Ettevõtluse auhind 2026: kontsert, filmiõhtu ja öö looduses: kes pürgib aasta turismiedendajaks?
Turisti võib kohale tuua üks kontsert, filmifestival või eriline öömaja. „Aasta turismiedendaja 2026“ nominendid Sviby, ÖÖD Hotel ja Pimedate Ööde filmifestival näitavad, kuidas sellest esimesest põhjusest saab kasvada pikem reis, järgmine külastus ja tulu kohalikele ettevõtetele. Üks aitab elamusi avastada, teine lisab neile ööbimisvõimaluse ja kolmas toob Eestisse rahvusvahelise filmipubliku.
„Minu jaoks algab turism väga lihtsast asjast – inimestel peab olema põhjus tulla,“ ütleb Sviby asutaja ja tegevjuht Jaan Naaber.
Selleks põhjuseks võib olla Viljandi pärimusmuusika festival, Treski fest Setomaal või kontsert mõnes väikeses Eesti paigas. Piletikeskuse nime all tegutsenud Sviby tahab aidata külastajal esimese elamuse kõrvale järgmise leida ning korraldajal jõuda publikuni, kes muidu tema sündmusest ei kuuleks.
Piletimüügi ümber on ettevõte ehitanud turunduse, sündmuste avastamise ja publiku uurimise teenused. Võrgustikul on üle 30 müügipunkti ja esindatus igas maakonnas.
Kultuuripublik enam kui 50 riigist
Sviby võrgustikus on üle 150 000 lähiriikidest pärit kultuurisõbra. Naabri sõnul uuritakse nende huve, tehakse sihtturundust ja soovitatakse sobivaid sündmusi. Sviby kaudu on Eesti üritustele jõudnud inimesi enam kui 50 riigist.
Turismile tähendab see võimalust kasvatada ühe sündmuse mõju. Kontserdile või festivalile saabunud külaline vajab majutust ja toitlustust ning võib käia ka muuseumis, saunas või rabas. Äpi ülesanne on aidata tal järgmisi elamusi avastada ja oma reisi edasi kavandada.
„Me viime Eesti kultuuri maailma selle kaudu, et toome inimesed siia seda päriselt kogema,“ räägib Naaber.
Platvormi kaudu müüdi 2025. aastal pileteid 15 miljoni euro eest. Tänavune piletimüügi koguväärtuse prognoos on ligikaudu 25 miljonit eurot. Kasv annab ettevõttele võimaluse arendada teenuseid, mis aitavad korraldajatel suurema publikuni jõuda.
Piletikeskus muutis hiljuti nime. Sviby on turule toonud ka toote nimega Insight. FOTO: Lazy_Bear| Shutterstock
Piletiostu taga on põhjus, mida tasub teada
Sviby Insight uurib, miks inimene sündmusele tuli, mida ta ootas ja mis paneks teda tagasi pöörduma. Kolme aasta jooksul on neid küsimusi esitatud enam kui 50 000 inimesele.
Korraldajale aitab see teadmine valida, kellele ja kuidas oma sündmust tutvustada, ning mõista, mida külastuskogemuses parandada. Koostööd tehakse näiteks Viljandi pärimusmuusika festivali, Vanemuise, ERSO, Nargenfestivali ja muuseumikaardiga. Õpitut jagatakse korraldajatele ka seminaridel.
Naabri jaoks on oluline jõuda uue põlvkonnani, kes alles leiab tee teatri, folgi, džässi, klassikalise muusika või muuseumide juurde. Pikaajaline siht on, et ühest heast külastusest kasvaks soov järgmisele sündmusele tulla.
Lähiaastatel plaanib Sviby laieneda kultuuriliselt lähedastele Euroopa turgudele. Proovikivi on luua seal sama tugev side korraldajate ja publiku vahel. Eesti turismi jaoks peitub võimalus selles, et laiem rahvusvaheline võrgustik tooks siinseid elamusi avastama rohkem inimesi.
Päevakülastajast saab ööbija
Veiniaeda, golfikeskusesse või spordipaika tulnud külaline võiks sinna ka ööseks jääda. Sellele mõttele toetub ÖÖD Hoteli kasvumudel: ettevõte lisab majutuse paikadesse, kus on juba olemas tegevus, külastajad ja põhjus kohale sõita.
„Neil on juba olemas toimiv ärimudel, neil on olemas maa, neil on olemas need, kes neid külastavad,“ selgitab asutaja ja tegevjuht Andreas Tiik.
ÖÖD finantseerib majad, partner rajab vajalikud kommunikatsioonid ning majutustulu jagatakse. Koostöö aluseks on kümneaastane leping. Nii saab olemasolev turismiettevõte täiendada oma pakkumist majutusega.
ÖÖD House’i maja Lõuna-Koreas. FOTO: ÖÖD House
Ilusale asukohale peab lisanduma elamus
Alguses valiti paiku peamiselt privaatsuse ja looduse järgi. Nüüd uuritakse järjest põhjalikumalt partneri senist äri, külastatavust ja seda, mida ta majutusele lisaks pakub.
Eestis on sellist koostööd tehtud Kääriku spordikeskuse, Kütioru suusakeskuse, Rae Golfi ja Saaremaal asuva Pilguse mõisaga. Külastaja saab ühendada ööbimise spordi, looduse või mõisakogemusega ning paigal tekib võimalus külalist kauem enda juures hoida.
Uute partnerite puhul eelistab ÖÖD projekte, kus oleks vähemalt viis majutusüksust. Tiigi sõnul on ettevõte muutunud valivamaks: toimiva äriga partneri puhul saab hinnata nii numbreid kui ka külastatavust.
