INTERVJUU | EISi Brüsseli esindust juhib nüüd Kristel Oitmaa. Kuidas aitab ta Eesti ettevõtetel Euroopa võimalusi paremini kasutada?
EISi Brüsseli esinduse uus juht Kristel Oitmaa aitab Eesti ettevõtetel paremini mõista ja kasutada Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusega seotud võimalusi, olgu selleks rahastus, strateegiline info, rahvusvaheline koostöö või ligipääs olulistele võrgustikele. Intervjuus räägibki Kristel sellest, mida EISi Brüsseli esindus päriselt teeb, milline on tema roll ning mida võiks üks Eesti ettevõte teha, et Euroopa tasandil paremini pildile saada.
Kui EISi ekspordinõunikud keskenduvad turule sisenemisele, siis Kristel toetab Eesti ettevõtteid Euroopa tasandi strateegilise keskkonna mõtestamisel ning aitab neil kasutada Euroopa võimalusi teadlikult ja tulemuslikult, tagades, et nad oleksid õigeaegselt informeeritud Euroopa prioriteetide, rahastusvõimaluste ja koostöösuhete kujunemisest ning oskaksid neid enda kasuks rakendada.
Kristel, oled nüüd EISi Brüsseli esinduse juht – mida see roll igapäevaselt tähendab? Millega sa seal päriselt tegeled/tegelema hakkad?
Liitusin EISiga aprilli alguses ning töötan Brüsseli büroo juhina, tehes igapäevast koostööd EISi teadus , arendus ja innovatsiooni (TAI) osakonna teiste töötajatega ja loomulikult kogu Eesti ettevõtlusmaastiku ökosüsteemiga.
Minu tegevuse keskne eesmärk on aidata kaasa sellele, et Eesti ettevõtted – eriti idu-, kasvu- ja teaduspõhised ettevõtted – kasutaksid võimalikult hästi ära Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse võimalusi, olgu selleks rahastus, koostöö, strateegiline info või kontaktid. Igapäevatöö hõlmab aktiivset kohalolekut Brüsselis: kohtumisi Euroopa Komisjoni, koostöövõrgustike ja teiste liikmesriikide esindajatega, ürituste ja kohtumiste korraldamist, pidevat infovahetust Eesti partneritega ning ettevõtetele oluliste trendide ja võimaluste varajast kaardistamist.
Kui lihtsustatult öelda – mille poolest erineb sinu töö EISi ekspordinõunike omast, kes aitavad samuti ettevõtetel turule siseneda või seal laieneda?
Kui ekspordinõunikud toetavad ettevõtteid konkreetsetel sihtturgudel tegutsemisel ja laienemisel, siis minu fookus on eelkõige Euroopa tasandi poliitilisel ja strateegilisel keskkonnal, kus kujundatakse nii regulatsioone kui ka rahastusvõimalusi. Minu töö keskmes on aidata Eesti ettevõtetel varakult mõista, millised Euroopa Liidu toetusmehhanismid on neile kõige asjakohasemad ja millised regulatiivsed arengud võivad nende tegevust mõjutada. Oluline osa minu tööst on ka strateegiliste koostööpartnerite kaardistamine ja kaasamine, tuginedes olemasolevale ning pidevalt arenevale kontaktvõrgustikule Brüsselis. Eriti oluline on see teadus- ja arendustegevuse kontekstis, kus projektide ja partnerluste edukus sõltub varajasest positsioneerimisest ning rahastusloogika mõistmisest Euroopa tasandil.
Arvestades ELi toetusprogrammide ja regulatsioonide keerukust ning mahtu, on võtmetähtsusega tihe koostöö Eesti alalise esinduse diplomaatide, Eesti Teadusagentuuri ja teiste asjakohaste partneritega. Eesmärk on tegutseda Brüsselis ühtse ja koordineeritud meeskonnana, et tugevdada Eesti teadus- ja innovatsioonivõimekust ning toetada innovatsiooni jõudmist ühiskonda.
