Ettevõtjate sõnul vaevavad eksporti ebastabiilsus ja bürokraatia: Eesti ei pea alati olema Euroopa parim õpilane
Eesti ettevõtjad tunnevad, et nende rahvusvahelist konkurentsivõimet pärsivad ebastabiilne maksukeskkond, ülereguleeritus ja liigne bürokraatia. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kohtumisel Eesti eksportivate ettevõtjatega arutati, mida peaks Eesti tegema teisiti, et ekspordis samm edasi astuda.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sügisene kohtumine paarikümne Eesti eksportiva ettevõtjatega tõi lavale ausa arutelu ettevõtete väljakutsetest ja võimalustest. Oma kogemusest rääkisid BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk, Nortali kaitsevaldkonna asepresident Marko Kaseleht, YOOKi tegevjuht Katre Kõvask ja EISis eksporti vedanud Eva-Kristiina Ponomarjov.
Ettevõtjate sõnul vajab Eesti ekspordipoliitika selgemat fookust, pikaajalisemat plaani ja suuremat paindlikkust kiiresti muutuvas maailmas. Riik on täpselt sellised sihid omale ka seadnud.
Maksud, tariifid ja ebastabiilsus
Eksportööride hinnangul on tänane majandus täis ebakindlust. Seetõttu tuleb ettevõtetel õppida kiiresti reageerima. Katre Kõvask tõdes, et just maksud ja tariifid on need, mis otseselt määravad, kas ettevõte turul ellu jääb.
„Euroliidu liikmena näeme mõnikord olukorda, kus konkurendid on eelisseisus. Kui keegi pakendab oma kauba Vietnamis, ei pea ta maksma tariife, mida meie maksame. Kui tariif on 30%, oleme automaatselt mängust väljas. Praegu on see viis protsenti – ja me saame tegutseda. Aga õppisime, et peame olema väga paindlikud,“ ütles Kõvask.
Kõvask tõi välja, et mõjutab ka maksusüsteemi ebastabiilsus koduturul: „Üks asi on maksumäär, teine on ebastabiilsus. Kui sa ei tea, mis maks järgmisel aastal tuleb, on väga keeruline investeerida. Kui lisad iga lüli kulule paar protsenti, saad lõpuks kümme. See õõnestab meie konkurentsivõimet.“
Roman Vinartšuk märkis, et tööstusettevõtte jaoks on tänased ajad väga turbulentsed. „Adapteerumine on eluliselt oluline. Eesti ühe suurima tehasena näeme, kui kiiresti kõik muutub – ja kui kalliks muutub iga ootamatu maks või viivitus,“ rääkis Vinartšuk.
Marko Kaselehe hinnangul on maksud ja kaitsekulutused osa suuremast pildist: „Kaitse pole tasuta – maksud on vajalikud, et hoida kaitsevõimet. Aga probleem on selles, et meil pole strateegilist kommunikatsiooni. Me ei mõista, miks me maksame ja mille nimel.“ Kaselehe sõnul tuleb aru saada, et iga ettevõte on osa riigikaitsest. „Kui me ise ei panusta, ei tee seda keegi meie eest,“ lausus ta.
Ekspordipoliitika vajab pikemat plaani
Kuigi Eesti on valinud kindlad sihtturud, kuhu riiklikult panustada, tegutsevad paljud ettevõtted ka väljaspool neid piire. YOOK on leidnud edu Türgis, Nortal sõlminud lepingu Lõuna-Korea kaitsetööstusega ning BLRT Grupp vaatab läbi Leedu tütarettevõtte Brasiilia poole.
Vinartšuki sõnul ei ole küsimus turgude arvus, vaid pikaajalises plaanis. „Meil on vaja pikemat plaani, mida saab vajadusel jooksvalt kohandada,” ütles Vinartšuk. „Plaan, mis ei kohandu, on paber, mitte tööriist. Meil pole probleem turgude arvus, vaid selles, kas meil on plaan, kuidas seal püsivalt tegutseda. Lühiajaline edu ei ole strateegia,“ sõnas ta.
