Ettevõtluse auhind 2026. Kaerajoogid, malm ja magnetid: kuhu läksid Eesti tööstuse miljonid?
Kaerajooke tootev YOOK otsib maailmaturult kasvuruumi, BLRT Grupp laiendab aastakümnetega rajatud tootmisbaasi ja NPM Narva on toonud Eestisse püsimagnetitööstuse. 2026. aasta „Aasta investori“ nominente ühendab valmisolek paigutada raha tehastesse, tehnoloogiasse ja inimestesse. Nende investeeringute edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse uus tootmisvõimekus muuta ekspordiks ja püsivaks äriks.
- aastal alustati nullist kaerajookide tehase ehitamist, esimesed YOOK-i kaubamärgi tooted jõudsid müüki 2024. aasta veebruaris. Praeguseks on ettevõttesse investeeritud üle 16 miljoni euro ja eksporti alustatud 12 riiki.
YOOK Productioni tegevjuhi Katre Kõvaski kirjelduses said uue tööstuse rajamisel kokku neli asja: ettevõtjavaim, nutikus, ambitsioon ja kapital. Omanike panus on olnud ligikaudu 11 miljonit eurot. Ettevõtte taga seisavad oma firmade kaudu Armin Karu, Mark Eikner, Martin Kangur ja Paavo Pettai.
„Meile avanes võimalus luua Eestisse üks erakordne, moodne ja pea täies mahus ekspordile suunatud tööstus,“ räägib Kõvask.
Tehasele tuleb leida maailmas ostjad
Ekspordiambitsioonist on saanud arvestatav äri: välisturgudelt tuleb praegu ligi pool käibest. Suurim eksporditurg on Türgi, kuid YOOK-i müüakse ka Pärsia lahe riikides, Soomes, Norras ja mujal. Rahvusvaheliste klientide seas nimetab Kõvask Starbucksi, Norra jaeketti Rema 1000 ja Carrefouri.
Kõvaski kinnitusel on käive võrdlusperioodidega võrreldes keskmiselt kahekordistunud ja samas tempos soovitakse lõpetada ka 2026. aasta. Investeeringu tulemus sõltub seega üha rohkem sellest, kui edukalt suudetakse tehases valmivatele toodetele uusi ostjaid leida.
Kasvu otsitakse ka tootevalikust. 2025. aasta lõpus jõudsid Eesti turule kaerajoogil põhinevad YOOKGURT-id ehk elusate piimhappebakteritega jogurtialternatiivid. Neid loodetakse peagi pakkuda lähiturgudel. Kaerajookide kõrvale kavandatakse mandli- ja kookosejooke.
Yooki Türi kaerajoogitehase juhataja Katre Kõvask. FOTO: Sven Arbet| Delfi Meedia
Omanike kõrvale tulid võlakirjainvestorid
- aasta mais noteeriti emaettevõtte YOOK OÜ võlakiri Nasdaqi First Northi turul. Jaeinvestoritele suunatud emissioon märgiti ligi 1,5-kordselt ning umbes 30% investoritest tuli Lätist ja Leedust.
See laiendas ettevõtte rahastajate ringi ajal, mil põhitähelepanu liigub käivitamiselt müügimahtude kasvatamisele. Kõvaski hinnangul on kõige raskem osa ettevõtte käimalükkamisest seljataga. Edasi tuleb valida õiged turud ja tooted ning leida ja hoida meeskonda, kes suudab kasvu juhtida.
Eesti eelisteks peab ta põllumajanduslikke traditsioone ja teadmisi, millele saab ehitada nüüdisaegse toidutootmise. Tehas on selle ühenduse käegakatsutav tulemus, kuid omanike jaoks annab investeeringule mõtte selle ümber kasvav äri.
„Loomis- ja ehitamislust ning sellest sündivad esimesed edulood on suurim rõõm ka investorite jaoks,“ sõnab Kõvask.
Kolme aastaga 83 miljonit eurot Eestisse
BLRT Grupp investeeris aastatel 2023–2025 põhivarasse ja investeerimiskinnisvarasse kokku ligikaudu 134 miljonit eurot. Sellest umbes 83 miljonit eurot suunati Eestisse. Kolmest aastast suurima investeeringumahuga oli 2025. aasta, mil kontsern paigutas arendustesse 52,5 miljonit eurot.
Juhatuse esimehe Fjodor Bermani selgitusel läheb raha eeskätt taristu uuendamisse, tootmisvõimekuse arendamisse ja uute võimaluste loomisse. Selle taga on vajadus püsida konkurentsis rahvusvahelistel turgudel, kus loevad nii tehnoloogia kui ka oskus keerukaid tellimusi täita.
Kohila valukoda. FOTO: BLRT
Kohila valukoda võimaldab mahtu kolmekordistada
Üks värskemaid näiteid on 2. oktoobril avatud Kohila valukoda, mille koguinvesteering on ligikaudu 14 miljonit eurot. Uus tehas võimaldab kasvatada senise toorikute tootmismahu 1000 tonnilt 3000 tonnile aastas.
