Ettevõtluse auhind 2026: „Klient ostab ka meelerahu.“ Eesti ettevõtted võidavad töökindluse ja usaldusega
Utilitas ühendab soojuse, elektri ja salvestid, Elenger korraldab rahvusvahelist energiatarneahelat ning LTH-Baas viib ellu keerukaid laevaprojekte. Kategooria „Konkurentsivõimelisim tööstus- ja energeetikaettevõte 2026“ nominente ühendab oskus panna kogemus, investeeringud ja rahvusvaheline haare kliendi kasuks tööle. Tugevuse proov on praktiline: energia peab olema olemas ja kokku lepitud töö õigeks ajaks valmis.
Utilitase tänavune investeeringumaht ulatub kontserni juhi Priit Koidu sõnul rekordilise 250 miljoni euroni. Tallinnas peaks kaugküttevõrku soojust andma hakkama 110-megavatine Paljassaare soojuspumbajaam, lisanduvad suured soojussalvestid ja ligi 20 kilomeetrit kaugenergiavõrku on uuendatud.
Need arendused on osa ühest laiemast plaanist: ühendada eri energiaallikad ja salvestamise võimalused süsteemiks, mida saab vastavalt olukorrale juhtida.
„Meie jaoks ei ole soojus ja elekter eraldiseisvad maailmad,“ ütleb Koit.
Konkurentsieelis tuleb paindlikkusest
Utilitas seob kaugkütte taastuvelektri, soojuspumpade, elektrikatelde ning soojus- ja akusalvestitega. Digitaalsed juhtimisvahendid aitavad seda tervikut võimalikult tõhusalt kasutada. Eesmärk on tagada energiavarustus mõistliku hinna ja võimalikult väikese keskkonnamõjuga.
Koidu hinnangul annab kohaliku tootmise kasvatamine ka suurema sõltumatuse rahvusvahelisest energiaturust.
„Mida rohkem suudame energiat kohapeal toota, seda vähem sõltume maailmaturul toimuvast,“ rõhutab ta.
Selle muutuse ulatust näitab kaugkütte kütusevalik. 2000. aastate lõpus moodustas maagaas Utilitase võrkudes üle 90% soojuse tootmiseks kasutatud sisendenergiast. 2027. aastaks peaks fossiilsete kütuste osakaal kõigis kontserni kaugküttevõrkudes langema alla 10%. Ülejäänu moodustaksid taastuvenergia ja heitsoojus.
Sel kümnendil on kontsern investeerinud igal aastal üle saja miljoni euro puhta energia tootmis- ja ülekandevõimsustesse. Tänavune hüpe toetub seega pikaajalisele suunale muuta linnade energiavarustust.
Priit Koit Utilitase Tārgale tuulepargi avamisel. FOTO: Utilitas
Kasv nii Lätis kui ka Leedus
Kontserni tegevus on laienenud üle Baltikumi. Utilitas Wind alustas Lätis Lode hübriidpargi ehitamist: sinna kavandatakse 117 megavatti tuulevõimsust ja 60-megavatine akusalvesti. Leedus lõpetati 124-megavatise Telšiai tuulepargi ehitus.
Piirkondlik haare on Koidu käsitluses seotud ka elektrituru toimimisega. Riikide elektrisüsteemid on ühendatud ning tarbimise ja tootmise muutused kanduvad hindade kaudu naabriteni. Seepärast peab ta oluliseks, et kõik piirkonna riigid lisaksid tootmisvõimsusi.
Eestis näeb Koit uue elektritootmise rajamisel endiselt takistusi, eeskätt venivaid planeeringuid ja ebapiisavaid meetmeid investeeringute käivitamiseks.
Utilitase konkurentsivõime toetub võimele vaadata tootmist, võrke ja salvestamist koos. Üksiku uue seadme kõrval loeb see, kuidas kogu süsteem eri olukordades tööle panna.
Konkurentsieelis ulatub LNG-laevast kliendini
Elengeri jaoks algab kindel energiavarustus rahvusvahelisest ostust ja lõpeb kliendi juures. Vahele jäävad laevatransport, terminalid, hoiustamine ja jaotusvõrgud. Võime kogu seda ahelat korraldada on juhatuse esimehe Margus Kaasiku hinnangul ettevõtte üks olulisemaid eeliseid.
2026. aastal tarnib Elenger Soome-Balti piirkonda Ameerika Ühendriikidest ja Norrast kokku üksteist laevatäit veeldatud maagaasi ehk LNG-d. Talviseks küttehooajaks hakati valmistuma juba kevadel ja suvel.
„Klientide varustamine on tagatud, kuid üleilmse turu hinnamõjust ei jää puutumata ka meie piirkond,“ märgib Kaasik.
Margus Kaasik. FOTO: Elenger
Mitu tarnekanalit annab valikuvõimaluse
Elenger kasutab nii Soome Inkoo kui ka Leedu Klaipėda terminali ning hoiustab gaasi Lätis ja Poolas. Erinevad tarnekanalid ja varud aitavad muutuvates oludes tegutseda. Samal ajal tuleb juhtida ostude ajastust ja hinnariski, sest Euroopa konkureerib LNG pärast teiste piirkondadega.
„Meie konkurentsieelis on energiaturu tundmise, rahvusvahelise haarde ja kiire otsustamise kombinatsioon,“ ütleb Kaasik.
Ettevõtte koduturg ulatub Soomest Poolani. Viies riigis teenindatakse ligikaudu 450 000 klienti ja tööd antakse enam kui tuhandele inimesele. Eestis, Lätis ja Poolas haldavad grupi ettevõtted kokku umbes 9400 kilomeetrit gaasijaotusvõrke.
