Ettevõtluse auhind 2026 finalistid | Tehisaru-agendid, optilised radarid ja kosmosekaamerad: kes pälvib aasta noore ettevõtja tiitli?
Tänavused aasta noore ettevõtja nominendid näitavad, et Eesti uue põlvkonna ärijuhid ei karda lahendada maailma kõige keerulisemaid ega põletavamaid probleeme. Neid ühendab võime teha raskeid fookusemuutusi, õppida ebaõnnestumistest ning ehitada tehnoloogiatest kiiresti kasvavaid globaalseid ärisid.
Aasta noore ettevõtja esimese nominendi Marduki ärijuhi ja osaniku Leet Rauno Lemberi (33) sõnul tuli ettevõttel algusaastatel tõestada midagi, milles praegu enam naljalt ei kahelda: droonid on tõsine oht ja nii sõjapidamise olevik kui ka tulevik. Nüüd aitab Eesti ettevõte droone tuvastada ja teeb koostööd maailma kaitsetööstuse suurtegijatega.
Lember alustas kaitsevaldkonnas 2015. aastal kaitseministeeriumis. Sealt liikus ta kaitsetööstusettevõtetesse ja oli ühise osanikeringi kaudu Mardukiga seotud juba selle esimestel aastatel. Ühel hetkel tundus, et just tema kogemustest oleks ettevõtte ülesehitamisel abi.
„Sisemiselt tunnen, et valdkonnas tegutsemine on hea võimalus panustada riigikaitsesse, anda oma panus meie kõigi julgeoleku tagamisse. See tekitab hea tunde ja paneb silma särama,“ ütleb Lember. Kaitseteemad saadavad teda ka vabal ajal: sõpruskonnas arutatakse õhtusöögilgi, kuidas Eesti riigikaitset paremaks muuta.
Mardukis jagab ta juhtimist teise aktiivse osaniku Toomas Pruudeniga. Partner keskendub tehnoloogiale, Lemberi vastutada on äriarendus, müük, inimesed ja ettevõtte juhtimine. „Jagame rollid nii, et kõik, mida Toomas ei tee, teen mina, ja vastupidi.“
Drooniohtu tuli kõigepealt tõestada
Marduk arendab kaamerasüsteeme, mis märkavad õhus lendavaid objekte ja liigitavad need automaatselt näiteks drooniks, linnuks, lennukiks või helikopteriks. Lember nimetab lahendust lihtsustatult optiliseks radariks. Süsteem saab töötada ka iseseisvalt ja erinevalt radarist ei vaja see sagedusluba.
Ettevõtte algusaastatel oli tehnoloogia kõrval vähemalt sama keeruline ülesanne veenda võimalikke kasutajaid selle vajalikkuses. Lemberi sõnul ei mahtunud droonid paljude jaoks isegi kümne olulisema ohu hulka ja tõrjesüsteemide hankimiseks ei nähtud põhjust.
Leet Rauno Lember. FOTO: Madis Veltman| Postimees/Scanpix
„Meid lükati tihti tagasi, öeldi, et „mõttetu asi“,“ meenutab ta. Ukraina sõja mõjul jõudsid varasemad vestluspartnerid Marduki juurde tagasi.
Ootamine nõudis raskeid otsuseid. Meeskonda kasvatati, kuid mõni loodetud projekt jäi tulemata või tehnoloogia ei õnnestunud. Vähemalt paaril korral oli vaja töötajate arvu vähendada ja arutada, kuidas ettevõte keerulisest ajast läbi tuua.
Üks tähtsamaid otsuseid oli ambitsioone kärpida. Algne soov pakkuda terviklahendust droonide tuvastamisest tõrje ja rakettideni käis ettevõttele üle jõu. „Siis tuli võtta raske otsus: tõmmata fookus koomale. Meil ei ole võimalust teha nii kallist ega pika vinnaga arendust.“ Selle otsuse üle saab praegu vaid rõõmu tunda, sest fookuse seadmine on äris oluline.
