Kaspar Kork: Eestile avanevad võimalused uinunud võidujooksus välisinvesteeringute pärast
Lähiaastateks ennustatakse majanduse taastumist ning koos sellega taastuvad välisinvesteeringud, mille nimel algavaks võidujooksuks tuleb meil valmis olla. Tuleb kasutada ära olukorda, kus Euroopa ettevõtted toovad oma tootmisi Aasiast lähemale, ja nad siia meelitada.
Välisinvesteeringute maht on juba alates 2015. aastast kahanenud nii maailmas kui ka Euroopa Liidus ning koroonaviiruse pandeemia on seda trendi veelgi võimendanud, Eesti aga suutis liikuda kuni pandeemiani sellele trendile vastupidises suunas. ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) hinnangul vähenesid otsesed välisinvesteeringud 2020. aastal globaalselt 42 protsenti. EASi välisinvesteeringute keskuse tulemused vähenesid aastaga kolmandiku võrra: 235 miljonilt eurolt 2019. aastal 160 miljonile eelmisel aastal.
2019. aastal kavandatud investeerimisprojektidest 10 protsenti on tühistatud ja 25 protsenti edasi lükatud. Välisinvesteeringute puhul kehtib ütlus “oma silm on kuningas” ning reisipiirangute ja ebakindlate olude tõttu on paljud uued välisinvestorid oma tegevuse pausile pannud. Ent lähiaastateks ennustatakse majanduse taastumist ning koos sellega taastuvad välisinvesteeringud, mille nimel algavaks võidujooksuks tuleb meil valmis olla.
Investeerimishuvi prognoositavale kasvule vaatamata jälgib EASi välisinvesteeringute keskus hoolega, milliseid projekte oma portfelli võtame. Eesti ei vaja välisinvesteeringuid iga hinna eest, vaid ainult selliseid investeeringuid, mille abil luuakse siia just suurema lisandväärtusega töökohti või mis aitavad täita väärtusahelas puuduvat lüli. Näiteks selle asemel et puitu või mõnd muud toormaterjali riigist välja viia, saab välisinvestori toel seda siin Eestis väärindada. Lisaks töötame teadlikult selle nimel, et leida rohkem kasulikke välisinvesteeringuid Eesti erinevatesse regioonidesse, et innovatsioon ja uued kõrgepalgalised töökohad elavdaksid Eesti elu võimalikult ühtlaselt.
Iduinvesteeringud suurenevad
Igas kriisis on võitjad ja kaotajad ning osa sektorites tehakse rohkem investeeringuid kui kunagi varem, näiteks IT-sektoris või e-kaubanduses. Riskikapitali investeeringute puhul teeb investor sageli investeerimisotsuse ilma kohale tulemata. Seetõttu on meie portfellis suurenenud idusektori investeeringute osakaal. Oleme aidanud tublidel Eesti tehnoloogiaettevõtetel kaasata riskikapitali ja aidanud neid osaluste edasimüügitehingutel, kus on selge strateegilise partnerluse sünergia, mille kaudu aitab investor investeeritavas ettevõttes oma globaalse võrgustiku, kogemuse ja tehnilise võimekusega äri uuele tasemele viia.
Kahjuks aga näeme oma töös ka ühte negatiivset trendi. Hiljuti valminud Tartu Ülikooli teadlaste tehtud mahukas välisinvestorite uuring kinnitas, et kui välisettevõte on Eestisse tulnud, siis reeglina on nad tehtud investeeringuga väga rahul, nad on kasumlikud ja toimetavad siin edukalt. Küll aga on probleemkoht see, et välisettevõtted investeerivad oma Eesti üksustesse tagasi aina vähem ja vähem ehk ettevõtted on järjest suuremalt kapitaliseeritud, aga Eestis teenitud kasumi pealt nii palju tagasi enam ei investeerita. Üks võimalik lahendus oleks paljude ettevõtete puhul oma tootmisüksuse kõrvale näiteks arendusüksuse toomine ning see on ka EASi välisinvesteeringute keskuse prioriteet.
