Hiina teeb tiigrihüpet digiteenustes
Hiina suurima teenusekaubandusele suunatud messi CIFTIS peateemaks kujunes 2021. aastal „Digitaalne tulevik ja teenustepõhine areng“. Uute tehnoloogiate kasutamine kujundab teenusmajandust üha enam ning annab suure tõuke eelkõige just digiteenuste arengule.
Mitmed Eesti ettevõtted on juba astunud esimesi samme oma teenuste eksportimiseks Hiina turule, näiteks on eFinance, Eurora, x7trade, Testonica ja Motor jõudnud osaleda nii möödunud kui üle-eelmise aasta CIFTIS-messidel. Kõik loetletud on head näited sellest, kuidas Eesti aastakümnete pikkune kogemus digiteenuste arendamisel veab majandusarengut: alates äriteenustest ettevõtete asutamiseks ja digitaalsetest tööriistadest tolliprotseduuride teostamiseks kuni kõigi igapäevaelus kasutatavate tehnoloogiate testimiseni ning liitreaalsuslahenduste arendamiseni muuseumites ja näitustel.
Mõned ettevõtted on samas jõudnud sammu võrra kaugemalegi – Balti Logistika asutas Shenzhenis tütarettevõtte, et paremini teenindada oma Euroopa kliente ning samal ajal haarata endale killuke Hiinast väljapoole suunduvatest kaubavoogudest. Seda kõike globaalse pandeemia ajastul, mil kaubavedu (ja eriti lennukauba transport) on kasvanud plahvatuslikult.
Eurora soovitab Hiina suunal unustada läänemaailma praktikad
E-kaubanduse tolli- ja maksudeklaratsioone tehisintellekti abil automatiseeriva Eurora turundusjuht Alexander Maasik nendib, et turunduslikult erineb Hiina turg ja sinna teenuste viimine läänemaailma tavadest kardinaalselt.
„Ka kogenud müügi- ja turundusinimestel tasub Hiina turule sisenedes unustada senised teadmised. Näiteks ei ole seal kasutusel meie jaoks nii harjumuspärased turunduskanalid nagu Facebook, Google või LinkedIn – nende asemel on täielikult hiinakeelsed weChat ja Baidu ning nendega seotud ökosüsteemid. Ilma hiina keele oskuseta ei saavuta sealsel turul midagi,“ tunnistab Maasik.
Samuti peetakse Hiinas rohkemgi lugu riigipoolsest või mõne suurfirma tunnustusest, sest see aitab potentsiaalsete klientide hulgas saavutada mingisugustki usaldust. Ühtlasi tasub end Maasiku sõnul valmis panna tunduvalt keerulisemaks bürokraatiaks.
„Teenuste müügi puhul tuleb arvestada, et kliendid on väga umbusklikud kõige osas, mis tuleb väljastpoolt Hiinat. Seda eriti teenuste osas, kus pole võimalik midagi füüsilist alguses ette näidata.“ Hiinale omaseks tunnusjooneks on ka asjaolu, et kui tegemist on turul vajaliku tootega, leidub Hiinas koheselt ettevõtteid, kes on valmis pakkuma sarnast toodet tunduvalt odavama hinna ja tihti ka oluliselt kehvema kvaliteediga. „See seab teavitustööle väga suure rõhuasetuse, et paremini selgitada just oma teenuse usaldusväärsust ja kvaliteeti,“ märgib Maasik. Seega tuleb Hiina turul edu saavutamiseks kindlasti kaasata kohalikud partnerid või võimalusel ka kohalikud töötajad, kes tunneksid kohalikke olusid ning suhtleksid sealsete ettevõtjatega ilma keelebarjäärita. Hiina turg eeldab kannatust ning mõistmist, et protsessid ei toimi läänemaailmale omases tempos.
Millised võimalused peituvad teenuste ekspordis?
Eesti pakub oma kodanikele ja ettevõtetele hulgaliselt erinevaid digiteenuseid, mis loovadki aluse Eesti teenuste ekspordile.
Teenuste eksport kasvas stabiilselt aastani 2020, mil koroonapandeemia tõttu sattusid löögi alla turismi- ja transporditeenuste ekspordimahud, vähenedes vastavalt 64 ja 22 protsenti. Peamiselt ekspordib Eesti teenuseid Euroopa Liitu. Hiina suunal on teenusteekspordi maht mõnevõrra tagasihoidlik, kuid see loob võimalused tihedamaks koostööks kahe riigi vahel. Konteksti mõttes avaneb sarnane pilt ka Euroopa Liidu tasandil, kus samuti vähenes teenuste eksport aastal 2020 märgatavalt, moodustades siiski kolmandiku kogu ekspordimahust.
Teenusteekspordi võimalused Hiina suunal
Hiina on aastate jooksul keskendunud peamiselt tootmisele ja toodete ekspordile, mistõttu on riik silmitsi märkimisväärse puudujäägiga teenusekaubanduses. Pandeemia on mõjutanud ka seda valdkonda, kuigi langus oli märgatav juba mitu aastat varem, peamiselt ebakorrektse kuluarvestuse süsteemi tõttu. Näiteks on mõningaid ekspordimahte arvestatud tooteekspordina, kuigi tegelikult on tegemist teenuse ekspordiga (busside liisimine Euroopa Liitu).
Siiski on Hiina tegemas jõupingutusi olukorra parandamiseks ning soovib olla teenusekaubanduse globaalsel kaardil tõsine tegija – selleks käivitatigi aastal 2013 CIFTIS (China International Fair for Trade in Services), ehk rahvusvaheline teenusekaubanduse mess. Hiina kaubandusministeeriumi ja keskvalitsuse ühiselt korraldatav üritus on suurepärane võimalus teenusekaubanduse valdkonnas koostöö edendamiseks.
Mis on teenused ja kuidas nendega kaubelda?
Teenusmajandus jaotub tinglikult erinevatesse kategooriatesse, näiteks äri- ja professionaalsed teenused (raamatupidamine, reklaam, õigusnõustamine), side ja logistika (kullerteenused, telekommunikatsioon), aga samuti hõlmab see ka ehitust, haridust, rahandust, tervishoidu, transporti ja turismi. Sisuliselt võib teenuseks lugeda mistahes abi, mis võimaldab ettevõtetel oma sektorites tegutseda.
Teenused on majanduse võtmekomponendiks ning esindavad rahvusvahelise kaubanduse kõige dünaamilisemat osa. Teenusmajandus mängib olulist rolli majandusarengus, globaalses tarneahelas ning töökohtade loomises.
Eesti ettevõtete poolt pakutavad teenused ulatuvad haridusest ja teadustegevusest kuni äriteenuste, tervishoiu, tööstuse digitaliseerimise ja palju muuni. Selles sektoris tegutsevatel ettevõtetel on laialdased kogemused digitaalsete lahenduste rakendamiseks nii siseturul kui ka kõikjal maailmas.
Lisainfo saamiseks ning õige partneri leidmiseks kutsume Aasia keskusega ühendust võtma. Meie Hiina ekspertide Rafael Jimenezi [email protected] ja Ilaria Perlaga [email protected].