Suurfirmadega võidu jooksmise asemel partneriks
Sama põhimõte kujundab Marduki müüki. Kuigi ettevõttel on klientide seas ka riike, jõuavad nad turule eelkõige suurte kaitsetööstusfirmade kaudu. Üks olulisemaid partnereid on Rootsi Saab, koostööd tehakse ka teiste rahvusvaheliste tootjatega.
„Me ei jõua hiidudega võidu joosta,“ põhjendab Lember. Kümnete tuhandete töötajatega kontsernide müügivõimekusega konkureerimise asemel tuleb pakkuda neile toodet, mida nad tahavad kasutada ega pea ise arendama. Partnerite kaudu on Marduki seadmed jõudnud ka Ukrainasse.
Lember ei soovi ehitada tuhande töötajaga ettevõtet. Siht on 50–100 inimesega „butiik“, mis keskendub kindlale valdkonnale. Kasv nõuab samal ajal nii tulevikutehnoloogiate arendamist kui ka juba müüdud süsteemide tootmist.
Intervjuu ajal viitas järgmise aasta ettemüük Lemberi sõnul enam kui kümne miljoni euro suurusele käibele, prognoosid ulatusid 20 miljoni euroni või kõrgemale. Tulemuse määrab aga see, kui kiiresti suudetakse tootmine käivitada ja selle kitsaskohad lahendada.
„Täistootmise ehk seeriatootmise ülesseadmine saab olema valus,“ tõdeb ta. Ees seisavad protsesside juurutamine, sertifitseerimine ja stabiilse meeskonna loomine. Ettevõtte järgmine proovikivi on ühendada tehnoloogiline edumaa võimega lubatud seadmed ka valmis teha.
„Agentide boss“ arendab miljardifirmat
Aasta noore ettevõtja teine nominent Stenver Jerkku (36) on jõudnud ehitada põllumeestele tarkvara, katsetada süsinikukrediitide kauplemisplatvormiga ja alustada siis jälle uuesti. Nüüd juhib ta Solderat, mille ambitsioon on kasvada tehisintellektiagentide toel miljardifirmaks, hoides meeskonna väikese.
Soldera aitab ettevõtetel hallata taastuvenergia kasutamisega seotud nõuete täitmist ja aruandlust. Paljudes riikides tegutsev suurkontsern peab näiteks suutma tõendada taastuvenergia kasutamist eri riikide nõuete järgi.
„Selle taga on karm bürokraatia ja meie automatiseerime selle kõik ära,“ selgitab Jerkku. Ta võrdleb lahendust musta kastiga, mis teeb kliendi eest töö ära, kuid millel on läbipaistev aken: klient saab jälgida, mis sees toimub. Üks Soldera kliente on globaalne suur maiustuste tootja Mars, kelle kaubamärkide hulka kuuluvad ka M&M’s ja Snickers.
Jerkku sõnul on ettevõttel ligi tuhat klienti ja platvormil 6000 elektrijaama. Aktiivselt tegutsetakse 30 riigis. Kui eelmisel aastal oli käive miljon eurot, siis intervjuu ajaks oli tänavu ületatud nelja miljoni piir.
Stenver Jerkku. FOTO: Argo Ingver| Delfi Meedia
Üks euro õpetas rohkem kui äriplaan
Ettevõtlusega tegi Jerkku tutvust juba kooliajal, ostes, müües ja vahendades koolis vajalikke asju. Teadmine, et sellest võiks saada tema kutsumus, tuli aga ülikoolis Ivo Mägi ettevõtlusaines.
Ülesanne seal oli lihtne: tuleb teha ettevõte. Ärimudelite koostamisel sai õppejõult abi, kuid hindamisel kehtis üks eriti selge reegel: kasvõi euro käivet tõi kõrgeima hinde.
„Sa võid ehitada kõige ideaalsemaid plaane, aga kui sa käivet ei tee, on see mõttetu asi. Kui teed, siis on hästi,“ võtab Jerkku toonase õppetunni kokku.
