Intellektuaalomand – Eesti ettevõtete peidetud kasvuvõimalus

Fakt 1: SP500 indeksi, ehk maailma väärtuslikemate ettevõtete summaarsest väärtusest moodustab nende immateriaalne vara 90%. See tähendab, et vaid 10% nende väärtusest/varast on neil ettevõtetel betoonis, tehaste sisseseades, laoseisus, muus varas. Võrdluseks, statistikaameti andmetel moodusta immateriaalne vara Eesti ettevõtete bilanssidest kokku vaid umbes 6%.
Fakt 1: intellektuaalomandit ehk IO-d kaitsvate ettevõtete kasumlikkus ja lisandväärtus on 1,3-2 korda kõrgemad kui neil, kes seda ei tee1. IO-d kaitsvad iduettevõtted (eriti süvatehnoloogia idud) kaasavad rahastust kuni 10 korda kiiremini ja rohkem kui need, kellel kaitstud intellektuaalomandit ei ole2.
Fakt 2: ühe miljoni inimese kohta esitavad meie peamiste eeskuju-riikide (näit. Soome, Rootsi, Saksamaa jne) ettevõtted u 300 rahvusvahelist patenditaotlust. Eesti ettevõtetel oli see arv 2022. a seisuga veidi üle neljakümne3.

Joonis 1: Eestis asuvate taotlejate esitatud Euroopa Patendi taotluste arv 2022. a (sisaldab ka ülikoolide esitatud taotlusi).
Nüüd võrrelgem kahte ülemist faktiga 3: SP500 indeksi, ehk maailma väärtuslikemate ettevõtete summaarsest väärtusest moodustab nende immateriaalne vara (patendid, kaubamärgid, tehnoloogiad, teosed, ärisaladused jne) 90%4. Ehk vaid 10% väärtusest on neil ettevõtetel betoonis, tehaste sisseseades, laoseisus jne materiaalses varas. Võrdluseks, statistikaameti andmetel moodustab immateriaalne vara Eesti ettevõtete bilanssidest kokku vaid umbes 6%.
Me näeme, nii ülaltoodud statistikast kui ka erinevatest uuringutest, et Eesti ettevõtted ei tegele oma immateriaalse vara väärindamisega, sh. uuendus- ja arendustegevuste tulemuste kaitse ega kommertsialiseerimisega. Põhjuseks võib ühelt poolt olla madal üldine innovatsiooni tase5 ja vähene kasvuambitsioon6, kuid teisalt on ka väga suur põhimõtteline takistus – immateriaalse vara ja, eriti, intellektuaalse omandiga tegelemine tundub ettevõtetele kaugelt liiga keeruline ja kallis, et ellujäämisvõitluse tingimustes sellesse mingitki ressurssi panustada. Tegelikult, nagu me üleval nägime, ei oleks see mitte kulu, vaid investeering ettevõtte kasvu ja pikaealisusesse.
Milline võiks siis olla Eesti ettevõtete kasumlikkus ja väärtus, kui me käsitleksime oma immateriaalset vara ärilise ressursina ja, muu hulgas, oma eeskujudega patenditaotluste arvuga samal pulgal oleksime (eeldusel, et tegemist on sisukate taotlustega, mis kaitsevad Eesti ettevõtete äriliselt olulisi uuendusi)?
EISis oleme otsustanud, et Eesti majanduse kasvuks on hädavajalik intellektuaalomand äriliselt strateegiliselt kasutusele võtta ja immateriaalse vara musta kasti päevavalgust sisse lasta. Ainult nii on meie ettevõtetel võimalik veenduda, et tegelikult ei ole tegu vaid „suurtele“ mõeldud kahtlase manamisega, vaid rahvusvaheliselt edukate ettevõtete igapäevase äripraktikaga. Intellektuaalomandi äris strateegiliselt kasutusele võtmisega alustamine on igale ennast innovaatiliseks pidavale ettevõttele iseseisvalt jõukohane7 ning kui vaja, oleme EISis alati valmis ettevõtteid selles ka aitama.
