EY uuring: investorid hindavad Eesti tugevusi, kuid konkurents naabritega teravneb
EY välisinvesteeringute atraktiivsuse uuringu kohaselt näevad investorid Eesti peamiste tugevustena konkurentsivõimelist maksukeskkonda, head elukvaliteeti ja turvalisust ning lihtsat asjaajamist. Samas tulevad Eesti puhul selgelt esile ka kitsaskohad, mis mõjutavad riigi konkurentsivõimet: kõrge energiahind, turu väiksus, rahastuse kättesaadavus ja makromajanduslik ebakindlus.
EY korraldatud iga-aastasest uuringust selgub, et 34% välisinvestoritest näeb Eesti suurima eelisena konkurentsivõimelist maksusüsteemi, 26% head elukvaliteeti ja turvalisust, 24% asjaajamise lihtsust ning sama palju innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse taset.
„Eesti äritegevuse lihtsus ja kiirus ning panus innovatsiooni eristavad meid ülejäänud Euroopast. Samas on meie lähinaabrid Läti ja Leedu jõudnud järele mitmes praktilises teguris. Näiteks taristu kvaliteeti toob naabrite puhul eelisena välja 34% investoritest, Eesti puhul vaid 18%. Samuti on investoritele silma jäänud kvaliteetse tööjõu vähesus. Kui Leedu puhul kiidab tööjõu olemasolu 36% vastanutest, siis Eesti puhul vaid 14%,“ ütles EY Eesti partner Ranno Tingas.
Balti riikide peamiste puudustena nähakse turu väiksust, kõrgeid energiahindu ning vähest ligipääsu rahastusele. „Eesti puhul on suurim puudus energia hind, mida toob välja 40% vastanutest. Lätis ja Leedus toob seda puudusena välja vastavalt 32% ja 30% vastanutest. Samuti kritiseeritakse Läti ja Leedu puhul mõnevõrra vähem regulatiivseid tingimusi ja makromajanduslikku keskkonda,“ ütles Tingas.
Samas tõi riiklikult välisinvestoritega tegeleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) välisklientide tiimijuht Mirjam Eerma välja, et need, kes siia on juba investeerinud, on otsusega väga rahul. „Hiljuti Saksa-Balti Kaubanduskoja poolt läbi viidud uuringu kohaselt valiks 97% välisinvestoritest Eestit investeerimissihtkohana uuesti, mis on Baltikumi kõrgeim tulemus.“
Geopoliitiline pinge püsib kogu Baltikumi suurima riskina
Geopoliitilised pinged ja konfliktide oht püsivad kogu Baltikumi suurima investeerimisatraktiivsust mõjutava riskina. Tänavu tõi seda välja 45% vastanutest ehk 14% rohkem kui aasta varem.
Eesti puhul lisanduvad geopoliitilisele riskile eelkõige makromajanduslikud tegurid ehk aeglane majanduskasv, kõrged intressimäärad ja avaliku sektori võlakoormus, mida tõi välja 42% investoritest. See eristab Eestit naabritest, sest Leedu puhul tõi makromajanduslikke tingimusi riskina välja 28% ja Läti puhul 24% vastanutest. Samuti näeb 34% investoritest Eestisse investeerimise riskina sisendkulude, sealhulgas energiakulude kallinemist ning 32% leiab, et investeerimisotsuseid võivad mõjutada teiste riikide pakutavad paremad stiimulid. Läti puhul nähakse mõnevõrra suurema riskina ka oluliste oskuste puudumist tööturul ning poliitilist ebakindlust.
“Investorite vaates ei tähenda atraktiivne ettevõtluskeskkond ainult ühte tugevat näitajat. Oluline on tervik: kulude konkurentsivõime, majanduskeskkonna usaldusväärsus, kapitali kättesaadavus ja oskustööjõud. Samas tekitab jätkuvalt suurt muret geopoliitika mõju välisinvesteeringutele,“ ütles Tingas.
Investorid ootavad tuge strateegilistele sektoritele ja kapitali kättesaadavusele
Eesti konkurentsivõime hoidmiseks peab 32% investoritest oluliseks eelkõige strateegiliste tööstusharude toetamist. Lisaks leidis 30% vastanutest, et Eesti peaks parandama ettevõtete ligipääsu kapitalile ning 28% nimetas vajadust toetada digitaalset innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Sama palju vastajaid tõi välja kaubandustõkete vähendamise.
Mirjam Eerma märkis kapitali kättesaadavuse kohta, et viimase aasta jooksul on Eesti oluliselt laiendanud ettevõtete rahastusvõimalusi uute meetmetega, näiteks innovatsioonilaenu ja suuremahuliste investeeringute toetusega ning need on äratanud huvi ka välisinvestorite seas.
Sektorite lõikes peaksid poliitikakujundajad investorite hinnangul Eestis eelisjärjekorras toetama tarkvara ja IT-teenuseid. Sellele järgnevad finantssektor ja finantstehnoloogia, kaitsetööstus, pooljuhid ja elektroonika ning ravimi- ja biotehnoloogia sektor.
„Baltikumi lõikes on investorite soovitused poliitikakujundajatele suhteliselt sarnased. Äärmiselt positiivne on aga see, et 60% investoritest tunneb kindlust, et Eesti suudab teha investeeringute meelitamiseks vajalikke strateegilisi otsuseid. Võrdluseks: Läti puhul arvab seda 48% ja Leedu puhul 56% vastanutest,“ ütles Tingas.
Ka Eerma kinnitas, et õigete meetmete rakendamisel suudab Eesti edukalt konkureerida suurte rahvusvaheliste investeeringute pärast. „Tänavu on huvi jätkuvalt olemas, seda toetavad uued rahastusvõimalused ning strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlus, mida praegu ette valmistame. Eesti suurimad konkurentsieelised on jätkuvalt agiilne ettevõtluskeskkond, maailma parim maksukonkurentsivõime (OECD andmetel, 12. aastat järjest), vähene bürokraatia, digitaalne ärikeskkond ning tugev innovatsiooni ökosüsteem. Samal ajal tuleb jätkata tööd teemadega, mida investorid uuringus enim esile tõid – laiendada rahastusvõimalusi, suurendada kvalifitseeritud tööjõu pakkumist ning kiirendada arenguid taastuvenergias ja pikaajaliste elektrilepingute sõlmimises,“ võttis EISi välisklientide tiimijuht Mirjam Eerma kokku.
Uuringust
EY Baltic Attractiveness Survey on iga-aastane uuring, mis käsitleb Balti riikide atraktiivsust välisinvesteeringute sihtkohana. 2026. aasta küsitlus viidi läbi märtsist aprillini. Balti riikide võrdluses osales 150 vastajat, Eesti detailsemates küsimustes 50 vastajat.
Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade juhtiv ärikonsultatsiooni- ja audiitorbüroo. Rahvusvaheliselt on EY üks maailma juhtivatest ärikonsultatsiooni, tehingute nõustamise, auditi- ja maksuteenuste pakkujatest.
Foto: Sean Pollock