Tema meeskond lõi programmi, millega sai koolides ja ülikoolides hääletusi korraldada, ning leidis partneriks Tartu Ülikooli. Jerkku sai proovida nii äritegemist kui ka meeskonna juhtimist. „Ma väga naudin kaost ja ettemääramatust.“
Tarkvaraarendaja taustaga Jerkku töötas muu hulgas Glias, kuhu ta läks seitsmenda töötajana ja kus juhtis tehnilist meeskonda. Pärast magistriõpinguid lahkus ta palgatöölt ja asutas koos Robin Saluoksaga eAgronomi. Jerkku vastutas tehnoloogia eest, kaasasutajalt tulid põllumajandusvaldkonna teadmised ja kontaktid.
Ebaõnnestumise järel uus suund
eAgronomis veedetud aega meenutab Jerkku heade sõnadega: ettevõte sai kiiresti hoo sisse ning kogemusi ja sõpru kogunes palju. Ta ei arva siiski, et ettevõtja peaks oma teekonda veatuna esitama.
„Kui mõni ettevõtja ütleb, et tal läks kõik õigesti, ühtegi viga me ei teinud, siis kaks asja: kas ta valetab või ta tegelikult ei teinudki midagi.“
Ühel hetkel tundis Jerkku, et tema oskused pole enam need, mida eAgronom kõige rohkem vajab. Ta tahtis proovida tegevjuhi rolli ja teistsugust valdkonda. Lahkumisel sõlmitud kokkuleppega ostis ta välja Solid Worldi, mis tegeles süsinikukrediitide kauplemisplatvormiga.
See äri loodetud kujul ei õnnestunud. Jerkku hinnangul oldi turust ees. Valida tuli väiksema äri jätkamise ja uue võimaluse otsimise vahel. Meeskond, kus tippajal oli 15 inimest, tõmmati lõpuks kaheliikmeliseks. Seejärel võeti suund Solderale.
Tehisaru aitab meeskonna väiksena hoida
Jerkku naudib eelkõige ettevõtte algusjärku. Suure organisatsiooniga kaasnev sisepoliitika kipub tema huvi vähendama. Soldera puhul näeb ta aga võimalust kasvatada äri meeskonda samas tempos suurendamata.
„Eesmärk on ehitada miljardifirma vähem kui 30 töötajaga. Agentidega.“
Tehisintellektiagentidele jagatakse ülesandeid ja lastakse neil eri töödega korraga tegutseda. See väheneb muu hulgas vajadust tööd teiste meeskondadega kooskõlastada ja osa vahejuhtide ülesandeid saab automatiseerida.
„Ma ei ütle, et keskastmejuhid kõik kaovad,“ täpsustab ta. Küll aga usub Jerkku, et juhtimistasandeid jääb vähemaks ja töötajad saavad rohkem ise ära teha.
Pätris Halapuu viib kosmoses karastunud kaamerad kaitsetööstusse
Teist aastat järjest aasta noore ettevõtja kolme nominendi hulka jõudnud CrystalSpace’i kaasasutaja ja tegevjuht Pätris Halapuu (35) alustas kosmosetehnoloogiaga ülikooli tarkvaraprojektis. Nüüd arendab tema ettevõte kaameraid satelliitidele, maanduritele ja kulguritele ning otsib järgmist kasvuvõimalust kaitsetööstusest.
Tartu Ülikoolis informaatikat õppides sai Halapuu valida välja mõeldud ülesannete ja praktilise väljundiga projektide vahel. Koos kursusekaaslastega otsustas ta proovida kätt ESTCube’i maajuhtimistarkvara arendamisel. Huvi süvendasid kosmosetehnoloogia kursused ja koostöö satelliidimeeskonnaga.
Kui ESTCube edukalt orbiidile jõudis, hakkasid ettevõtted ja ülikoolid uurima, kust saaks selle jaoks välja töötatud alamsüsteeme. Halapuu ja tema kaaslased nägid võimalust arendused turule tuua.
„Me nägime, et see on täiesti põnev valdkond, ja otsustasime astuda sammu edasi,“ meenutab ta.
