Kasvustrateeg Indrek Saul selgitab: kas ja mida muuta strateegias kriisiajal?
Viimased aastad on olnud kriisiderohked. Kindlasti on rasked ajad pärssinud ka paljude ettevõtete kasvuambitsioone. Strateegia praktikumi juhtivkoolitaja Indrek Sauli sõnul on aga kriisid parim aeg konkurentidest möödumiseks. Ta toonitab, et keerulistest aegadest väljuvad võitjatena need, kes ei mõtle niivõrd sellele, kuidas kriisis hakkama saada, vaid sellele, mis saab pärast kriisi.
„Kriis on kõigile ühesugune. Nagu F1 võidusõidus keeruline kurv. Igaüks saab valida oma taktika: mõni sõitja lõikab seest, mõni proovib väljast, keegi pidurdab varem, keegi hiljem – kes riskib rohkem, kes vähem. Sellest, millise taktika valid, sõltub see, kus pärast kurvi oled – kas esimeste või viimaste seas või hoopis seinas,“ ütles Saul.
Ta nendib, et kriisiaja strateegia valimine sõltub peamiselt kahest asjaolust, milline on ettevõtte konkurentsipositsioon ja finantsvõimekus. „Kõige halvem strateegia on ootamine, mitte millegi tegemine. Isegi halb plaan on parem kui plaani puudumine, sest esimest on võimalik paremaks teha, ootamist aga mitte.“ selgitas kasvustrateeg.
Igapäev sõidab strateegilisest planeerimisest rulliga üle
Rohkem kui sajal ettevõttel strateegiaid koostada aidanud Indrek Saul tõdeb, et kui määramatus on suur, ongi keeruline midagi otsustada. Aga tihtipeale kipub strateegiate tegemine venima ka lihtsalt seetõttu, et igapäev sõidab strateegilise juhtimise kavandamisest nagu teerulliga üle.
„Strateegia tegemisega on kaks probleemi: kui asjad lähevad hästi, tundub, et strateegiat pole vaja, kui asjad lähevad halvasti, siis pole strateegiaga tegelemiseks aega,“ rääkis Saul, kutsudes ettevõtteid üles lööma kaasa strateegia praktikumis. „Neljakuulise programmi suurim väärtus seisneb selles, et see annab tegijatele võimaluse eemalduda igapäevast ja tõesti võtta aega oma ettevõtte tuleviku loomiseks ja kindlustamiseks.“
Millest sõltub strateegia edukus?
„The Economisti uuringu kohaselt sõltub ettevõtte strateegia edukus üllatavalt palju sellest, kui suur on vahejuhtide ja nn eesliini usk ning pühendumine strateegiasse. Pahatihti nokitseb strateegiat teha väike grupp inimesi, kes siis ühel päeval kutsub pidulikult kokku koosoleku strateegia tutvustamiseks. Kui võtmeisikud ei ole otsuste tegemisel osalenud, ei võeta reeglina strateegiat omaks ja energia selle elluviimiseks on kesine. Seepärast on oluline kaasata strateegia loomisesse võimalikult palju võtmeisikuid ja talente,“ lisas ta.
Miks pole inimestel strateegiasse piisavalt usku? Indrek Saul toob oma kogemuse põhjal välja need kolm tegurit:
- liiga palju infot – strateegiad kipuvad sisaldama liiga palju infot, kokkuvõttes ei jõua inimestele kohale, mida neile öelda tahetakse;
- liiga vähe tegelikult olulist infot – kui jutt jääb üldiseks ning ei puuduta kedagi isiklikult, on tegu täieliku ajaraiskamisega, sest ühtegi reaalset tegu sellele ei järgne;
- vastutuse mittevõtmine – inimesed on põhimõtteliselt selle vastu, mille tegemisel pole nad ise pole osalenud.
Eduka strateegia aitavad kokku panna strateegia praktikumi koolitajad ja mentorid.
Mis on strateegia praktikum?
Nelja kuuga luuakse praktikumis ettevõttele konkurentsivõimelise strateegia plaani 3-5 aastaks. Iga ettevõte saab endale personaalse mentori, kes aitab programmi vältel läbi mõelda kasvustrateegia erinevaid aspekte. Mentor on sulle abiks, et näha oma ettevõtet kõrvaltvaataja pilguga, kes mõtleb kaasa, annab hinnanguvaba tagasisidet, küsib küsimusi ning juhib tähelepanu olulisele. Praktikum koosneb kuuest praktilisest töötoast, mille viivad läbi oma ala tippkoolitajad. Lisaks jagavad oma kogemusi Eesti ambitsioonikad ettevõtjad.
Strateegia praktikum on alustamas uut hooaega. Soovid oma ettevõtte konkurentsivõimet tõsta? Vaata lähemalt strateegia praktikumi võimaluste ning kandideerimise kohta siin.