Euroopa Innovatsiooninõukogu ekspert: Eesti ettevõtted on näidanud, et neil on vajalikud tehnoloogiad, oskused ja andekad inimesed
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (EIS) oli rõõm Tallinnas võõrustada Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) eksperti Angela Stathi, kes koolitas Eesti süvatehnoloogia ettevõtteid teemal „Strateegiad investorite ja Euroopa Innovatsiooninõukogu tähelepanu ja rahastuse võitmiseks“. Intervjuus rääkis ta lähemalt oma tööst ja Eesti võimalustest EICiga seoses.
Angela Stathil on enam kui 20aastane töökogemus, mille jooksul on ta aidanud nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtetel kasvatada oma tooteid, meeskondi ja tulu rahvusvahelisel tasandil. Ta on töötanud rahvusvahelistes finants- ja tehnoloogiasektori ettevõtetes, täites strateegia-, toote- ja operatsioonijuhi rolle. Ta on loonud uusi osakondi ja meeskondi ning juhtinud reformi- ja laienemisprojekte.
Praegu töötab Stathi sõltumatu nõustajana ning mitmete organisatsioonide ja ettevõtete nõuandva juhatuse liikmena finants-, jätkusuutlikkuse, energeetika, kaitse- ja tervishoiusektoris. Ta on ka Euroopa Komisjoni EICi investeeringute ekspert, nõustades läbimurdeliste tehnoloogiate arendajaid. Lisaks esineb ta sageli rahvusvahelistel aruteludel ja kirjutab organisatsioonide arendamise teemadel, et toetada ettevõtete kasvupüüdlusi.
Stathil on Londoni Ärikooli (London Business School) magistrikraadi ning mitmeid tehnoloogia ja jätkusuutlikkuse alaseid sertifikaate.
Milline on teie roll süvatehnoloogia ekspert-nõustaja ja mentorina EICis?
Olen EICi toetanud selle loomisest alates ja olen seni teinud koostööd 16 ettevõttega eri riikidest. Minu roll eksperdina võib võtta erinevaid vorme – olen nagu kameeleon.
Euroopa Komisjoni investeerimisnõustajana aitan ettevõtetel taotleda rahastust, valmistuda müügikõnedeks investoritele ning rahastuse saamise järel rahvusvaheliselt laieneda. Lisaks võin tegutseda žüriiliikme, hindaja ja mentorina. Kui aga asun ühte rolli täitma, pean teistest loobuma, et vältida huvide konflikte.
Mis inspireeris teid EICiga liituma?
Mulle meeldib innovatsioon ja tehnoloogia ning koostöö geniaalsete inimestega üle maailma. EIC pakkus mulle ideaalse platvormi nende huvide ühendamiseks ja murrangulistele uuendustele kaasa aitamiseks.
Kuidas toetab EIC idufirmasid, väikese- ja keskmise suurusega ning kiiresti kasvavaid ettevõtteid?
EIC pakub ettevõtetele mitmesuguseid toetusvõimalusi. Näiteks EIC Acceleratori kaudu saavad nad rahastust, kuid lisaks pakutakse ka ärinõustamist, mis aitab parandada väärtuspakkumist, äriplaani ja esitlusi investoritele. Samuti korraldab EIC eri riikides süvakoostööprogramme ning aitab ettevõtetel leida partnereid. Kui ettevõte on saanud EICi toetuse, avaneb tal võimalus luua suhteid investoritega ning teha koostööd suurte organisatsioonidega, kes võivad saada tema klientideks.
Olete ka üks EICi mentoritest. Kes on EICi mentorid ja kuidas nad aitavad ettevõtetel programmides edu saavutada?
EICil on suur andmebaas kvalifitseeritud ekspertidest – sealhulgas spetsialistid, teadlased ja investorid –, kes on edukalt turule toonud uuendusi või aidanud seda teha teistel. Need eksperdid tegutsevad väliste sõltumatute investeerimisnõustajatena. Nad osalevad hindamisprotsessis mentorite või žürii liikmetena ning aeg-ajalt annavad ka koolitusi. Näiteks mina olen viinud läbi koolitusi rahvusvahelistumise ja läbirääkimiste teemadel.
Kas oskate tuua näiteid ettevõtetest, kes on EICist kasu saanud?