Pätris Halapuu. FOTO: Sille Annuk, Tartu Postimees| Postimees/Scanpix
Julge otsus: alles jääb üks toode
Esialgu tegeles CrystalSpace mitme alamsüsteemiga, päikesesensoritest toiteplokkideni. Erinevate toodete arendamine hajutas aga tähelepanu ja nii otsustati umbes kümme aastat tagasi keskenduda kaamerasüsteemile, mida saaks vähese lisaarendusega kasutada erinevatel kosmoseaparaatidel.
„See oli tugev ja julge otsus hoida fookust ning uuendada visiooni,“ ütleb Halapuu. Tagantjärele peab ta seda ainuõigeks valikuks, mis aitas kogu meeskonnal ühes suunas liikuda.
Vähemalt sama keeruline kui tehnoloogia arendamine on olnud usalduse võitmine. Kosmosetööstuses peab väike ettevõte järjekindlalt tõestama, et ta on usaldusväärne partner ja tarnija. Seetõttu peab Halapuu oluliseks rahvusvahelistel erialaüritustel osalemist.
Kannatlikkus on selles äris hädavajalik. Kosmosevaldkonna müügitsükkel kestab tavaliselt aasta või kaks, kuid CrystalSpace on pidanud tehinguni jõudmiseks ka neli aastat läbirääkimisi.
„Kui tulla kuskilt mujalt valdkonnast, siis ehmatab ära, et asjad liiguvad nii aeglaselt, aga meie oleme veel aeglasemaga harjunud,“ võrdleb Halapuu kaitsetööstust kosmoseäriga.
Droon vajab sama, mida kosmoseaparaat
Kaitsetööstuse poole suunas ettevõtet targa kaamera arendamine. Umbes 2021. aastal hakkasid kättesaadavaks muutuma tehnoloogiad, mis võimaldasid teha keerukamat pildi- ja videotöötlust ning käitada tehisintellekti algoritme kaameras endas.
Nii ei pea kogu pildimaterjali esmalt kokku pakkima ega keskarvutisse saatma. Andmeid saab töödelda kohapeal ja edastada juba vajaliku info. See vähendab andmeedastuse koormust ja aitab kiiremini reageerida.
Ukraina sõja taustal selgus, et kaitsetööstuse droonidel on samad vajadused. „Autonoomsetel süsteemidel, mis peavad kiiresti reageerima, on iga millisekund väga oluline,“ selgitab Halapuu.
Praegu on CrystalSpace’i äritegevusest tema sõnul veel 90% seotud kosmosega. Järgmise kolme-nelja aasta jooksul peaksid kaalukausid aga kaitsetööstuse kasuks kalduma. Kosmoseäri kasvatamist jätkatakse samuti.
Tehisaru aitab ka ettevõtte igapäevatöös, eriti tarkvaratestide kirjutamisel ja vigade otsimisel. „Me ei torma sellega pimesi kaasa, vaid üritame sellest parima välja pigistada,“ ütleb Halapuu.
Kogukonnale tuleb tagasi anda
Ettevõtte juhtimise kõrval jagab Halapuu kogemusi alustavate ettevõtjate ja kosmosehuvilistega. Mentorina seob teda muu hulgas Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator, mille esimeste osalejate hulka CrystalSpace 2017. aastal kuulus.
„Tulles Võrust, väikesest linnast, on näha, et asjad liiguvad, kui neid koos teha ja üksteist aidata,“ põhjendab ta soovi kogukonda panustada.
Ettevõtlusega tegeleb ta enda sõnul eelkõige huvist selle vastu, mida teeb.
„Ettevõtte juhina peab meeldima see, mida teed. Kui töö ja hobi on ühildatud, on see puhas võit.“
HEA TEADA
Selle aasta noor ettevõtja selgub 14. novembril auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted“, mida kannab üle ERR.
Aasta noore ettevõtja konkurssi korraldavad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja LHV ning algatust toetab Eesti Vabariigi president ja Delfi Ärileht.