Selleks oleme loonud ja arendame edasi intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirde tööriistakasti, mis on kõikidele ettevõtetele vabalt kättesaadav aadressil www.eis.ee/io. Tööriistakasti oleme ettevõtetele (valdavalt tasuta) kasutamiseks koondanud õppe- ja infomaterjalid, abivahendid, tööriistad, toetused ja teenused, info võrgustike ja teenuseosutajate kohta jne. Meie eesmärgiks on, et igal ajahetkel, kui ettevõttel tekib tarvidus intellektuaalomandit (IO-d) määratleda, kaitsta, osta, müüa, litsentseerida või mis iganes muul moel väärindada, on tal vastav asjakohane informatsioon ühe kiire Google otsingu kaugusel. Tööriistakast on elav, mis tähendab, et kuigi ta võib olla hetkel veidi rudimentaarne, uuendame ja täiendame seda ajas pidevalt, vastavalt võimalustele ja ettevõtete vajadustele.
Meie „tööriistakast“ jaguneb peamiselt kolme ossa:
- Intellektuaalomandi tööriistakastist leiab ettevõte intellektuaalomandi äriliseks kasutamiseks EIS poolt ettevõtetele pakutavad teenused ja toetused, IO juhtimise ja läbirääkimiste tööriistad (sh. näiteks lepingupõhjade ja patenditaotluste kondikavade näidised) ning õppe- ja infomaterjalid IO aluste kohta, mida iga ettevõte peaks teadma.
- Tehnoloogiasiirde tööriistakasti kogume teadmisi, tööriistu ja ressursse selleks, et aidata ettevõtetel teadmused ja tehnoloogiad liikuma panna ning isegi äri objektideks muuta, sh. näiteks tehnoloogiate sisse või välja litsentseerimise teel.
- Teadmusmahuka ettevõtluse tööriistakasti oleme lühidalt kokku korjanud kõik teadmised, toetused ja võimalused, mida võib vaja minna alustaval, uuest avastusest, tehnoloogiast või teadmusest ärimudelit arendaval ettevõttel ja/või startupil.
EISi arendatavad tööriistad ettevõtetele on kõik vabalt ja tasuta kasutatavad. Lisaks oleme, nii palju kui võimalik, välja toonud teenused ja toetused, mis immateriaalse vara ja intellektuaalomandiga tegelemise takistusi võimalikult madalaks muudavad. Usume, et sel moel saame aidata pöörata Eesti ettevõtetes IO ja immateriaalse vara ärilise rakendamise trendi tugevale tõusule ja muuta selle meie teadmusmahuka ettevõtluse üheks mootoriks!
- Executive Agency for Small and Medium sized Enterprises. Building Stronger Intellectual Property Strategy Capabilities: Supporting SMEs to Succeed with Open Innovation. LU: Publications Office, 2021. https://data.europa.eu/doi/10.2826/527592. ↩︎
- „Patents, trade marks and startup finance Funding and exit performance of European startups“, EPO/EUIPO, 2023. ↩︎
- St. Eesti aadressiga taotlejate esitatud taotlused miinus Eesti ülikoolide esitatud taotlused. Joonisel on toodud kõik taotlused koos. ↩︎
- Ocean Tomo 2020 uuring. Euroopa SP300 indeksi ettevõtete jaoks on immateriaalse vara osakaal ca. 70%, suuresti suurema EL-siseste tootmisvõimsuste tõttu. ↩︎
- Vt. Näiteks IMFi raport: https://www.imf.org/-/media/Files/Publications/CR/2024/English/1ESTEA2024002.ashx ja Heido Vitsuri artikkel selle kohta Postimehes. ↩︎
- https://ambitsioononvalik.ee/ ↩︎
- Viimase CIS uuringu põhjal on selliseid ettevõtteid Eestis vähemalt 2000 ringis. ↩︎