendil kiiremini leida ühendusprobleemi põhjus. Võrgust kadunud seadme puhul võib viga peituda seadmes endas, seadistuses või võrgus. Tehisaru võiks koondada eri süsteemidest info, pakkuda tõenäolise põhjuse ja soovitada järgmist sammu.
Teenust katkestada võivate muudatuste üle jääks kontroll inimesele.
Pikaajaline siht on anda seadmetootjale võimalus müüa toodet uutel turgudel ning muuta selle ühendust vajaduse korral ka aastaid hiljem. Selle kõrval soovib 1oT pakkuda oma eSIM-tehnoloogiat telekomidele.
„Suurim väljakutse on teenida välja klientide usaldus,“ sõnab Castanho. Kliendid eeldavad, et võrguühendus võiks toimida kuni 15 aastat. Uue tehnoloogia väärtus peab seega säilima kaua pärast seadme esimest sisselülitamist.
TASUB TEADA
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 31. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.