Ettevõtluse auhind 2026. Laste kõnest robotkoerteni. Kolm Eesti ettevõtet pürgivad aasta tulevikuloojaks
Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, aga kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna.
Laps vajutab nuppu, mäng vastab. ALPA Kidsi järgmine siht on õpikeskkond, kus laps saab ise küsida ja vastust kuulda. Selleks tuleb ületada takistus, mida täiskasvanud kasutaja ei pruugi märgatagi: olemasolevad kõnetuvastusmudelid saavad väikeste laste jutust märksa halvemini aru kui täiskasvanute omast, selgitab ettevõtte tegevjuht ja kaasasutaja Kelly Lilles.
ALPA arendab kogutud laste kõneandmete põhjal just neile mõeldud kõnetuvastust. Sellele toetub järgmine kavandatav samm, Robo-ALPA – hääle kaudu suhtlev teadmiste kaaslane 3–8-aastastele. Nii liigub õppemängudest alustanud ettevõte laste haridus- ja keeletehnoloogia poole.
„Meie ambitsioon on ehitada tehnoloogiline infrastruktuur, millega saab kvaliteetset ja verbaalselt interaktiivset haridussisu viia kiiresti erinevatesse keeltesse,“ ütleb Lilles.
Väike keel ei tohiks võimalusi piirata
Ettevõtte lahendused on jõudnud enam kui 2,5 miljoni lapseni 170 riigis ja mängud on saadaval 17 keeles. Platvormil on üle saja mängu, lapse arengule vastavad raskusastmed, personaalsed õppimissoovitused ja õpianalüütika.
Lillese sõnul ei peaks lapse emakeel, elukoht või pere sissetulek määrama ligipääsu kvaliteetsele digiharidusele. Suurte keelte kõrval kipub väikeste keelte õppelahenduste valik napiks jääma.
Uuele turule minek tähendab ALPA jaoks sisu kohandamist kohaliku keele, looduse, kultuuri ja haridussüsteemiga. Laps peaks mängus kohtama talle tuttavat maailma. Tehisaru aitab kiirendada tõlkimist, helindamist ja sisuloomet, kuid kvaliteeti kontrollivad kohalikud õpetajad ning eksperdid.
„Lapsevanem peab seda usaldama, laps peab tahtma seda kasutada ja õpetaja peab nägema selles hariduslikku väärtust,“ kirjeldab Lilles haridustehnoloogia keerulist proovikivi.
Vestluskaaslane vajab piire
Lillese hinnangul muudab tehisaru lähiaastatel ka õppimise olemust. Ette antud vastustega mängude kõrvale võivad tulla keskkonnad, mis kuulavad last, vastavad küsimustele ning kohandavad tegevusi tema teadmiste ja raskuste järgi. ALPA soovib selle kaudu anda ka vanemale ja õpetajale paremat tagasisidet.
„Ei piisa sellest, et panna üldine keelemudel lapsega rääkima,“ rõhutab Lilles. Vastused peavad olema eakohased ja faktitäpsed, kaitstud peab olema lapse privaatsus ning lahendus peab toetama tema arengut.
Siin peitub ka ettevõtte lähiaastate keskne proovikivi: kuidas viia uued keeled ja kõnepõhised lahendused kiiresti turule, säilitades kvaliteedi ja usalduse. Lilles seab kasvukiirusele selge piiri: „AI muudab tehnoloogia arendamise väga kiireks, aga laste puhul ei saa põhimõte olla „teeme kiiresti ja vaatame, mis juhtub“.“
Väikesed magnetid, suur tööstusambitsioon
Elektriautod, tuuleenergia ja robootika vajavad muu hulgas püsimagneteid. NPM Narva ambitsioon on tuua nende tootmine Euroopa klientidele lähemale ja muuta tulevikutööstuse tarneahel kindlamaks.
2026. aastal astus ettevõte sel teel olulise sammu: Narva tehases algas seeriatootmine. Septembris teatas ettevõte, et tarnib esimesi seeriatootmises valminud püsimagneteid rahvusvahelisele elektrisõidukite veomootorite tootjale. Tehase rajamisele ja seadmete paigaldamisele on järgnenud etapp, kus tuleb kasvatada tootmismahtu ja käivitada uusi kliendiprogramme.
„Oleme edukalt läbinud arendus- ja kvalifitseerimisetapi ning liigume samm-sammult tehase täisvõimsusel tootmise suunas,“ räägib NPM Narva personali-, kultuuri- ja kommunikatsioonijuht Olga Zaitseva.
Neo Performance Materialsi tehas Narvas. FOTO: SERGEI NEHHOZIN| NPM Narva
Järgmine siht on kuni 5000 tonni aastas
Püsimagnetite kasutusala ulatub sõidukitest tööstusautomaatikani. NPM Narva soovib nende tootmisega tugevdada Euroopa võimekust varustada puhtama ja nutikama majanduse jaoks vajalikke tööstusharusid.
„Meie suur eesmärk on aidata luua Euroopas usaldusväärsem ja konkurentsivõimelisem püsimagnetite tarneahel,“ ütleb Zaitseva.