Katre Kõvask lisas, et riigi valitud ametlikud sihtturud ei peaks välistama ootamatuid, ent edukaid suundi. Näiteks YOOKi jaoks on üheks suurimaks edulooks osutunud Türgi turg. „Türgi tuli täiesti ootamatult. Seal on 80 miljonit inimest, nad on NATO liige ja suur kohvijooja rahvas – see sobis meile ideaalselt.“
Kõvask rõhutas, et Eesti toidutööstuse ellujäämine sõltub täielikult ekspordist: „Kui tahame, et toidusektor püsiks, peab eksport töötama. Meil on praegu hästi valitud sihtturud ja need on tööle läinud. Aasta lõpuks võib meil olla 13–15 uut turgu.“
Samas märkis ta, et riigil puudub järjepidev toetusmehhanism ja ekspordipoliitika. „Poola on oma toidutööstuse eksporti subsideerinud üle 30 aasta. Tänu sellele on hind madal ja ettevõtted tugevad. Eestis sellist poliitikat pole. Meil on vaja 5–10 aasta strateegiat, mille järgi ka tegutseda,“ ütles Kõvask.
EISis eksporti vedanud Eva-Kristiina Ponomarjov sõnas, et riiklikud fookused peavad lähtuma tegelikust potentsiaalist, mitte pelgalt traditsioonidest. Selline suund on ka võetud: „Keskendume sellele, kus on reaalsed võimalused – mitte ainult sellele, mis on olnud meie mugavustsoon.“
Ponomarjov lisas, et äsja valminud Eesti ekspordistrateegia 2025–2028 seabki fookuse valdkondadele, kus Eesti ettevõtetel on suurim potentsiaal: puidutööstus, merendus, toidu- ja joogitööstus, masina- ja metallitööstus, kaitsetööstus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, rohetehnoloogiad ja tervisetehnoloogia. „Need on sektorid, kus meil on juba tugev alus ja mida maailm praegu otsib,“ ütles Ponomarjov.
Ülereguleeritus ja bürokraatia pidurdavad
Arutelu muutus eriti elavaks siis, kui jutt jõudis Euroopa Liidu regulatsioonide ja kodumaise bürokraatia juurde. „Toidutööstuses kulutame tuhandeid eurosid pakenditele ja märgistustele, mida keegi ei loe,“ tõi Kõvask näite. „Või oli kunagi või – nüüd peame lisama, et see sisaldab piima. Tarbijale pole sellest kasu, aga tootmisele tähendab see lisakulu,“ ütles Kõvask.
Tema sõnul ei pea me olema alati kõige kuulekamad reeglite järgijad. „Aga täna kipub just Eesti olema Euroopa „parim õpilane“,“ märkis Kõvask.
Vinartšuk oli sama meelt – tema hinnangul võivad regulatsioonid olla vajalikud, kuid kui ise vinti peale keerame, muutume omaenda vaenlaseks: „Mõistlik tasakaal peab säilima – kui kogu aeg tuleb täita aruandeid ja tõendada midagi, jääb vähem aega uute turgude leidmiseks.“
Bürokraatia vähendamise vajadus kõlas kogu paneeli jooksul: aruandluse ja toetuste süsteemid võiksid olla ettevõtjale lihtsamad ja läbipaistvamad. EIS on praegu enda tegemisi puudutava bürokraatia vähendamise selgeks sihiks võtnud.
Ettevõtjatele on mureks tööjõud, investeeringud ja ressursid, mida napib. Vinartšuki sõnul ei ole Eesti majandus võimeline kasvama ilma uue tööjõu ja välisinvesteeringuteta: „Kui meil on vaid 1,3 miljonit inimest, peame leidma partnereid ja tooma sisse oskustööjõudu, et püsida konkurentsis.“
Kaseleht märkis, et koostöö ja partnerlused on hädavajalikud ka tehnoloogia- ja kaitsetööstuses: „Kui tahame turule siseneda, ei piisa ainult riiklikust rahast. Tugev partnerlus on ainus viis kasvada.“
Eesti ettevõtjate sõnum on selge: riik peab pakkuma stabiilsemat ja etteaimatavamat tegutsemiskeskkonda. Edukas eksport ei sünni nende sõnul üksikutest projektidest, vaid pikaajalisest järjekindlast koostööst ja toimivast ökosüsteemist, mis aitab ettevõtetel välisturgudel kasvada.
Just selle kõige arendamiseks ja ettevõtete toetamiseks pakubki Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma tuge. Muuhulgas toetatakse ettevõtete laienemist välisturgudele, aidates luua väärtuslikke kontakte, mis viivad reaalsete koostööprojektideni. EISil on ekspordinõunikud 14 eri riigis. Ettevõtete sisenemine uutele turgudele aitab kasvatada Eesti majandust. Ekspordi toetamine saab väga olulisel kohal olema ka EISi uue perioodi strateegias.