Töötan selle nimel, et Eesti ettevõtted kaasaksid oma arendus- ja innovatsioonitegevustesse rohkem ELi rahastust ning rahvusvahelisi eksperte ja koostöövõrgustikke ning seoksid oma tegevused paremini Euroopa tasandi prioriteetidega. Teisisõnu algab minu roll sageli juba enne turule sisenemist või konkreetse projekti käivitamist, luues eeldused ideede, toodete ja teenuste arendamiseks ning nende edukaks rahastamiseks ja skaleerimiseks Euroopa tasandil.
Miks on üldse oluline, et EISil on Brüsselis oma esindus? Mis väärtust see Eesti ettevõtetele juurde annab?
Brüssel ei ole ainult Belgia pealinn, vaid üks Euroopa olulisemaid otsustus- ja koostöökeskusi. Seal asuvad Euroopa Liidu peamised institutsioonid, sealhulgas Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu, samuti NATO ning paljude riikide saatkonnad ja esindused. Brüssel on koht, kus kujundatakse Euroopa Liidu tulevasi prioriteete, regulatiivset raamistikku ja rahastusotsuseid. Samal ajal on see rahvusvahelise koostöö keskne kohtumispaik, kus tegutsevad tuhanded organisatsioonid ja üleeuroopalised huvirühmad. Seetõttu hoiavad ka paljud äri-, tööstus-, tehnoloogia-, rohepoliitika- ja sotsiaalvaldkonna katusorganisatsioonid oma tugevat esindust just Brüsselis, et olla otsustusprotsessidele võimalikult lähedal.
Kohapealne esindatus võimaldab EISil ja seeläbi ka Eesti ettevõtetel olla Euroopa tasandi protsessides vahetumalt kaasatud ja paremini informeeritud. See loob aluse pakkuda ajakohast ja kontekstitundlikku teavet, mis aitab ettevõtetel Euroopa võimalustes strateegilisemalt orienteeruda. Sama oluline on võimalus esindada Eesti ettevõtjate huve juba poliitikate ja toetusprogrammide kujundamise etapis, mitte üksnes nende rakendamisel.
EISi Brüsseli esindus tegutseb samas majas Eesti alalise esindusega Euroopa Liidu juures ning tihe koostöö diplomaatide, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse ja teiste Eestit esindavate organisatsioonidega loob tugeva ja koordineeritud platvormi Eesti teaduse, ettevõtluse ja innovatsioonivõimekuse edendamiseks Euroopa tasandil.
Sa jälgid väga lähedalt Euroopa Komisjoni algatusi ja rahastusvõimalusi – kuidas see info Eesti ettevõteteni jõuab ja mida nad sellega päriselt peale saavad hakata?
Minu üheks oluliseks ülesandeks on Euroopa Komisjoni ja laiemas Euroopa teadus- ja innovatsiooniökosüsteemis kujuneva info – algatuste, programmide ja rahastusvõimaluste – vahendamine ja mõtestamine Eesti ettevõtete jaoks. See tähendab, et Euroopa tasandi info ei jää abstraktseks poliitikakeeleks, vaid jõuab ettevõteteni praktiliste ja arusaadavate sõnumitena: millised teemad on esile kerkimas, milliste probleemide lahendamiseks suunatakse rahastus ning kuidas oma ideid ja projekte aegsasti ette valmistada.
Oluline osa tööst on ka varajaste signaalide märkamine ja nende struktureerimine viisil, mis toetab ettevõtete teadlikku otsustamist ja strateegilist planeerimist. Samuti toetan ettevõtteid sobivate kontaktide ja koostöövõimaluste leidmisel Euroopa tasandil, et lihtsustada ligipääsu nii rahastusele kui ka rahvusvahelistele partnerlustele. Koostöös EISi kolleegidega jõuab see teadmine ettevõteteni nõustamiste, sündmuste, sihitud kommunikatsiooni ja individuaalsete konsultatsioonide kaudu. Seeläbi ei ole tegemist pelgalt info vahendamisega, vaid ettevõtete süsteemse toetamisega kogu väärtusahela ulatuses – ideest ja arendustegevusest kuni rahastuse kaasamise ja rahvusvaheliste koostöösuhete loomiseni.
Praktikas tähendab see, et tegeledes juba täna aktiivselt Euroopa tasandi võtmeinitsiatiivide ja rahastusinstrumentidega, nagu EIC, EIE ja IPCEI, jätkame nende ja ka teiste võimaluste süsteemset kasutamist ja arendamist ka tulevikus.