Ettevõte valmistub tehase järgmiseks arenguetapiks, mis võimaldaks kasvatada aastase tootmisvõimsuse ligikaudu 2000 tonnilt kuni 5000 tonnile. Seega looks kavandatav laiendus võimaluse praegust võimsust enam kui kahekordistada.
Laienemine nõuab ka oskusi. NPM Narvas töötab ligikaudu 230 inimest 17 riigist, nende seas seitse doktorikraadiga eksperti. Ettevõte teeb koostööd Eesti ja Euroopa kõrgkoolidega ning peab tootmise kõrval arendama sama kiiresti meeskonda ja töökorraldust.
Tehisaru ülesanne on probleeme ennetada
Tulevikutehas tähendab Zaitseva hinnangul üha enam tootmisandmete kasutamist. Tehisaru saab aidata märgata kõrvalekaldeid enne probleemide tekkimist, toetada kvaliteedikontrolli ja prognoosida seadmete hooldusvajadust. Nii võiks tootmine muutuda ohutumaks, stabiilsemaks ja tõhusamaks.
„Tulevikus vajame veelgi rohkem spetsialiste, kes oskavad andmeid lahti mõtestada, süsteeme juhtida ning tehnoloogilisi ja insenerialaseid teadmisi omavahel ühendada,“ märgib Zaitseva.
Narva jaoks tähendab tehas ka võimalust kasvatada kohapeal kõrgtehnoloogilise tööstuse teadmisi ja töökohti. Mõne aasta eest oli tehase asemel tühi maa, nüüd tuleb tõestada, et esimestele tarnetele järgneb püsiv kasv.
„Samas ei vaata me saavutatut kui lõppeesmärki,“ sõnab Zaitseva. Järgmine proovikivi on kasvatada koos tootmisvõimsusega ka võimekust seda kasutada.
Droonide järel on sihikul robotid
Droonide jaemüügist kaitsevaldkonna lennusüsteemideni ulatuv Meridein Grupp näeb järgmist suurt kasvuvõimalust maapealses robootikas. Humanoidrobotid ja robotkoerad võivad ettevõtte operatiivjuhi Eduard Vainu hinnangul areneda sama jõudsalt, nagu on viimastel aastatel arenenud mehitamata lennundus.
Grupp tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Droon.ee kaudu teenindatakse eraisikuid ja professionaalseid kasutajaid, grupi ettevõte FlyCore arendab ja toodab mehitamata lennusüsteeme ning nende juhtimislahendusi kaitse- ja julgeolekuvaldkonnale.
„Lahendame väga konkreetset probleemi: kuidas anda kaitse- ja julgeolekustruktuuridele kiiresti kasutusvalmis, töökindlad ja kulutõhusad mehitamata süsteemid,“ selgitab Vainu. Lahendusi näidatakse rahvusvahelistel messidel ja praktilistel välidemonstratsioonidel, sealhulgas lahingulaskmistel.
Praegu droonid, tulevikus ka robotid. FOTO: Meridein Grupp
Üks operaator, mitu masinat
Vainu kinnitusel kasvas ettevõtte müügitulu 2025. aastal üle 60%. Suure osa kasvust tõid mehitamata lennunduse ja järelevalve industrialiseerimise projektid. Nõudlust veavad kaitse ja julgeolek, kuid droonidele leiavad üha rohkem rakendust ka tööstus, taristu haldajad ning päästeteenistused.
Järgmist arenguhüpet seostab Vainu tehisaru ja suurema autonoomsusega. Tema kirjelduse järgi muudab tehisintellekt juba praegu seda, kuidas droonid sihtmärke tuvastavad, olukorda hindavad ja elektroonilise sõjapidamise tingimustes toime tulevad.
„Ühe operaatori kontrolli all saab töötada mitu masinat ja süsteemid suudavad teha üha rohkem otsuseid ise, jättes inimesele kriitilised otsused,“ kirjeldab ta arengusuunda.
Sarnast muutust näeb Vainu maapealses robootikas: humanoidrobotid ja robotkoerad liiguvad katsetustest tööstusse, logistikasse ja turvaülesandeid täitma. Merideini jaoks on see järgmine suur siht.
Väikesest koduturust tuleb kaugemale vaadata
Ettevõttel käivad läbirääkimised Skandinaavia ettevõtjatega. Laienemise kõrval tuleb lahendada kaks praktilist muret: toodete kättesaadavus ja väike koduturg.
„Just seetõttu ühendame kogu Baltikumi ettevõtete võimekuse ja vaatame kaugemale,“ ütleb Vainu.
Kasv nõuab ka inimeste leidmist. Üha iseseisvamate masinate kõrval vajab Meridein juurde häid spetsialiste ja peab oluliseks senise meeskonna hoidmist. Ettevõtte järgmine arenguetapp sõltub seega nii robotite uutest oskustest kui ka inimestest, kes oskavad need päriselt tööle rakendada.
TASUB TEADA
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 31. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.