Innovatsioon ei oota: GScan ja Rollo Robotics astuvad EISi toel oma järgmise suure sammu
Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda.
Esimeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenust positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Mõlemad tegutsevad väga erinevates valdkondades, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed.
EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab innovatsiooni laborist, piloodist või esimesest kliendist edasi päris kasvuks,“ ütles Pae.
GScan: kui turg tahab rohkem, kui ettevõte jõuab täna pakkuda
GScani puhul on innovatsioonilaenu mõte väga konkreetne: kasvatada võimekust, et vastata juba olemasolevale nõudlusele. Ettevõte arendab müüontomograafia tehnoloogiat, mis võimaldab kontrollida sildade, tunnelite ja teiste taristuobjektide sisemust neid lõhkumata või kahjustamata. Lihtsamalt öeldes aitab see näha betooni sisse ja hinnata täpsemalt, mis seisus rajatis tegelikult on.
GScani tegevjuhi Marek Helmi sõnul ei ole ettevõtte suurim väljakutse täna enam mitte see, kas tehnoloogia töötab, vaid see, kuidas turu nõudlusele järele jõuda. „GScan’i suurim kasvupiirang on meie olemasoleva skänneripargi suurus. Oleme oma tehnoloogiat viimase kahe aasta jooksul turul jõudsalt tutvustanud ning seetõttu on tekkinud rohkem müügivõimalusi, kui skannereid nende kõigi täitmiseks,” rääkis Helm.
GScani skänner. (foto: GScan)
Just selle kitsaskoha lahendamiseks innovatsioonilaenu kasutataksegi. GScan suunab laenu 18 uue skänneri tootmisse, mis valmivad 2026. ja 2027. aasta jooksul. See on ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega, sest praegu on nende 20 olemasolevat skännerit juba täielikult hõivatud Suurbritannia ja Jaapani klientide teenindamisega.
„Innovatsioonilaen võimaldab meile vahendeid skänneripargi laiendamiseks, mis on olnud meie käibe kasvatamise peamiseks pudelikaelaks,” märkis Helm. Tema sõnul oleks ettevõte ilma selle rahastuseta pidanud otsustama, milliste klientidega koostööd teha ja millised projektid edasi lükata.
GScani puhul ei ole tegu seadmete müügiga klassikalises tähenduses. Ettevõtte mudel on pigem teenuspõhine: kliendid soovivad tellida konkreetset mõõtmist või uuringut, mitte tingimata tehnoloogiat ise osta. See tähendab, et kasv sõltub otseselt sellest, kui palju skännereid on ettevõttel korraga töös hoida.
„18 uue skänneri lisandumine kahekordistab meie skänneriparki, mis võimaldab meil paralleelselt teenindada nii olemasolevate klientide suurenevat nõudlust kui siseneda uutele potentsiaalsetele turgudele,” ütles Helm.
Nõudlus GScani lahenduse vastu on ettevõtte sõnul juba praegu suurem kui olemasolev võimekus. Kinnitatud müügivõimalused on Suurbritannias ja Jaapanis, esimesed projektid on Prantsusmaal ja Hollandis. Järgmine suur eesmärk on liikuda projektipõhisest müügist korduva tulu mudelini, kus kliendid rendivad skannereid ja kasutavad GScani tarkvaraplatvormi pikema aja jooksul. See annaks ettevõttele ühtaegu stabiilsema tulubaasi ja võimaluse kiiremini kasvada.
Rollo Robotics: prototüübist seeriatootmiseni
Kui GScani lugu räägib skaleerimisest, siis Rollo Roboticsi puhul on keskmes järgmisse arengufaasi jõudmine. Viljandis tegutsev ettevõte arendab autonoomseid turvaroboteid, mille erilisus peitub üherattalises robotplatvormis. Nende eesmärk on viia tänane arenduslahendus tootmisküpseks seeriatooteks ja valmistada ette rahvusvaheline turule minek.
Rollo Roboticsi asutaja ja juhi Arno Küti sõnul tuleb innovatsioonilaen appi kõige kriitilisemas etapis: „Innovatsioonilaen võimaldab meil teha Rollo Roboticsi arengus otsustava sammu prototüübist seeriatootmiseni. Kasutame rahastust masstootmiseks sobiva roboti mudeli väljatöötamiseks, tootmisprotsesside ja tarneahela ülesehitamiseks ning vajalike tööriistade, seadmete ja esimese tootmispartii ettevalmistamiseks.”
Rollo Roboticsi üherattaline robot. (foto: Rollo Robotics)
Just see vahe tootearenduse ja päris turuküpse toote vahel on paljude tehnoloogiaettevõtete jaoks kõige keerulisem. Lahendus võib olla olemas, huvi võib olla olemas, kuid selleks, et jõuda esimese tõsisema tootmisvõimekuseni, on vaja korraga nii kapitali, aega kui ka riski kandvat rahastust.
„See aitab lahendada robootikaettevõtete ühe suurima kitsaskoha, suure kapitalivajaduse tootearenduse ja müügivalmis seeriatoote vahel ning võimaldab meil jõuda kiiremini rahvusvahelisele turule,” lisas Kütt.
Rollo Roboticsi näitel tuleb hästi välja, et innovatsioon ei tähenda ainult uut tehnoloogiat, vaid ka väga konkreetset tootmis- ja äriloogikat. Ettevõtte jaoks tähendab järgmine etapp tootmisprotsesside ülesehitamist, tarneahela kindlustamist, esimese tootmispartii ettevalmistamist ja seda, et roboti lahendus oleks päriselt masstootmiseks sobiv. Alles siis saab innovatsioon hakata skaleeruma viisil, mis toob ettevõttele püsiva müügi ja rahvusvahelise kasvu.
Innovatsioonilaen kui vahend, mitte eesmärk
Nii GScani kui Rollo Roboticsi näitel on hästi näha, et innovatsioonilaenu väärtus ei seisne laenus endas, vaid selles, mida see ettevõttel teha võimaldab. Ühel juhul aitab see kasvatada seadmeparki ja vastata juba tekkinud nõudlusele, teisel juhul viia läbi otsustav üleminek arendusest tootmiseni.
EISi juhatuse liikme Ivar Pae sõnul on see kooskõlas EISi laiema strateegilise muutusega. „Innovatsioonilaen oli esimene selge samm selles suunas, et EIS liigub toetuste jagajast ettevõtete arengu rahastajaks. Tänased esimesed otsused näitavad, et ettevõtetel on päriselt vajadus sellise instrumendi järele – mitte selleks, et lihtsalt raha kaasata, vaid selleks, et oma järgmine suur arengusamm ära teha,” ütles Pae.
Tema hinnangul on innovatsioonilaenu roll aidata just neid ettevõtteid, kellel on tugev idee, töötav tehnoloogia ja rahvusvaheline potentsiaal, kuid kelle järgmine samm vajab suuremat riskijulgust, kui tavaline pangarahastus sageli võimaldab. „Kui ettevõte on jõudnud punkti, kus tal on turg, tehnoloogia või töötav prototüüp olemas, aga kasv või tootmisvõimekus jääb rahastuse taha kinni, siis võib innovatsioonilaen olla see vahend, mis aitab läbimurde päriselt ära teha,” lisas Pae.