Kui Eesti ettevõte mõtleb ELi projektides või rahastusmeetmetes osalemisele, siis kust alustada ja kuidas sina saad siin abiks olla?
Esimene samm on selgelt sõnastada ettevõtte huvi ja valmisolek – millist probleemi lahendatakse, milline on pakutav lisandväärtus ning kuidas see haakub Euroopa tasandi prioriteetide ja väljakutsetega. Oluline on mõista, et ELi projektides osalemine eeldab lisaks heale ideele ka strateegilist sobivust, koostöövalmidust ja arusaama rahastusloogikast. Minu roll on aidata ettevõttel orienteeruda erinevate programmide ja võimaluste vahel, leida sobivad rahastusinstrumendid, hinnata ajastust ning suunata õigete partnerite ja võrgustikeni. Samuti aitan selgitada ootusi ja tingimusi ning hinnata, kas ja millal on mõistlik konkreetse projektiga edasi liikuda.
Praktikas on edu sageli seotud varajase positsioneerimisega – osalemisega teemade kujunemise faasis, õigete kontaktide loomisega ning aktiivse kohaloluga rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. Nagu on öelnud Seneca: „Fortuna fortes adiuvat“ – edu ei ole juhus, vaid teadliku ettevalmistuse ja õigete võimaluste kohtumine. Teisisõnu ei piisa ainult heast ideest – sama oluline on ettevalmistus, ajastus ja oskus olla õigel ajal õigetes võrgustikes kohal.
Millistes valdkondades näed praegu kõige rohkem võimalusi Eesti ettevõtetele Euroopa tasandil? Kas on mõni trend või suund, mis eriti silma paistab?
Kõige enam võimalusi näen valdkondades, kus põimuvad innovatsioon, kestlikkus ja digitehnoloogiad, eriti süvatehnoloogilistes arendustes rohetehnoloogia, tervise- ja biotehnoloogia ning andmepõhiste lahenduste valdkonnas.
Euroopa Liidu fookus on üha enam suunatud praktilistele ja skaleeritavatele lahendustele, mis toetavad majanduse konkurentsivõimet ja vastupidavust. See tähendab, et eelistatud on lahendused, millel on selge rakenduspotentsiaal, mõõdetav mõju ning võimekus kasvada üle riigipiiride. Sellises kontekstis on eriti heas positsioonis ettevõtted, kes suudavad siduda tehnoloogilise innovatsiooni reaalse turuvajaduse ja Euroopa strateegiliste prioriteetidega.
Euroopa Liidu poliitikates joonistuvad selgelt välja mitmed läbivad prioriteetsed valdkonnad, mida toetatakse ka peamiste rahastusprogrammide kaudu. Kuigi ELi toetusprogrammid on laiapõhjalised, koondub rahastus eelkõige valdkondadesse, mis toetavad rohepööret ja kestlikku majandust, digitaliseerimist, terviseinnovatsiooni, süvatehnoloogiat ning Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamist. See on eriti oluline teadus- ja arendustegevuse projektide puhul, kus edukus sõltub varajasest kaasatusest ja rahvusvahelisest koostööst.
Üks sinu rollidest on ka kontaktide loomine ja koostöö arendamine – kuidas need „õiged uksed“ Brüsselis tegelikult avanevad?
Brüsselis loevad järjepidevus, usaldus ja kohalolu. Ka siin sünnivad partnerlused eelkõige inimestevaheliste suhete kaudu. Suhted ja võrgustikud kujunevad ajas, kohtumisest kohtumisse, ning sageli on määrava tähtsusega olla nähtav ja õigel ajal õiges kohas. Brüssel ei ole koht, kus saab lihtsalt „laineharjal kaasa sõita“. Tegemist on nagu navigeerimisega muutlikes vetes, kus ei piisa üksnes „kaptenipaberitest“ – oluline on tegelik oskus hoovusi lugeda, kurssi hoida ja õigel ajal manööverdada.