See annab võimaluse kasutada ühel turul kogutud kogemusi ka mujal. Kaasik tõstab esile Eesti erakapitalile kuuluva ettevõtte lühikest otsustamisahelat ja omaniku valmisolekut toetada pikaajalisi investeeringuid.
Gaasi kõrval kasvab elektriäri
Elengeri 2026. aasta investeeringud ulatuvad üle 30 miljoni euro. Üks peamisi suundi on tegevuse laiendamine Poolas, kus ettevõte näeb suurt kasvupotentsiaali.
Samal ajal arendatakse energiasalvestust. Eestis ja Lätis on sellesse investeeritud ligi kümme miljonit eurot. Juba töötavate ja rajamisel olevate akusalvestite koguvõimsus ulatub 22 megavatini ja salvestusmaht 44 megavatt-tunnini. Need aitavad kasvatada elektriäri ja muuta energiasüsteemi paindlikumaks.
Kohaliku taastuva gaasi pakkumisse lisandub juunis avatud Infortari Halinga rohegaasijaama toodang, mille Elenger tarbijateni toob. Kaasik näeb biometaanis võimalust vähendada fossiilse gaasi kasutamist. Gaasil laiemalt on tema hinnangul oluline roll juhitavas elektritootmises ka külmal ja tuulevaiksel ajal.
„Kliendi jaoks väljendub meie tugevus kindlas energiavarustuses ja tema vajadustele sobivas lahenduses,“ sõnab Kaasik. Konkurentsis loeb seega ühtaegu võime tänased tarned ära korraldada ja investeerida lahendustesse, mida muutuv energiasüsteem vajab.
Klient ostab ka meelerahu
„Me töötame usalduse äris. Klient ostab meilt tehnilist kompetentsi, aga ka meelerahu,“ ütleb LTH-Baasi tegevjuht ja juhatuse liige Anton Maljugin.
Laevanduses võib hilinemine või ebaõnnestunud tehniline lahendus minna väga kalliks. Seepärast tähendab konkurentsieelis siin võimet viia keerukas projekt lõpuni kokku lepitud ajal, eelarve piires ja nõutud kvaliteediga.
Eestist juhitud LTH-Baas tegutseb Euroopas ja Ameerikas. Eestisse on koondatud inseneritöö, projektijuhtimine, logistika, hanked ning õigus- ja finantsfunktsioonid. Ettevõttel on ligi 30 aastat laevaehituse kogemust.
Tervikvastutus keeruka projekti eest
LTH-Baas suudab katta projekti kõik etapid: teostatavusuuringud, projekteerimise, seadmete hankimise, eelvalmistuse, süsteemide laevale paigaldamise ja ühendamise ning lõpliku käikuandmise. Mõni projekt eeldab tööd mitmes paigas korraga, vahel eri mandritel.
Maljugini hinnangul on sellise tervikliku võimekusega ettevõtete ring rahvusvaheliselt piiratud. Inseneriteadmiste kõrval on vaja oskust kogu tegevust koordineerida ja tulemuse eest vastutada.
„Peame eriliseks usalduse märgiks olukordi, kus klient pöördub meie poole tehnilise probleemiga, millele ta pole mujalt lahendust leidnud,“ räägib ta.
Kuna võimalike tellijate ring on suhteliselt väike, loeb iga tehtud töö ka järgmise lepingu saamisel. Maine kujuneb aastatega ning kogemust tuleb pidevalt täiendada uute tehnoloogiate ja töömeetoditega.
LTH Baas
Kolm suunda annavad pikema vaate
2026. aasta töömaht on kahe eelnenud rekordiaastaga võrreldes mõnevõrra väiksem. Maljugini sõnul vastab see prognoosile. Tänavu on rõhk olnud uutel turgudel, laevaehituse eri segmentidel ja kliendibaasi laiendamisel.
Ettevõte on alustanud koostööd rekordilise arvu uute klientidega. Mitmel neist jagub tellimusi vähemalt järgmiseks kümneks aastaks, mis loob võimaluse pikaajaliseks koostööks ka LTH-Baasile.
Kasvu toetab kolm valdkonda. Esimene on kruiisilaevade ehitus ja uuendamine. Maljugin toob nõudluse näiteks maailmas tellitud 65 uut ookeanikruiisilaeva, mille üleandmised ulatuvad 2039. aastani.
Teine suund on mereväelaevade ehitus, kus Euroopa riikide laevastike tugevdamine tähendab aastaid kestvaid programme. Kolmas on ettevõttele suhteliselt uus avamere taastuvenergia valdkond: meretuuleparkide rajamine vajab spetsiaalseid laevu ja keerukaid tehnilisi lahendusi.
Viimases esineb ka projektide viivitusi, kuid Maljugini hinnangul on pikaajaline nõudlus tugev. Tegevuse mitmekesistamine annab LTH-Baasile võimaluse oma kogemust eri turgudel rakendada ja tulevikku pikemalt planeerida.
TASUB TEADA
Eesti suurim ettevõtluskonkurss „Eesti parimad ettevõtted 2026“ ühendab kahte pikaajalist konkurssi, mille parimate seast valitakse aasta ettevõte.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavas konkurentsivõime edetabelis võrreldakse ettevõtteid kahe viimase aasta majandusnäitajate põhjal ning selgitatakse välja konkurentsivõimelisemad ettevõtted tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkonnas ning mitmes alamvaldkonnas.
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis toimub tänavu 31. korda. Konkursil selgitatakse välja silmapaistvamad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.