Mul on olnud rõõm teha koostööd mitmete ettevõtetega, sealhulgas kahe edukaks osutunud Eesti ettevõttega. Need on RAIKU Packaging ja Mifundo. RAIKU tegutseb biolagunevate pakendite valdkonnas, samas kui Mifundo aitab inimestel viia oma krediidiajalugu üle Euroopa piiride, et pangad saaksid pakkuda laene välismaalastele, piiriülestele pendeldajatele ja rahvusvahelistele klientidele. Mifundo on esimene Eesti finantstehnoloogia ettevõte, mis on saanud investeeringu EICilt. Olen väga uhke, et meil on juba kaks edulugu ja kindlasti tuleb neid veel.
Mis on Eesti ettevõtete eelised EICi kandideerimisel ja millistes valdkondades on kõige rohkem arenguruumi?
Eesti ettevõtted on näidanud Euroopa Komisjonile, et siin tegutseb kõrgekvaliteedilisi ja innovaatilisi firmasid. Mida rohkem edulugusid siit tuleb, seda rohkem julgust annab see ka teistele ettevõtetele kandideerimiseks. Samuti on eestlased tõestanud, et neil on vajalikud tehnoloogiad, oskused ja andekad inimesed.
EICi tööprogrammis on igal aastal erinevad fookusteemad, näiteks biotehnoloogia, meditsiin, kvanttehnoloogia ja tehisintellekt. Soovitan ettevõtetel alati uurida, millised teemad on antud aastal prioriteetsed, ning esitada taotlus vastavalt nendele. Näiteks Mifundo suutis hästi ajastada oma taotluse, kuna nende lahendus haakus uute Euroopa Liidu regulatsioonidega, mis puudutavad digitaalseid rahakotte ja krediidiajaloo ülekandmist.
Samuti on eduks oluline mitmekesine ja tasakaalus meeskond. Paremini kipub minema ettevõtetel, mida juhivad naised.
Kui palju mängib EICi rahastuse saamisel rolli õnn ja kui palju töö?
Tööd on väga palju, kuid ka õnnel on oma roll. Eelkõige on tähtis hoiak. Konkurents on äärmiselt tihe. See tähendab, et isegi väga head lahendused ei pruugi alati rahastust saada. Tihti ei ole küsimus selles, kas idee on piisavalt hea, vaid selles, kas ettevõte suudab seda investoritele veenvalt esitleda. Olen näinud ettevõtteid, kes on põrunud mitte seetõttu, et nende innovatsioon poleks olnud piisavalt hea, vaid kuna nad ei suutnud seda piisavalt selgelt ja mõjusalt kommunikeerida.
Millised süvatehnoloogia trendid on teie jaoks kõige põnevamad?
Mind paelub eelkõige tehnoloogia ja jätkusuutlikkuse kokkupuutepunkt. Viimasel ajal olen keskendunud lahendustele, mis aitavad vähendada andmetarbimist ja andmekeskuste energiakulu. Kuna andmetarbimine kasvab pidevalt, on need tehnoloogiad üha olulisemad.
Teiseks huvialaks on mulle tervishoid ja ravimite avastamine. Mind köidavad eriti lahendused, mis aitavad välja töötada personaalseid ravimeid, mis on kohandatud inimese DNA ja vajaduste järgi.
Kuidas on lood kaitsetööstusega?
Kaitsetööstus on jätkuvalt oluline investeerimisvaldkond. Näiteks Soome ettevõte Kelluu toodab topeltkasutusega tehnoloogiat, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka kaitseotstarbel. Sellistel ettevõtetel on võimalus kaasata ressursse nii era- kui ka avalikust sektorist.
Mis on olnud teie jaoks EICis töötamise juures kõige rahuldustpakkuvam?
Kõige suurem rõõm on koostöö inspireerivate ettevõtjatega. Nende energia ja entusiasm on mulle pidevaks motivatsiooniks. Olen tohutult õppinud kolleegidelt ja võrgustikult, mis mul on EICi sees tekkinud. Hindan seda väga. Mul on olnud võimalus jälgida lähedalt innovaatiliste tehnoloogiate arengut ja olla osa ettevõtete kasvuloost. See on äärmiselt rahulduspakkuv, kui näed, kuidas ettevõtted maailma muudavad.
Milline oleks teie nõuanne ettevõtjatele, kes soovivad EICi rahastust taotleda?
Edu võti on tugeva ja realistliku äriidee olemasolu ning suurepärane meeskond. Euroopa Komisjon otsib erilisi innovatsioonilahendusi, mis võivad muuta turge ja majandusharusid. Ettevõtted peaksid mõtlema globaalselt ning oma lahenduste laiemale mõjule. Silmas tuleb pidada suurt pilti ja rahvusvahelist potentsiaali.