Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine, 2014
Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika hindamise eesmärk on hinnata elluviidud meetmete mõju, tõhusust ja mõttekust. Keskseks teemaks on küsimus, et kuivõrd on EAS-i meetmed aidanud kaasa turutõrgete ületamisele. Turutõrke all mõeldakse siin olukorda, kus teenuse pakkumine ei rahulda nõudlust piisavalt. Nimelt on ettevõtetel vajadus uute projektide ja tegevuste finantseerimiseks, ent turult ei ole selle jaoks võimalik kaasata kapitali, kas siis otseinvesteeringute ja/või laenudena. Seega ideaalis peaks EAS toetama ennekõike projekte, mida ei saa finantseerida turutingimustel. Kui toetatakse ettevõtteid, kes saavad turutingimustel finantseerida oma projekte samas ulatuses, on tegemist tühimõjuga.
Seega on läbivateks küsimusteks, kas rahaliste vahenditega on toetatud ettevõtteid, kes on suutnud sellega teha tegevusi, mida nad turutingimustes ei oleks suutnud teha? Kuivõrd on nende ettevõte tulemused tänu sellele paranenud ja mis on olnud nende toetuste laiem mõju? Tegemist on küsimustega, mis on olulised nii konkreetselt Eesti kontekstis kui ka maailma majanduses laiemalt. Kas riigi toetustest ettevõtlusele on kasu ja juhul kui on, milles see kasu konkreetselt väljendub? Uuring on oluliseks sisendiks Eesti ettevõtlus- ja innovatsiooni-poliitika kujundamisel. Tegemist on teise ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamise uuringuga, esimene uuring avaldati 2012. aastal.
Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine analüüsib mõju toetusi ja teenuseid kasutanud ettevõtetele ning toimunud struktuurseid muutusi. Vaatame, kas ettevõtteid toetatakse loogilisel viisil ja kas see aitab kaasa nende arengule. Kas toetust saanud ettevõtete lisandväärtus, müügitulu, eksport, tööjõukulu, töötajate arv, ärikasum, varad ja tööjõukulud on kasvanud? Kas on loodud uued teadmised ja uued töötegemise protsessid? Et toetatud ettevõtete käekäiku paremini hinnata, võrdleme toetust saanud firmade gruppide käekäiku toetust mitte saanud firmadega. Samuti uurime, milline on toetatud firmade sektoriaalne jaotus ja selle dünaamika võrreldes Eesti majandusega.
Uuring kombineerib nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid ning kasutab nelja erinevat metoodilist lähenemist: kvantitatiivne analüüs EAS-i ja Äriregistri saadud andmete põhjal, toetust saanud ettevõtete analüüs erinevate ökonomeetriliste meetoditega, küsitluste ja semistruktrueeritud intervjuude läbiviimine. Kuna antud uuringu näol on tegemist teise ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamisega, siis võimaldab see võrrelda kahe uuringu peamisi tulemusi omavahel.
Eri metoodikate kasutamise mõte on saada võimalikult täpsed tulemused ja vaadata, kas erinevad meetodid viivad samade tulemusteni. Uuringu käigus koostati unikaalne andmebaas 2 709 EAS-ist toetust saanud firma finantsandmete kohta. See võimaldab välja tuua kirjeldava statistika nende firmade kohta ja näidata erinevusi, kõrvutades toetust saanud ettevõtteid toetust mitte saanud ettevõtetega. Samas ei saa ainult kirjeldava statistika põhjal teha järeldusi mõjude kohta, kuna ettevõtte majandustulemusi mõjutavad ka paljud teised tegurid lisaks riigi poolt antud toetustele. Seetõttu viidi läbi küsitlus, et saada teada ettevõtete hinnanguid EAS-i toetuste rolli kohta ettevõtete arengus.
Uuringu raames viidi läbi ka 60 intervjuud ettevõtete juhtidega, et mõista ettevõtetes toimuvaid sügavamaid protsesse, mis kaasnevad riiklike toetuste kasutamisega. Tagamaks erapooletus intervjuude läbiviimisel, viidi intervjuud läbi Ernst & Young Baltic AS poolt ning intervjuude analüüsi teostas Tartu Ülikool.