Klaus Schwab „The Fourth Industrial Revolution” Portfolio Penguin, 2017
Milline on sinu ettevõte 2025. aastal ja mida see toodab? Mida soovivad kliendid, pakuvad meie tarnijad ja mis üldse on konkurentsivõimeline? Millised tehnoloogiad on maailmas laialdaselt levinud?
Tööstusrevolutsioonide laineid on seni olnud kolm ja nüüd oleme neljanda tööstusrevolutsiooni lävel. Esimene tööstusrevolutsioon perioodil 1760–1840 tõi kaasa aurumootorite kasutuselevõtu ja mehaanilise tootmise. Teine laine tõi 19. sajandi lõpus kaasa masstootmise ning kolmas tööstusrevolutsiooni samm algas 1960ndatel ja selle märksõnadeks on arvutid ja digitaliseerimine. Oma raamatus toob Klaus Schwab välja tehnoloogiad, mis Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) ekspertide hinnangul on kõige tõenäolisemad neljanda tööstusrevolutsiooni vedurid.
Raamat tutvustab põhjalikumalt 21 tehnoloogilist muudatust, mis on suure tõenäosusega aastaks 2025 levinud. Näiteks prognoositakse, et 10% kõigist meie kantavatest rõivastest ja kasutatavatest prillidest on ühendatud internetti, 3D-printeriga on trükitud esimene auto ning üldse trükitakse 5% kõigist tarbekaupadest 3D-printeriga. Müügil on esimesed inimese kehasse siirdatavad mobiiltelefonid, esimene riik korraldab rahvaloenduse tema käsutuses olevate suurandmete alusel. Kõigi 21 tehnoloogilise suuna puhul toob autor välja selle sisu, positiivsed ja negatiivsed küljed ning ka praegused näited konkreetsete tehnoloogiliste läbimurrete kohta.
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtul kaovad paljud sellised ametid, millega ollakse seni maailmas harjunud. Palju on olnud juttu sellest, kuidas isejuhtivate autode tulekul kaotab USAs töö mitu miljonit veoautojuhti. Ametid, mis suurima tõenäosusega kaovad, on telemarketingi spetsialistid, maksudokumentide ettevalmistajad, kindlustusjuhtumite käsitlejad, spordikohtunikud jne. Kui varasemad tööstusrevolutsioonide lained tõid kaasa mitmete ametite kadumise standardse füüsilise töö tegijate hulgas, siis nüüdne revolutsioon muudab oluliselt selliseid ameteid, mis põhinevad kindlaksmääratud reeglite süsteemidel või kehtestatud standarditel.
Raamatus toodu väärib kõikide Eesti juhtide tähelepanu:
- Siit saab inspiratsiooni ja uusi ideid – miks mitte teha oma ettevõttes ajurünnak, kuidas neid uusi ideid kõige paremini ära kasutada.
- Selgesti on välja toodud tehnoloogiad, mis meie ärikeskkonda lähiaastatel kõige rohkem mõjutama hakkavad – see annab aluse pikemaajalise strateegia ja ärimudelite ülevaatamiseks. On selge, et nii meie praeguste klientide vajadused ja eelistused kui ka tarnijate pakutav muutub ning selleks tuleb hakata valmistuma juba praegu.
Eesti on oma e-riigi lahenduste poolest maailmas esirinnas ja paljude meie idufirmade edu põhineb just uute tehnoloogiate nutikal ärakasutamisel. Traditsioonilised tööstusettevõtted on aga digitaalsete lahenduste juurutamisel ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtul tagasihoidlikumal positsioonil. Mahtude poolest ei suuda me maailmaturul suurte tootjatega konkureerida, aga uued tehnoloogiad ja nutikus annavad meile võimaluse, kui me nüüd ja kohe tegutsema hakkame. On selge, et me ei suuda olla paljude tehnoloogiate väljatöötamise juures, sest seal on liidrirolli võtnud Google, Amazon ja paljud teised suured hiiud. Meie eelis saab olla aga selles, et oleme uuteks tehnoloogiateks valmis ja suudame pakkuda parimaid lahendusi uute tehnoloogiate reaalsel kasutuselevõtul. Raamatus toodud verstapostini – aastani 2025 – on jäänud ainult seitse aastat …
Ele Reiljan
EASi strateegia ja tootearenduse valdkonnajuht