Ettevõtluse auhind 2026 finalistid | Pööre väärtusahelas: kuidas Eesti majanduse lipulaevad vallutavad maailmaturge
Eesti edukamaid ettevõtteid ühendab üks selge ja vankumatu suund: odava allhanke ning lihtsa tootmise aeg on seljataga. Tänavused auhinnaga pärjatud ettevõtted tõestavad veenvalt, et eduka rahvusvahelise läbimurde võti peitub sügavas inseneriteadmises, omatoodete ja terviklahenduste väljatöötamises ning julguses suunata fookus otse globaalsetele tippturgudele. Loe teist osa siit.
Olgu tegemist kriitilise tähtsusega energiataristu, asjade interneti võrkude, Euroopa tööstussõltumatust tagavate püsimagnetite, nutikate kliimalahenduste või tipptasemel kaitsetehnoloogiaga – Eesti majanduse vedurid ei kohandu tulevikuga, vaid ehitavad seda ise. Panustades mahukasse teadus- ja arendustegevusse, tehisintellekti praktilisse rakendamisse ning tippspetsialistidesse, on nad tõusnud rahvusvahelisteks suunanäitajateks, kelle insenerimõtet ja tooteid usaldatakse üle kogu maailma.
Aasta eksportöör: allhankijast sai globaalsete andmekeskuste strateegiline partner
Börsifirma AS Harju Elekter on viimastel aastatel teinud läbi põhimõttelise transformatsiooni, liikudes väärtusahelas jõudsalt ülespoole. Kui veel 2025. aastal moodustas eksport ettevõtte käibest 62,2%, siis tänavu on see osakaal jätkuvalt tugevas kasvutrendis. Tegevjuht Alvar Sassi sõnul toetub ettevõtte äri kolmele tugevale sambale: tööstuse madalpinge jaotussüsteemidele, elektrivõrkude keskpingeseadmetele ehk alajaamadele ning uue peamise vedurina kiiresti kasvavale andmekeskuste sektorile.
Kõige suurem arenguhüpe ongi toimunud andmekeskuste suunal. Kuna Eestisse neid mastaapselt ei ehitata, on selle suuna ekspordimaht pea 100%. Juba lähiajal avab ettevõte uue tehase, kus hakatakse tootma spetsiaalseid kompaktseid elektrijuhtimislahendusi ehk niinimetatud e-house’e. Need kujutavad endast tohutut tehnoloogilist hüpet võrreldes varasemate standardlahendustega.
„Tänapäeval nähakse, et need suured töömaad, kus andmekeskusi ehitatakse, on terved linnakud. Me lahendame seda nii, et e-house tähendab elektrijuhtimislahendust tehasepõhiselt: paneme väga keeruka toote valmis, topime selle kompaktsesse konteinerisse ja see viiakse objektile. Ühendad kaablid ja töötab,“ selgitab Sass uue tehase kontseptsiooni, mis säästab klientide aega ja ressursse kohapeal. Sass märgib, et tooted nõuavad varasemaga võrreldes kümnetes kordades rohkem inseneritööd. „Klient ei tule enam oma joonistega meie juurde, me ei ole enam allhange. Kliendil on mure ja me teeme talle lahenduse.“
Alvar Sass. FOTO: Sven Tupits
Ajalooliselt on ettevõtte fookus olnud Euroopal, eriti lähiriikidel, nagu Soome ja Rootsi, kuid nüüdseks ulatub tarneahel Kesk-Euroopast ja Hollandist kuni Singapuri ning Austraaliani. Varem peeti alajaamade transpordi mõistlikuks raadiuseks umbes tuhat kilomeetrit, ent toodete kõrge lisandväärtus on reegleid muutnud – transport ei ole enam tehingu murdekoht. Rahvusvahelistel hangetel annab tugeva eelise ka 1997. aastast pärinev börsiajalugu, mis tagab läbipaistvuse ja rahvusvahelise usalduse.
Rahvusvahelised tellimused nõuavad ka meeskonna laiendamist. Eelmisel, 2025. aastal värvati majandustsükleid ennetades sadakond uut töötajat ja praeguse 382 inimese pealt plaanitakse kasvada üle 410 töötaja. Tööandja brändi tugevdamine ja tööstuse propageerimine on kandnud vilja: kui varem laekus Keilasse tööle soovivatelt inseneridelt vaid mõni üksik CV, siis nüüd kandideerivad kümned spetsialistid. Lisaks globaalsetele tööstuslahendustele tuuakse turule ka Eestis nullist uuesti arendatud uue põlvkonna elektriauto kodulaadija, mis on suunatud nii koduturule kui ka laiaulatuslikuks ekspordiks.
