Space Estonia

Sel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Earth Explorer 12 kohtumine, mis tõi Eestisse enam kui 200 teadlast, kosmoseeksperti ja ettevõtete esindajat üle Euroopa. Kahepäevasel kohtumisel arutati järgmise põlvkonna Maa kaugseire teadusmissioone, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutustest ning toetada tulevikus teaduspõhiseid otsuseid. Earth Explorer on ESA teadusmissioonide programm, mille raames arendatakse satelliite Maa ökosüsteemide paremaks mõistmiseks. Tallinnas hinnati nelja kandidaadimissiooni – CryoRad, ECO, Hydroterra+ ja Keystone –, millest kaks liiguvad edasi järgmisse arendusetappi. Iga missiooni eelarve ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni ning võimaliku orbiidile jõudmiseni 2030. aastatel. Kohtumise avasõnad pidas EISi kosmosebüroo arendusjuht Madis Võõras, kelle sõnul on sellise

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis valmis komeetide jaoks mõeldud optiline periskoopkaamera OPIC, mis antakse üle Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA). Kaheksa aastat kestnud arendustöö tulemusena sündinud kaamerasüsteem on osa ESA süvakosmosemissioonist Komeedipüüdur (Comet Interceptor). Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on OPIC-u valmimine oluline verstapost Eesti kosmosetööstuse arengus. „On uhke tunne, et süvakosmosemissioonile minev kaamera on valminud just Lõuna-Eestis. See näitab, et Eestis on teadmised, julgus ja ettevõtlikkus, millega anda oma panus Euroopa suurtesse kosmosemissioonidesse,“ ütles Keldo. Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusalu sõnul on tähelepanuväärne, et iseseisva Eesti teadlased osalevad esimest korda ESA teadusmissioonis algusest peale: alates ideest

Täna antakse start teadus- ja haridusprojekti „Eesti otsib estronauti“ 3. hooaja registreerimisele. EIS-i ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt kolmandat korda korraldatava konkursi 10 parimat noort sõidavad septembris Portugali paraboollennule, kus nad saavad kogeda kaaluta olekut. „Eesti otsib estronauti“ konkursi eesmärk on äratada huvi teaduse, tehnoloogia ja kosmosevaldkonna vastu ning näidata noortele, et kosmosesektor on käegakatsutav karjäärivalik ka Eestis. Programmi raames läbivad osalejad intensiivse laagri, kus nad saavad teadmisi lisaks kosmosele ja füüsikale ka näiteks meeskonnatööst ja juhtimisest. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul loob see algatus tugeva aluse Eesti tulevikutööstuse arenguks. „Töökoht kosmosevaldkonnas ei ole enam kauge ja kättesaamatu unistus. See

Eile Saksamaal Bremenis kohtunud Euroopa kosmosevaldkonna ministrid otsustasid kohtumisel algatada kaitsevaldkonnale suunatud valikprogrammi, mille kaudu saavad liikmesriigid arendada olulisi kaitsevõimekusi ja -tehnoloogiaid valdkondades nagu kaugseire, satelliitside ja positsioneerimine. Ühtekokku kaasas Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi ESA) liikmesriikidelt 22,1 miljardit eurot, millest 1,4 miljardit eurot investeeriti esmakordselt ESA ajaloo jooksu kaitseotstarbelistesse programmidesse. Eesti panus ESA tegevustesse aastatel 2026-2030 on suurusjärgus 30 miljonit eurot, kuid täpsemad kaitseinvesteeringute otsused on Eestil veel ees. „Eesti annab juba praegu hoogu tuleviku-Euroopale – panustame järjepidevalt nii raha kui ka inimestega, et kasvatada Euroopa tehnoloogilist konkurentsivõimet ja strateegilist iseseisvust. Kosmos ei ole meie jaoks pelgalt teadusromantika, vaid teadlik valik:

Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaator (ESA BIC Estonia) valis värskes taotlusvoorus välja 4 uut kosmosevaldkonna iduettevõtet – Babayte, Spiral Hydrogen, MS Forest ja Energy Risk Service – kes saavad igaüks 60 000 euro suuruse arendustoetuse, millest pool tuleb Euroopa Kosmoseagentuurist ning pool vastavalt Tartu ja Tallinna linnadest. Taotlusvoorus esitles oma ideid ESA BIC Estonia konsortsiumile üksteist tugevat kandidaati. Nende hulgast valiti välja neli ettevõtet, kuigi algselt oli plaanis vastu võtta vaid kolm. Sügisvoorus on inkubaatoris vaba koht veel ühele ettevõttele. Toetust saavad ettevõtted: Babayte (Tartu) arendab BabAI Orbitali – pardal töötavat AI-moodulit väikestele satelliitidele, mis aitab vältida kokkupõrkeid. Spiral Hydrogen (Tartu)