Meie tööjõu olukorda arvestades ei ole mõeldav siia tuua näiteks suuri autotehaseid või muud sarnast tootmist, mis nõuab tuhandeid töötajaid. Tööjõudu on meil paljude riikidega võrreldes vähe, kuid meie tööjõu tase on kõrge kvaliteediga ning seetõttu on arenduskeskuste Eestisse meelitamine igati loogiline fookus. Olgu selleks keemiatööstus, logistika, metsandus või töötlev tööstus, tegelevad kõigis sektorites edukad ettevõtted teadus- ja arendustööga ning just nende suurettevõtete arendusüksuseid Eestisse tahamegi.
Eesti on arenduskeskuste jaoks ideaalne koht – siin on kõrgelt haritud spetsialiste, Eesti on väike ja kompaktne ning väikese bürokraatiaga, mis on paljude teiste riikidega võrreldes selge konkurentsieelis. Välisinvestorid ei soovi kaotada aega riigiasutuste uste kulutamisele ning Eesti paistab siin silma, olles Maailmapanga äritegevuse lihtsuse (ease of doing business) edetabelis selle poolest 18. kohal. Lisaks on Eesti igas mõttes väike ja liberaalne – ühiskond ei ole hierarhiline ja lihtne on saada jutule erinevate haridusasutuste või ettevõtete juhtidega.
Kui arenduskeskuste Eestisse meelitamine on meie loogiline valik, siis maailmas laiemalt muutuvad järjest olulisemaks vesinikutehnoloogiad ning rohepööre, mida oleks samuti võimalik välisinvesteeringute toel ellu viia. Hiljuti lõppenud EASi vesinikutehnoloogiate suurprojektide ideekorje tuvastas 21 ideed investeerida vesinikutehnoloogiatesse kogumahuga orienteeruvalt 1,5 miljardit eurot. EASi välisinvesteeringute keskus otsib potentsiaalseid välisinvestoreid, et välisinvestor oma rahastuse, kontaktide ja know-how’ga aitaks selliseid projekte ellu viia.
Hiljutine näide rohepöördele kaasa aitavatest välisinvesteeringutest on Rootsi akutootja Nilar, kes ehitab Paldiski või Narva piirkonda tehase, kus saavad tööd kuni 300 inimest ning mille toodetavad akud kasutavad leelise asemel vesilahust ja on keskkonnasäästlikumad.
Välisinvestorite jaoks on aina olulisem tarnekindlus
Kui varem oli välisinvestorile laienemisel tähtis kuluefektiivsus ja riskitase, siis nüüd omab laienemisel aina rohkem tähtsust väärtusahela vastupidavus kriiside ajal, mida on võimendanud viirusepuhang Aasias või Suessi kanali blokeerinud laev. Keskendutakse tarnekindlusele ja tuuakse lähemale kaugel paiknevaid üksuseid. Selleks on aga Eestil head võimalused, olles Euroopa Liidu ühtses majandusruumis ja pakkudes logistilisi eeliseid.
Tuleb kasutada ära olukorda, kus Euroopa ettevõtted toovad oma tootmisi Aasiast lähemale, ja nad siia meelitada. Eestisse on ajalooliselt tehtud palju välisinvesteeringuid Soomest ja Rootsist ning ka 2020. aastal Eestisse tehtud otsestest välisinvesteeringutest 57 protsenti pärineb Põhjamaadest. 2021. aasta esimesed kuud näitavad sama trendi jätkumist.
Investorite jätkuv huvi Eesti vastu ja nende pinev ootus piiride avamisele, et võimalike investeerimisprojektidega kohapeal tutvuda, on signaalid sellest, et tegu on mitte ära jäävate, vaid edasilükatud investeerimistehingutega. Arvestades käsilolevate projektide mahtu, on vaktsineerimise järel riigipiiride avanedes oodata intensiivset visiitide perioodi ja sellele järgnevana investeerimistehingute kasvu. Poolteise aastaga loodud investorkontaktid tuleb ära realiseerida lühikese ajaperioodi vältel, kuna konkurents iga investeeritava euro nimel on tihe.
Võidujooks on algamas, kuid Eesti kasuks räägivad meie riigi vähene bürokraatia, digiriigi võimekus ning kõrgelt hinnatud investeeringute kiire maandamisprotsess. EASi välisinvesteeringute keskus on välisinvesteeringute võidujooksus stardipauguks valmis.