„Samas ei ole eesmärk ainult mahte suurendada,“ rõhutab Berman. Tehas võimaldab valmistada ka termiliselt töödeldud tooteid, digi- ja tarkvaralahendused aitavad hoida kvaliteeti ning muuta tootmist tõhusamaks. Kohilasse toob arendus ligikaudu 70 töökohta.
Koplist kolimisele andsid tõuke ka üsna füüsilised piirangud. Kasvab nõudlus kuni kolmetonniste malmvalandite järele, kuid senisel tootmisalal nappis võimalusi nende ladustamiseks ja teisaldamiseks. Kohilas on selleks rohkem ruumi ja Bermani hinnangul paremad võimalused korraldada vedusid sadamatesse. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks.
Raha läheb dokkidesse ja uutesse tehastesse
Laevaremondis on suuremad investeeringud olnud ligikaudu 27 miljonit eurot maksnud ujuvdoki soetamine ja teise doki umbes 10 miljoni euro suurune ajakohastamine. Need on osa aastate jooksul tehtud tööst tootmisbaasi tugevdamiseks.
Uued projektid jätkuvad. Auveres rajab Elme Messer Gaasi tütarettevõte Auvere Gaas ligikaudu 35 miljoni euro eest tööstusgaaside tehast, mille valmimine on kavandatud 2026. aasta lõppu. Kontserni investeeringud ulatuvad lisaks tootmisvõimsustele robotiseerimise, energiatõhususe ja töötajate oskuste arendamiseni.
Berman ei kirjelda Eestit probleemivaba investeerimiskohana. Ta nimetab kvalifitseeritud tööjõu nappust, tööjõu ja energia kallinemist, bürokraatiat ning keerulist geopoliitilist olukorda.
„Sellest hoolimata arendame oma tootmist Eestis edasi,“ kinnitab ta.
Põhjus peitub siinsetes inimestes, tootmis- ja projekteerimisbaasis ning pika aja jooksul kogunenud teadmistes. Kontserni tellimused ulatuvad laevaremondist energeetika ja avameretööstuseni. Investeeringud aitavad seda kogemust kasutada uute ja suuremate tööde tegemiseks.
75 miljoni euroga uus tööstusharu
Narva püsimagnetitehase esimese etapi projektijärgne investeering oli ligikaudu 75,1 miljonit eurot. Sellest 14,8 miljonit eurot tuleb õiglase ülemineku fondist. Raha on läinud tehase rajamisse, tootmisseadmetesse ja tehnoloogiasse, aga ka meeskonna loomisse ning väljaõppesse.
NPM Narva personali-, kultuuri- ja kommunikatsioonijuhi Olga Zaitseva sõnul tähendab see Eesti jaoks uue kõrgtehnoloogilise tööstusharu sündi. Tehases toodetakse püsimagneteid, mida kasutatakse muu hulgas elektriautodes ja tuuleenergeetikas.
„Euroopa jaoks tähendab see suuremat varustuskindlust ja sõltumatust kriitiliste komponentide tarnimisel,“ selgitab Zaitseva. Investeeringu siht ulatub seega ühest tehasest kaugemale: kasvatada Euroopa võimekust toota olulisi komponente kohapeal.
NPM Narva tehas on uus, moodne ja kallis. FOTO: Sergei Nehhozin| NPM Narva
Esimesed tarned on alanud
Tehas on tootmise käivitanud ja alustanud seeriatootmise tarneid klientidele. Praegune põhiülesanne on esimene etapp edukalt tööle saada.
Teise etapi investeerimisotsus sõltub Zaitseva kinnitusel eelkõige turu arengust ja klientide vajadustest. Järgmise etapi ajakava ta välja ei paku.
„Kui näeme stabiilset kasvavat nõudlust Euroopa turul ja soodsat investeerimiskeskkonda, on järgmine laienemisetapp loomulik samm,“ ütleb Zaitseva.
Ettevõtte vaade on pikaajaline: vajadus Euroopa kohaliku magnetitootmise järele peaks tema hinnangul kasvama veel aastaid. Edasise investeeringu aluseks peab aga olema piisav nõudlus.
230 inimest 17 riigist
NPM Narvas töötab ligikaudu 230 inimest 17 riigist, nende seas seitse doktorikraadiga eksperti. Töötajaid otsitakse jätkuvalt nii tootmisse kui ka spetsialistide ametikohtadele ning neid leitakse Eestist ja välismaalt.
„Sama oluline on olnud investeering inimestesse: tugeva meeskonna loomine, väljaõpe ja oskuste arendamine,“ rõhutab Zaitseva.
Eesti kasuks räägivad tema hinnangul ettevõtjasõbralik keskkond, läbipaistev asjaajamine ja digitaalne taristu. Oluliseks peab ta võimalust kiiresti otsustada, samuti Narvas leitud meeskonda ning partnerite ja kohaliku kogukonna toetust.
Magnetitehas võib anda tõuke ka teiste ettevõtete tulekule piirkonda. Zaitseva kinnitab, et huvi on olemas, kuid konkreetseid ettevõtteid ega projekte ta ei nimeta. Praegu näitavad suure investeeringu tulemust eeskätt käivitunud tootmine, esimesed tarned ja Narvasse koondunud oskused.
TASUB TEADA
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 31. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.