Space Estonia

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada

Juunis külastasid Euroopa Osakestefüüsika Labori (CERN) metallurgiaeksperdid Neo Performance Materialsi tootmisüksusi Sillamäel ja Narvas, et tutvuda ettevõtte tootmisvõimekuse ning võimaliku koostööga CERNi tulevaste projektide raames. Kahepäevase külastuse keskmes oli kõrge puhtusastmega nioobiumi tootmine ja töötlemine. Nioobium on oluline materjal CERNi tulevaste projektide, sealhulgas Future Circular Collideri (FCC) jaoks. FCC on CERNi kavandatav järgmise põlvkonna 91 kilomeetri pikkune osakestekiirendi, mis ehitusotsuse korral peaks tööle hakkama 2040. aastatel. Ehitamise kohta oodatakse otsust 2028. aastal. Külastusel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindajad. EISi CERNi projektijuhi Robert Aare sõnul näitab külastus, et Eesti ettevõtetel on potentsiaali saada osaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele Eesti esimese kosmosetegevuse seaduse eelnõu, millega luuakse Eestis terviklik õigusraamistik kosmosetegevuse korraldamiseks. Eelnõu käsitleb kosmosetegevusena eelkõige satelliitide ja teiste kosmoseobjektide lennutamist ning käitamist kosmoses. Seadus paneb paika reeglid lubade, registreerimise, järelevalve ja vastutuse kohta ning toetab Eesti kosmosesektori liikumist teadusprojektidelt kommertstegevuse suunas. Eestis on praegu teadaolevalt arendamisel neli satelliidimissiooni ning esimene Eesti kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada 2028. aastal. „Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks. Selged reeglid annavad ettevõtetele ja investoritele kindluse arendada kosmoseprojekte Eestis ja koos partneritega. Meie eesmärk on, et Eestist saaks usaldusväärne

Sel nädalal toimus Tallinnas Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) Earth Explorer 12 kohtumine, mis tõi Eestisse enam kui 200 teadlast, kosmoseeksperti ja ettevõtete esindajat üle Euroopa. Kahepäevasel kohtumisel arutati järgmise põlvkonna Maa kaugseire teadusmissioone, mille eesmärk on parandada arusaamist kliimamuutustest ning toetada tulevikus teaduspõhiseid otsuseid. Earth Explorer on ESA teadusmissioonide programm, mille raames arendatakse satelliite Maa ökosüsteemide paremaks mõistmiseks. Tallinnas hinnati nelja kandidaadimissiooni – CryoRad, ECO, Hydroterra+ ja Keystone –, millest kaks liiguvad edasi järgmisse arendusetappi. Iga missiooni eelarve ulatub ligikaudu 350 miljoni euroni ning võimaliku orbiidile jõudmiseni 2030. aastatel. Kohtumise avasõnad pidas EISi kosmosebüroo arendusjuht Madis Võõras, kelle sõnul on sellise

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumis valmis komeetide jaoks mõeldud optiline periskoopkaamera OPIC, mis antakse üle Euroopa Kosmoseagentuurile (ESA). Kaheksa aastat kestnud arendustöö tulemusena sündinud kaamerasüsteem on osa ESA süvakosmosemissioonist Komeedipüüdur (Comet Interceptor). Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on OPIC-u valmimine oluline verstapost Eesti kosmosetööstuse arengus. „On uhke tunne, et süvakosmosemissioonile minev kaamera on valminud just Lõuna-Eestis. See näitab, et Eestis on teadmised, julgus ja ettevõtlikkus, millega anda oma panus Euroopa suurtesse kosmosemissioonidesse,“ ütles Keldo. Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusalu sõnul on tähelepanuväärne, et iseseisva Eesti teadlased osalevad esimest korda ESA teadusmissioonis algusest peale: alates ideest