Aasta innovaator: revolutsiooniline eSIM vabastab targad seadmed telekomide ikkest
Eesti tehnoloogiaettevõtte 1oT OÜ jaoks on 2026. aasta osutunud tõeliseks läbimurdeajaks. Kui 2024. aastal sertifitseeriti Euroopas esimesena uus asjade interneti (IoT) eSIM-tehnoloogia ning alustati selle valideerimist, siis tänavu on see jõudnud reaalselt turgu muutma. Ettevõtte tegevjuhi Märt Kroodo sõnul on 1oT tõusnud valdkonna globaalseks innovatsiooniliidriks, pakkudes tarkadele seadmetele ühenduvust viisil, millest suured traditsioonilised telekomid alles räägivad.
Targad seadmed – alates renditõukeratastest ja jagamisautodest kuni nutikate veearvestiteni – vajavad tööks pidevat internetiühendust. Varasemalt polnud neis tehniliste ja arhitektuuriliste piirangute tõttu võimalik telekome eemalt vahetada ilma füüsilist SIM-kaarti vahetamata või keerulisi süsteeme ehitamata. 1oT loodud uus IoT eSIM-tehnoloogia muudab seda pilti radikaalselt.
„2026. aasta on olnud murranguline, sest oleme saanud seda uut IoT eSIM-tehnoloogiat oma klientidele päriselt pakkuma hakata,“ märgib Kroodo. Huvi turul on tohutu – lausa 70% uutest klientidest uurib just selle uue lahenduse kohta. „Telekomid ise viivitavad selle tehnoloogia turule viimisega, sest ei taha anda IoT-seadmetega opereerivatele klientidele nii suurt vabadust nende juurest lahkumiseks. IoT eSIM on IoT-turul tõeline revolutsioon – üks klikk süsteemis ja oledki teise telekomi teenuse küljes,“ selgitab Kroodo.
1oT meeskond. FOTO: 1oT OÜ
1oT koondab 12 erineva telekomi teenused ühtsele platvormile. Kuna 85% klientidest asub väljaspool Eestit, on globaalne lähenemine eluliselt tähtis. Praeguseks pakub ettevõte võrguühendust neljale miljonile IoT-seadmele koguni 173 riigis. Kliendid ei pea iga riigi operaatoritega eraldi lepinguid sõlmima ega erinevaid platvorme haldama, mis muudab rahvusvahelise skaleerimise märgatavalt lihtsamaks.
Pideva edumaa tagamiseks investeerib 1oT ligi 40% oma käibest teadus- ja arendustegevusse. Üha suurem osa sellest suunatakse tehisintellektile (AI), mille abil plaanitakse automatiseerida võrguhäirete diagnoosimist ja lahendamist. Kroodo näeb ettevõttel potentsiaali kujuneda üheks esimeseks AI-põhiseks telekomiteenuse pakkujaks maailmas. Kuna IoT-seadmete elutsükkel võib olla kuni 15 aastat, on ettevõtte suurimaks väljakutseks pikaajalise usalduse hoidmine ja selliste tehniliste tõkete kõrvaldamine, mis takistavad asjade interneti ülemaailmset võidukäiku.
Aasta investor: Ida-Virumaal käivitati Euroopa jaoks kriitiline kõrgtehnoloogiline tootmine
Kõrgtehnoloogiaettevõtte NPM Narva OÜ jaoks on 2026. aasta tähistanud strateegilist läbimurret. Kui varasemalt keskenduti peamiselt tehase ehitamisele, seadmete paigaldamisele ja katsetamisele, siis tänavu septembris jõuti ajaloolise verstapostini – alustati ametlikult püsimagnetite seeriatootmist ning tarniti esimesed kogused rahvusvahelisele elektrisõidukite veomootorite tootjale.
