Hollandis hakatakse ehitama väiksemaid elamispindu
Hollandi valitsuskabineti kukkumine sügisel on kaasa toonud palju ebakindlust. Enamik parlamendist soovib üksmeelselt kiirendada elamuehitust, nii et siin võib oodata edasiminekut. On aga rida teemasid, kus arvamusi on seinast seina, näiteks üürisektori reguleerimine, maareform ja mitmeotstarbeliste elamispindade vajalikkus.
Praegu pole ka selge, mis saab avaliku eluasemevaldkonna tõhusama juhtimise seaduseelnõust, mis esitati vahetult enne valitsuse kukkumist nõuandekojale Raad van State. Seadus peab tagama, et riigil oleks suurem kontroll uute eluasemete arvu ja taskukohase hinna ning nende ehitamise paikade üle. Ette on nähtud ka hädaabikava, kus iga omavalitsusüksuse jaoks on määratletud selline kategooria nagu „kiireloomulised lahendused koduotsijatele“. Elamispinna tagamine sellele sihtgrupile peab olema regiooniti proportsionaalsem. Veel sisaldab seaduseelnõu rea elamuehituse kiirendamise, sealhulgas kohtumenetluste kiirendamise meetmeid.
Suur puudus
Sellise vajakajäämise on loonud demograafiline olukord. Kodumajapidamisi tuleb taas suure hooga aina juurde – nõudlus on seega suur, ent elamuehitus ei suuda seda täita. Numbrid räägivad siin enda eest: aasta tagasi oli puudu 315 000 kodu, nüüd 390 000!
Ost-müük
Keskmine eluasemehind langes teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,2%. ABN-AMRO panga hinnangul hinnalanguse tempo väheneb. Hinnad langevad panga esialgsest prognoosist vähem – miinus 6%-lt miinus 5% peale ja 2024. aasta kohta miinus 4%-lt miinus 3%-le. Eluasemete müük langes teises kvartalis 44 500 koduni (6,7%). Kõrge hinna ja uute elamute vähesuse tõttu jätab ABN-AMRO oma prognoosi, mis puudutab tehingute arvu langust, 2023. aastaks 5% juurde. 2024. aastaks vähendavad nad seda +2,5%-lt –2,5%-le.
Madalmaade kinnisvaramaaklerite ühendus NVM andis samuti teada, et maaklerite müügimaht langes – teises kvartalis müüdi 5% vähem eluasemeid kui eelmise aasta samas kvartalis. Kuid võrreldes esimese kvartaliga toimus siiski märkimisväärne kasv – 20%. Lisaks näevad kinnisvaramaaklerid, et elamispindade pakkumine on suurenenud: teises kvartalis oli see 28% suurem kui eelmise aasta samal perioodil.
Uued hooned
ING pank teatab, et 2023. aasta esimese viie kuu jooksul vähenes uute eluasemete müük poole võrra, kuid langus näib tasanduvat teisel poolaastal. Languse põhjuseks on kõrged intressimäärad ja olemasolevate eluasemete hinna langemine, mis muudab need populaarsemaks kui uusehitised. Arendajad püüavad jätkata ehitusprojekte nii palju kui võimalik, näiteks jagades projektid väiksemateks osadeks. Samuti otsivad nad müügi suurendamiseks koostööd investorite või elamuettevõtetega.
Väiksemad eluasemed
Hea uudis on see, et lõpuks ometi on hakatud ehitama väiksemaid maju-kortereid: uute eluasemete keskmine suurus on langenud kuue kuu taguselt 206 m²-lt nüüd 197 m² peale. Teises kvartalis vähenesid ka ehituskulud. See annab lootust, et hinnad muutuvad taskukohasemaks. Ja muidugi, mida paremini vastab eluasemete pakkumine nõudlusele, seda paremini läheb müük.
Üürielamute keskmine pindala on viimastel aastatel juba langenud: 2021. aasta kolmanda kvartali tipptasemelt 128 m²-lt selle aasta esimese kvartali 118 m² peale. Teises kvartalis jäi see stabiilseks. Samas on üürielamute ehituskulud kasvanud.
Üüriturg
Investorite huvi elukondliku üüripinna ostmise vastu väheneb, nagu teatab Hollandi finantsleht Het Financieele Dagblad. Eriti ettevaatlikuks on muutunud välisinvestorid ja Norra investor Heimstaden on juba teatanud, et loobub plaanist investeerida Hollandis 12 000 üürielamu ehitusse. Põhjuseks on intressimäärade tõus ja valitsuse plaan hakata üüriturgu tugevamini reguleerima. Teiste riikide, näiteks Prantsusmaa, Ühendkuningriigi või Skandinaaviamaade eluasemeturg on praegu investorite jaoks huvitavamad.
Maa hind
Ehitusmaa hind on viimastel aastatel plahvatuslikult tõusnud. ABN-AMRO teatab oma aruandes „Ehitusmaa hinna järsk tõus takistab uute ehitiste rajamist“, et 2022. aastal räägiti palju materjalikulude tõusust, kuid samal perioodil kerkis eraisikute ostetavate ehituskruntide hind veelgi järsemalt. Siiski on siin piirkonniti suured erinevused.
Prognoos
Keskmine kodu muutub Hollandis väiksemaks, nagu öeldud, ja seetõttu on arvata, et uusi kortereid ehitatakse rohkem. Seega annab ehitusmahtude vähenemine tunda pigem majade kui korterite puhul. Selle segmendi taastumist on oodata alles ülejärgmisel aastal, aga siis pigem väiksemate majade/ridaelamute näol.
Lisainfot saab Hollandi ekspordinõuniku käest, kes aitab sektorit analüüsida, turuvõimalusi ning kontakte leida.
Thijs de Neeve
ekspordinõunik (Holland, Belgia, Luksemburg)
+31 (0)858 771 960
[email protected]
Keeled: inglise keel