Juhtimisuuring: Eesti ettevõtteid juhitakse teadlikumalt, kui kunagi varem
Aprillis valmis järjekorras neljas juhtimisvaldkonna uuring, mis annab hea sissevaate Eesti ettevõtetes toimuvasse. Kuidas siinseid ärisid juhitakse? Mis neile hoogu annab ja mis tagasi hoiab? Juhtimisuuring oli luubi all aprillikuu Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”.
Globaalse vaatega ettevõtted on ka majanduslikult edukamad. Seda kinnitavad erinevad valdkonna uuringud. Sestap selgus Eesti juhtimisvaldkonna uuringust mõnevõrra üllatavalt, et meie juhid ei pea üleilmastumist kuigivõrd oluliseks. Uuringu koostajate sõnul jookseb selles küsimuses selge veelahe suuremate ja Tallinnas või Harjumaal asuvate ettevõtete ning väiksemate ja mujal asuvate ettevõtete vahel. Viimaseid kummitab tihtipeale n-ö lokaalsuse lõks.
EASi ja Kredexi ühendasutuse juht Lauri Lugna sõnas uuringu tulemusi kommenteerides, et ka Eesti tulemustest joonistub selgelt välja seos tootlikkuse ja rahvusvahelistumise vahel. “Võttes arvesse, et Eesti on ennekõike eksportiv riik, on ülioluline, et meil oleks selliseid ettevõtteid rohkem. Väikese majandusena peame mõtlema sellele, kuidas kaupa riigist välja viia ja raha sisse tuua,” märkis Lugna.
Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava näeb ette Eesti majanduse tootlikkuse jõudmist 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest 2035. aastaks. Möödunud aastal oli see näitaja veel 84 protsenti. Seetõttu on Lauri Lugna sõnul riigil oluline roll julgustada ettevõtteid riske võtma, selleks vajalikke teadmisi ja tööriistasid jagada ning teatud juhtudel ka finantstuge pakkuda.
TAIE-s seatud sihtideni jõudmiseks on vaja jõudsalt kasvatada ettevõtete kasvuambitsioone. “Võime olla uhked selle üle, kui lihtne on Eestis ettevõtet asutada. Samas üle 10 töötajaga ettevõtteid on meil kõigest 8000, üle 250 töötajaga ettevõtteid pisut üle 200. Meil on väikeste ettevõtete majandus, mis omakorda seab piirangud kasvule. Oleme uhked oma ükssarvikute üle, aga küsimus on, kuidas suurendada indu ja ambitsiooni ka nende ettevõtete seas, kes on tegutsenud juba 15-20 aastat ning tegelikult rahul sellega, kuidas nende organisatsioonid täna toimivad,” rääkis Lugna.
Majandusmõõtme kõrval tähtsustatakse üha enam ka sotsiaalset mõõdet
Võrreldes kümne aasta taguse uuringuga on selgelt kasvanud ettevõtete võime organisatsioonis korrastatust luua. See tähendab, et juhid mõistavad plaanide koostamise ja organiseerimisprotsessi vajadust. Mõistavad, et ettevõtte heaks toimimiseks peab sinna valima õiged inimesed, nende tegevust koordineerima ja neid motiveerima ning kõige lõpuks peab tehtu üle toimuma ka järelevalve. “Üha enam saadakse aru, et see ei ole tühi “bürokraatia”, vaid päris töövahendid ja organisatsioonis vajalikud tegevused,” rääkis Tartu ülikooli juhtimisprofessor ja juhtimisuuringu üks koostajatest Maaja Vadi.
Juhid peavad arvestama sellega, et tööturul on nihik liikunud töövõtjate kasuks. Tööturul annab tooni tööjõupuudus, mis sunnib mõtlema, kuidas talente meelitada, aga ka olemasolevaid inimesi hoida. Mõistetakse, et töötasu pole sealjuures enam kõige olulisem motivaator. Olulisemaks on muutunud sobilik töökorraldus ja ühtehoidev kollektiiv. Uuringust joonistus välja ka see, et väga suur osa Eesti ettevõtteid usub, et põlvkondlikud väärtuste erinevused on miski, millega tuleb kohe arvestama hakata.
Osaliselt tänu töötajatekesksusele, on Eesti juhtide arusaamises lisaks majandusmõõtmele oluliseks saanud ka sotsiaalne mõõde: üha enam mõeldakse sellele, missugune on ettevõtte roll kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Organisatsioonides on toimunud nihe väärtuste väärtustamise suunas. See väljendub ka organisatsioonikultuuri tähtsuse kasvus juhtide silmis.
Kestlikkuse teema jõuab järk-järgult ka kõige väiksemate ettevõteteni
Üks muutus, milleks Eesti juhid ehk täna veel valmis pole, on kestlikkusega seotud teemad. Vastutustundlikkust ja kestlikkust mõistetakse vaid kitsalt rohepöörde valguses. EASi ja Kredexi ühendasutuse juhi sõnul aga küsitakse juba täna rahvusvahelistest tarne- ja väärtusahelates oma partneritel jätkusuutlikkust tõendavaid sertifikaate. Järk-järgult jõuab see trend ka kõige väiksemate ettevõteteni.
Ka juhtimisuuringut läbi viinud ettevõtte LevelLab kaasasutaja Merle Raun märkis, et juhtimispõhimõtted ja -hoiakud on olnud kiires muutumises. Majanduse struktuur on muutunud: liigutakse tehnoloogia- ja teadmusmahuka tootmise poole, mis nõuab üha enam haritud töötajaid ja ka juhte. “Haritud ja edukas juht peaks olema kursis keskkonna muutumisega, uute suundadega juhtimises ja tehnoloogias, õppima parimatel ning mitte kartma muutusi,” ütles Raun.
Üks ettevõtete tuleviku võtmeküsimusi on, kuidas Eesti juhid võtavad omaks kestlikkusega ja rohepöördega kaasneva? Milliseid võimalusi leitakse, et olemasolevaid tooteid muutustega kooskõlas arendada? Kas ja kuidas leitakse võimalusi uuteks, kestlikumate toodete loomiseks? “Ühel hetkel seisavad ettevõtted lihtsalt fakti ees, et toodetel, mis pole jätkusuutlikult loodud, pole ühel päeval enam ostjaid. Läbi ettevõtete ja nende töötajate jõuab teadlikkus laiemalt ka ühiskonda,” usub Lauri Lugna.
2021. aasta juhtimisvaldkonna uuringuga saab tutvuda: https://eas.ee/wp-content/uploads/2022/04/eesti-juhtimisvaldkonna-uuring-2021.pdf