Ettevõtte personali-, kultuuri- ja kommunikatsioonijuhi Olga Zaitseva sõnul on saavutuse taga meeskonna aastatepikkune töökus ja pühendumus. „Oleme edukalt läbinud arendus- ja kvalifitseerimisetapi ning liigume samm-sammult tehase täisvõimsusel tootmise suunas,“ selgitab Zaitseva. NPM Narva eesmärk on luua Euroopas usaldusväärne ja konkurentsivõimeline püsimagnetite tarneahel, mis vähendaks mandri sõltuvust väljaspool asuvatest tarnijatest. Kuigi magnetid on mõõtmetelt väikesed, on nende roll elektrisõidukites, tuuleenergias ja robootikas asendamatu.
NPM Narva tehas. FOTO: NPM Narva| Sergei Nehhezin
Mõne aasta taguse tühja maa asemel tegutseb Narvas kaasaegne kõrgtehnoloogiline tehas, kus töötab juba ligi 230 inimest 17 riigist. Meeskonna teadmistepagas on erakordselt kõrge – töötajate seas on teiste hulgas seitse doktorikraadiga eksperti. „Kultuuride ja teadmiste mitmekesisus on meie suur tugevus, mis võimaldas liikuda ideest reaalse tootmiseni üsna lühikese ajaga,“ rõhutab Zaitseva, lisades, et saavutatu on alles stardiplatvorm edasiseks kasvuks.
Ettevõtte lähituleviku sihiks on kasvada targalt ja jätkusuutlikult. Juba valmistutakse tehase järgmiseks laiendusetapiks (Phase 1B), mis suurendaks tootmisvõimsust seniselt 2000 tonnilt kuni 5000 tonnile aastas. Samal ajal panustatakse tehisintellektilahendustesse tootmisprotsessides ja tehakse tihedat koostööd Eesti ülikoolidega. NPM Narva edulugu tõestab, et Ida-Virumaale on võimalik meelitada maailmatasemel investeeringuid ning luua piirkonda pikaajalist kõrge lisandväärtusega tööstust.
Aasta tööstuse uuendaja: lehtmetalli töötlejast Skandinaavia turu tipptegijaks
Ventilatsioonisüsteemide tootja ETS Nord on viimastel aastatel teinud läbi silmapaistva arengu, kasvades lihtsast plekitöökojast kõrgtehnoloogiliste terviklahenduste pakkujaks. Operatsioonide juhi Amor Sinivee sõnul peegeldab seda teadlikku strateegiat nii stabiilne, ligi 20%-line aastane käibekasv kui ka jõudmine Skandinaavia turu kolme suurima tegija sekka. Kasvu võtmeks on olnud panustamine toodete lisandväärtusesse, omatoodetesse ja digitaalsesse tootmisjuhtimisse.
Pöördeliseks sammuks ETS Nordi arengus on uue katsetuslabori (Research Hub) käivitamine Eestis. Kui varem tehti tootekatsetusi kolmandate osapoolte kallites välislaborites Soomes ja Saksamaal, siis nüüd testitakse ja lihvitakse tooteid kohapeal. „Varem oli protsess hästi pikk ja iga mõõdistamine maksis kümneid tuhandeid eurosid. Kui laborist tuli vastus, et tulemus polnud ootuspärane, pidi toodet uuesti modifitseerima. Nüüd saame oma laboris toote tehnilised näitajad viimse detailini paika lihvida. Sertifitseerimisse saates teame täpselt, mis tulemuse me saame,“ selgitab Sinivee. Unikaalses laboris on müramõõtekamber isoleeritud enam kui poole meetri paksuse betoonseinaga ja õhujugade liikumist saab visualiseerida erilahendusega ruumis. Laborit pakutakse teenusena ka teistele Eesti tootjatele.
ETS Nordi arendus- ja testimiskeskus. FOTO: ETS Nord
Teiseks suureks tugevuseks on toodete digitaalne kaksik ja automatiseeritud tootmisplaneerimine, mida on arendatud juba ligi üheksa aastat. Kuna paljud tooted valmivad kliendi spetsiifilistest soovidest lähtuvalt, loob taustasüsteem toote digitaalse kirjelduse automaatselt juba sel hetkel, kui klient e-poes tellimuse esitab. Digitaalsed tehnoloogid ei tegele toodetega füüsiliselt, vaid ehitavad reegleid ja valemeid, mida planeerimistarkvara tootmise juhtimiseks kasutab.