EISi Brüsseli büroo juhina on minu roll orienteeruda selles info ja toetusmeetmete rägastikus ja toetada Eesti ettevõtteid nende positsioneerimisel selles kõiges, aidates leida õiged kontaktid, mõista võrgustike dünaamikat ning luua eeldused sisukateks koostöösuheteks. See hõlmab nii olemasoleva kontaktvõrgustiku strateegilist kasutamist kui ka uute partnerluste teadlikku kujundamist, lähtudes Eesti ettevõtte vajadustest ja võimekusest ning Euroopa tasandi prioriteetidest ja võimalustest.
Samuti on oluline roll ettevõtete suunamisel õigel ajal õigetesse aruteludesse ja koostööformaatidesse, olgu selleks konsortsiumide kujunemine, temaatilised ekspertümarlauad, töögrupid või poliitikateemalised arutelud. Eesmärk on, et Eesti ettevõtted ei oleks pelgalt osalejad, vaid nähtavad ja hinnatud partnerid Euroopa koostööprojektides.
Kui Eesti ettevõte peaks võtma ette ühe praktilise sammu, et Brüsseli suunal paremini pildile saada, siis mis see võiks olla?
Kui peaksin välja tooma ühe praktilise sammu, siis soovitaksin alustada EL toetusprogrammide suunal tegutsemist varakult, mitte alles taotlusvooru avanedes. Varajane huvi, suhete loomine ja oma väärtuspakkumise selge sõnastamine annab Euroopa tasandil märkimisväärse eelise. Praktiliselt tähendab see, et tasub juba varases faasis kaardistada sobivad programmid ja partnerid, osaleda temaatilistes võrgustikes ning olla nähtav aruteludes, kus tulevasi teemasid ja prioriteete kujundatakse. Nii tekib parem arusaam ootustest ning võimalus positsioneerida end usaldusväärse ja asjakohase partnerina juba enne konkursside avanemist.
Oluline on mõista, et Euroopa Liidu toetusprogrammid on suunatud eelkõige Euroopa tasandi väljakutsete lahendamisele, mitte üksikute ettevõtete spetsiifiliste vajaduste katmisele. Seetõttu eeldab edu head arusaama Euroopa poliitikasuundadest ning võimet siduda oma lahendus laiemate Euroopa eesmärkidega. Teisisõnu ei põhine konkurents Euroopa rahastusvõimalustele ainult ideede ja projektitaotluste kvaliteedil, vaid ka nähtavusel, ajastusel, idee strateegilisel sobivusel ja usaldusväärsusel.
Lõpetuseks – milline on sinu professionaalne taust?
Mul on pikaajaline kogemus ettevõtete nõustamisel nii riiklike kui rahvusvaheliste teadus- ja arendustegevuse rahastustaotluste ettevalmistamisel. Olen töötanud Eesti Tööandjate Keskliidus, diplomaadina Londonis ning ka Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindajana. See kogemus on andnud mulle hea arusaama Brüsseli otsustusprotsessidest, kontaktvõrgustikest ja võimaluste kujunemisest.
Minu jaoks on oluline panustada Eesti arengusse ja toetada Eesti ettevõtjaid rahvusvaheliste võimaluste tulemuslikumal kasutamisel. EISiga liitumist ajendas veendumus, et tegemist on organisatsiooniga, millel on Eesti majanduse ja ettevõtluse toetamisel väga oluline roll. Olen viimased kolm aastat elanud ja töötanud Brüsselis ning näinud lähedalt, et Eesti ettevõtted ei kasuta veel piisavalt Euroopa Liidu toetusmehhanisme ega rahvusvahelise koostöö potentsiaali. Ettevõtjatel on siin sageli vaja rohkem tuge nii võimaluste mõtestamisel, õigete partnerite leidmisel kui ka kvaliteetsete taotluste ettevalmistamisel.
Minu töö keskmes on aidata Eesti ettevõtetel olla õigel ajal õigetes võrgustikes kohal, et tuua Eestisse rohkem koostöövõimalusi, nähtavust ja rahastust.
Artikli fotol EISi Brüsseli esinduse uus juht Kristel Oitmaa. (foto: EIS)
Kristeliga saab ühendust võtta allolevatel kontaktidel:
Kristel Oitmaa
EISi Brüsseli büroo juht
[email protected]
+372 5228 877