Innovatsioonikonverents: riigi vajadustest võivad sündida ettevõtete järgmised kasvulood
3.–4. novembril toimunud innovatsioonikonverents „Julgest katsetusest läbimurdeni“ tõi kokku avaliku ja erasektori esindajad, et otsida vastust küsimusele, kuidas jõuda headest ideedest päris lahendusteni. Konverentsi teisel päeval keskenduti sellele, kuidas viia kokku avaliku sektori vajadused ja ettevõtete lahendused ning aidata Eestis sündinud innovatsioonil kasvada ka rahvusvaheliselt.
Päeva üks läbivaid sõnumeid oli, et riigi roll innovatsioonis ei piirdu toetuste ja regulatsioonidega. Avalik sektor saab olla esimene klient ning anda võimaluse uut lahendust päris keskkonnas katsetada.
Majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras tõi oma kõnes esile avaliku sektori suure ostujõu ja selle kasutamata võimalused. Tema sõnul ei tasu innovatsioonihanget vaadata üksnes ostuprotsessina. Hästi läbimõeldud tellimus võib aidata kaasa tootearendusele, anda ettevõttele esimese kliendi ja referentsi ning sellest võib kasvada järgmine ekspordilugu. “Riik ei pea innovatsiooni ainult toetama, riik peab innovatsiooni ka ostma,” rõhutas Vahtras.
Hea idee vajab võimalust ennast tõestada
EISi juhatuse esimees Ursel Velve vaatas sama teemat ettevõtete konkurentsivõime seisukohast. Tema sõnul ei ole Eestis puudu teadmistest, tehnoloogiast ega headest ideedest. Sageli jääb puudu hoopis esimesest kliendist, kasutajast või võimalusest lahendust päris keskkonnas katsetada.
Velve nentis, et innovatsiooniga kaasneb paratamatult määramatus ning seetõttu tuleb organisatsioonidel läbi mõelda, milliseid riske ollakse valmis võtma ja kuidas neid juhtida. “Usun, et selgelt sõnastatud riskiisu on üks eeldusi, et avalik sektor saaks olla julgem partner uute lahenduste katsetamisel ja kasutuselevõtul. Avaliku sektori vajadused ei ole ainult probleemid, mis vajavad lahendamist. Need võivad olla ettevõtete järgmised kasvuvõimalused,” ütles Velve.
Katsetusest päris lahenduseni jõudmise kogemusi jagasid teiste seas Threod Systems, GScan ja Sotsiaalministeerium. Aruteludes võeti luubi alla ka intellektuaalomandi küsimused ning põhjused, miks uute lahenduste kasutuselevõtt avalikus sektoris vahel takerdub.
EISi innovatsiooniteenuste arendusjuht Silja Elunurm ja Ellex Raidla hankeadvokaat Kadri Matteus rõhutasid, et intellektuaalomandi õigused ei pea automaatselt täielikult hankijale jääma. Kui avalik sektor vajab näiteks lahenduse kasutusõigust ainult Eestis, võib ettevõttele jääda võimalus sama lahendusega välisturgudele minna. Intellektuaalomandi ja andmekasutuse õigused ning muud olulised lepingutingimused tasub seetõttu läbi rääkida juba enne lepingu sõlmimist.
Esimesest kliendist välisturgudeni
GScani tegevjuht Marek Helm kutsus avalikku sektorit vaatama innovatsiooni ostmisel Eesti turust kaugemale. “Ärge ostke seda innovatsiooni endale. Ostke seda maailmale,” sõnastas ta oma sõnumi.
GScan kasutab müüonitehnoloogiat muu hulgas sildade ja tunnelite seisukorra uurimiseks ning on jõudnud oma lahendustega Suurbritannia ja Jaapani turule. Helm tõi võrdluseks välja, et Eestis on ligikaudu 1000 silda, Jaapanis aga 730 000. Suurbritannias on GScan aastaga mõõtnud ligi 21 silda. Helm soovitas juba lahenduse hindamisel vaadata selle potentsiaali rahvusvahelistel turgudel ning mitte lõpetada koostööd ettevõttega kohe pärast hanget.
Cybernetica müügi- ja äriarendusjuht Ants Anupõld tõi samas esile, et avaliku sektori referents üksi ettevõtte rahvusvahelist edu ei taga. Ta sõnas: “Eesti riik saab küll avada meile ukse, aga lepingule peame me lõppude lõpuks alla kirjutama ise.”
See tähendab, et riik saab anda ettevõttele esimese võimaluse ja väärtusliku kogemuse, kuid edasine kasv sõltub ettevõtte enda ambitsioonist ja võimekusest. Kui avaliku sektori vajadused ja ettevõtete lahendused paremini kokku viia, võivad sellest sündida järgmised Eesti kasvulood.
Kõiki konverentsi ettekandeid ja arutelusid saab järelvaadata EISi YouTube’i kanalil.
Innovatsioonikonverentsi korraldasid Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning EIS.