Lisandub tehisintellektil põhinev platvorm ostutellimuste ja tarnijate kinnituste automaatseks võrdlemiseks, mis tuvastab hinnakõikumised ning lahknevused enne arve saabumist. Kuna ettevõtte peakorter asub Eestis ja filiaalid välismaal, saavad otsused sündida kiiresti. Tihedas koostöös ülikoolidega kasvatatakse ka uut inseneride põlvkonda, kus reaalsete tootmisülesannetega tegelevad praktikandid kasvavad ettevõtte võtmespetsialistideks.
Konkurentsivõimelisim äriteenindusettevõte: Eesti elektro-optika kaitseb liitlasi maas, merel ja õhus
Kaitsetehnoloogia ettevõtte HEVI Optronics jaoks on 2026. aasta kujunenud tegevuse mastaapse skaleerimise ja strateegilise kinnistumise aastaks. Pärast eelnevat kiiret kasvu keskenduti tänavu tootmis- ja arendusvõimekuse viimisele tasemele, mis võimaldab 2027. aastal jõuda täieliku tööstusliku mahuni. Julgeolekuolukord maailmas pakub sektorile tugevat taganttuult, kuid kaitsetööstuses tähendab see eelkõige tohutut kasvusurvet ja tarneahelate vastupidavuse katsetamist.
Aasta olulisimaks tähiseks oli Saksa kaitsetehnoloogiakontserni Quantum Systems otsus omandada HEVI Optronicsis enamusosalus. Selle tehinguga sai Eesti ettevõttest osa ühest Euroopa kiiremini kasvavast mehitamata süsteemide kontsernist, jätkates samal ajal toodete müüki ja tarnimist kõigile oma globaalsetele partneritele.
Samm-sammult laiendatakse meeskonda ja tootmispinda. Lisanduva inseneritiimi vajadustest lähtuvalt avatakse lisaks Tallinna Tehnikaülikooli lähedal asuvale arenduskontorile uus esindus ka Tartus, et tugevdada sidet ülikoolidega. Samal ajal edeneb nobedalt uue tehase ehitus Tabasalus, mis koondab tootmise ja tootearenduse ühe katuse alla. Tehase juures asuvad ka reservkrundid, mis võimaldavad vajadusel võimekust veelgi kasvatada.
HEVI Optronicsi peagi avatav uus tehas Tabasalus. FOTO: HEVI Optronics
„Kaitsetehnoloogias ei tähenda taganttuul lihtsalt mugavat purjetamist, vaid eelkõige tohutut kasvusurvet ja kiireid tarnetemposid. Julgeolekuolukord maailmas nõuab uue põlvkonna luure-, seire- ja sihtimissüsteeme siin ja praegu,“ selgitab ettevõtte tegevjuht Kristjan Tiimus.
Sektori peamine suund on üleminek mehitamata ja autonoomsetele platvormidele õhus, maal ning merel, mis vajavad ülimalt täpseid ja töökindlaid seireseadmeid. Ettevõtte välja töötatud gürostabiliseeritud elektro-optilised kaamerasüsteemid leiavad kasutust mehitamata maismaasõidukites, patrullkaatrites, autonoomsetes meredroonides, soomukites ja piirivalvesüsteemides. HEVI Optronicsi peamiseks eeliseks on täistsükli võimekus: ise projekteeritakse ja toodetakse täppismehaanikat, arendatakse elektroonikat, gürostabiliseerimise algoritme ning pardal töötavat tehisarupõhist pilditöötlust vastavalt kõrgeimatele NATO standarditele. „Oleme loonud strateegilise silla Eesti tipptasemel insenerihariduse ja Euroopa kaitsetehnoloogia turu vahel,“ rõhutab Tiimus.
TASUB TEADA
Eesti suurim ettevõtluskonkurss „Eesti parimad ettevõtted 2026“ ühendab kaht pikaajalist konkurssi, mille parimate seast valitakse aasta ettevõte.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja korraldatavas konkurentsivõime edetabelis võrreldakse ettevõtteid kahe viimase aasta majandusnäitajate põhjal ning selgitatakse välja konkurentsivõimelisemad ettevõtted tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkonnas ning mitmes alamvaldkonnas.
„Ettevõtluse auhind“ on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss, mis toimub tänavu 31. korda. Konkursil selgitatakse välja silmapaistvamad ettevõtted seitsmes kategoorias.
Selle aasta parim ettevõte selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Tutvustame oktoobri jooksul artiklisarjas nii konkursi „Ettevõtluse auhind“ kui ka konkurentsivõime edetabeli silmapaistvamaid ettevõtteid, nende saavutusi ja tulevikuplaane.