Majutuspakkumised koondatakse oma broneerimisplatvormile StayÖÖD ning neid pakutakse ka teiste broneerimiskanalite kaudu. Tiik tõstab majade eelisena esile aastaringse kasutatavuse, hooldamise lihtsuse ja korduvkülastused.
Kasvu veavad rahvusvahelised partnerid
Suurem osa koostöömudeli laienemisest toimub väljaspool Eestit. Üks uusi partnereid on USA viskibränd Jim Beam, kelle destilleerimiskompleksi on kavandatud ÖÖD-majad.
Uute asukohtade seas on ka helikopteriga ligipääsetav paik Gröönimaal. Põhja-Norras tehakse koostööd ettevõttega, mis pakub vaalavaatlust kajakkidega, Hispaanias seotakse majutus tähtede vaatlemisega. Eesmärk on anda ööbimisele iseloom, mis sünnib konkreetsest kohast ja sealsest tegevusest.
„Meil on päris ambitsioonikad kasvuplaanid,“ ütleb Tiik. 2026. aastal on siht lisada koostöömudelisse umbes 100 maja, 2027. aastal 200 ja 2028. aastal 300 maja.
Kasvu toetamiseks kaasati 2025. aasta sügisel kapitali ja tänavu sõlmiti suurem krediidileping LHV-ga. Rahvusvahelise äri kasvatamine nõuab samal ajal tugevat kohalikku juhtimist ja kindlat tarneahelat.
Turismiedenduse seisukohalt ühendab ÖÖD-i mudel kaks poolt: erilise majutuse ja juba toimiva sihtkoha. Nende koosmõju peaks andma külalisele põhjuse pikemalt peatuda ja partnerile võimaluse oma äri kasvatada.
Kinokülastus toob tööd ka hotellile ja restoranile
Ligikaudu 2000 akrediteeritud väliskülalist ja 8110 ööbimist majutusasutustes. Need on kaks arvu, millega Pimedate Ööde filmifestival kirjeldab oma 2025. aasta mõju turismile. Piletilevi kaudu osteti festivalipileteid 52 riigist.
Festivali direktori Tiina Loki sõnul on akrediteeritud väliskülaliste arv pidevalt kasvanud ning valdav osa neist tasub oma reisi eest ise. Lisaks saabuvad filmisõbrad omal käel, nende hulka soovib PÖFF samuti kasvatada.
„Järgmine hüpe peab tulema välisturistide arvelt,“ sõnastab Lokk suuna. Enam kui 95 000 külastusega festival on tema hinnangul siseturul maksimumi lähedal.
Külalise raha liigub kinosaalist kaugemale
PÖFF-i enda hinnangul oli 2025. aasta majanduslik mõju ligikaudu 11,3 miljonit eurot. Arvutus tugineb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud suurte kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaal-majandusliku mõju mudelile.
See arvestab väliskülaliste ja mujalt Eestist saabunud külastajate kulutusi. Raha jõuab eeskätt majutusse, toitlustusse, transporti ja meelelahutusse ning sealt edasi palkadesse ja alltöövõttu.
Eraldi roll on filmitööstuse kohtumisel Industry@Tallinn & Baltic Event. Selle välisosaleja viibib Loki esitatud andmetel Eestis keskmiselt neli päeva ja jätab siia üle 1000 euro. Festival ise ostab teenuseid enam kui 600 ettevõttelt.
Nii ühendab PÖFF kultuuriturismi ja erialased kohtumised: Eestisse tullakse filme vaatama, koostööpartnereid leidma ning järgmisi projekte ette valmistama.
PÖFF on Eesti kultuurimaastiku üks säravamaid tähti, mis toob igal pimedal sügisel Eestisse filmihuvilisi üle maailma. FOTO: Kiur Kaasik| Delfi Meedia
Järgmine kasv vajab esinduskino ja paremaid ühendusi
Rahvusvahelist nähtavust festivalil jagub. Meltwateri andmetele tuginedes toob Lokk välja, et 2025. aastal ilmus PÖFF-ist 10 300 kajastust 97 riigi meediakanalites. Festivalile akrediteerus 146 ajakirjanikku 30 riigist.
Järgmise arengusammu ühe eeldusena näeb ta esinduskino, kus oleks võimalik korraldada pidulikke esilinastusi, tagada staarkülaliste turvalisus ja anda fotograafidele sobivad töötingimused.
„Niipea, kui saame siia kutsuda A-klassi staare, tekib uus hüpe nii programmis kui ka külastatavuses – staarid toovad endaga kaasa ka turiste,“ usub Lokk.
Teine takistus on tema hinnangul lennuühendused: keeruline reis võib külalise tulekuotsust mõjutada. Välispubliku kasvatamiseks arendab festival oma turundust, kommunikatsiooni ja partnerlussuhteid.
Kasvu kavandamist saadab rahamure. Loki sõnul näeb 2027. aasta riigieelarve eelnõu ette festivali tegevustoetuse vähenemise 1,34 miljonilt eurolt 1,27 miljonile. PÖFF-i ees seisab ülesanne hoida rahvusvahelist taset ja kasvatada välispublikut ajal, mil avalik toetus võib veelgi kahaneda.
TASUB TEADA
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis tähistab tänavu 31. sünnipäeva. Konkurss selgitab välja oma ala parimad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Konkursi kategooriate võitjad liiguvad koos Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkurentsivõime edetabeli võitjatega finaali, kus selgub aasta ettevõte.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.
Konkurssi „Ettevõtluse auhind“ kaasrahastab Euroopa Liit.