KOGEMUSLUGU | Lasita Aken vaatab eksporti kui pikaajalist vastutust: „Otseteid ühelegi turule pole“
Eesti suuremaid puidust akende ja uste tootjaid Lasita Aken on aastaid olnud tuntud eelkõige kvaliteetse käsitöö ja täpse insenerimõtte sümbioosi poolest. Ettevõtte tegevjuht Karl-Martin Rammo ütleb, et nende ekspordi kasv ei sünni kiirete võitude, vaid läbimõeldud ja kestlike otsuste toel.
„Strateegiliselt toimetame täna koduturul Eestis ja lähiturgudel Soomes, Rootsis ja Lätis,“ kirjeldab Rammo. „Jätkuvate kasvuplaanidega oleme astunud samme mitmetele teistelegi välisturgudele laienemiseks, millest ehk võimsaim on Põhja-Ameerika, aga ka väiksemad Lääne-Euroopa riigid.“
Lasita Akna senised ekspordisuunad kinnitavad, et ettevõte eelistab kasvada stabiilselt, mitte riskides kiire laienemise nimel kvaliteedis järeleandmisi teha.
Rohepööre kui usaldusväärsuse alus
Skandinaavia turgudel on keskkonnasõbralikkus muutunud vaikimisi eelduseks, mitte lisaväärtuseks. Rammo sõnul pole Lasita Akna väike CO₂ jalajälg seni üksinda toonud konkreetseid tehinguid, kuid see on osa laiemast usaldusväärsuse loost.
„Tegemist on pigem väärtushinnanguga pikaajaliste partnersuhete puhul, kus jätkusuutlik maailmavaade ja väga konkreetsed, mõõdetavad sammud jätkusuutlikuma tuleviku suunas on hügieen, mitte väärtus, milleta ei võeta ettevõtet tõsiselt,“ märgib ta.
Lasita Aken ASi tegevjuht Karl-Martin ettevõtte toodetega. (foto: Lasita Aken)
Ekspordis loeb kannatlikkus
Rammo sõnul on iga uus turg omaette maailm ning edu eeldab põhjalikku eeltööd. „Igale turule võib müüa toodet, et siis aasta pärast selg ees saba jalge vahel koju tagasi tulla,“ ütleb ta otsekoheselt.
„Oleme veendunud, et jätkusuutlikult eksisteerimiseks otseteid ühelegi turule pole ja iga turg, ükskõik kui sarnane see meilt väiksest Eestist ka ei tunduks, on erinev eelnevast ja eriline,“ lisab Rammo. „Tasub üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata, sest esmamuljet on võimalik jätta ainult üks kord.“
Tema sõnul on isegi lähiturgude puhul vaja teha „tubli kodutöö“ ja mõista kohalikke ootusi. „Mida kaugem, seda keerulisem – koos normidega muutuvad ka kultuur, arusaamad, ajatsoonid ja muu, mis lisavad keerukust ka igapäevasele suhtlusele ja partnersuhetele.“
Süsinikunegatiivsus kui efektiivsuse näitaja
Ettevõtte eesmärk on 2028. aastaks olla süsinikunegatiivne. Rammo rõhutab, et see pole turunduslik loosung, vaid tulemuslikkuse mõõdupuu.
„Süsiniku jalajälg on meie igapäevaelus kui kvaliteedikontroll – kas tehakse mõistlikke valikuid või raisatakse,“ selgitab ta. „Olgu ta süsinikunegatiivne, neutraalne või ka mõistlikult positiivne, siis süsiniku jalajälg ei ole suund, vaid efektiivsete protsesside kvaliteedimärk.“
Tema sõnul ei ava „negatiivne jalajälg“ iseenesest uusi turge, kuid selle saavutamine näitab, et ettevõte on oma protsessid viinud optimaalseks. „Kui saavutame selle tulemusena, siis järelikult toimetame efektiivselt ja järelikult on meil ka kulud kontrolli all ning konkurentsivõime turgudel läbi löömiseks kõrge.“
Toetus tõhususe kasvatamisel
Kuigi Lasita Aken pole kasutanud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) otsest tuge uute turgude avamiseks, on koostöö aidanud ettevõttel muutuda efektiivsemaks.
„Oleme osalenud nii EISi digitaliseerimise meistriklassis kui ka strateegia praktikumis, saanud roheauditi toetust ja arendustegevuse elluviimise toetust,“ loetleb Rammo. „Need kokku on aidanud meid ettevõttena oluliselt efektiivsemaks ja ka välisturgudel klientidele seeläbi atraktiivsemaks.“
Lasita Akna kogemus kinnitab, et ekspordi edu ei sõltu ainult tootest või hinnast, vaid ka sellest, kuidas ettevõte mõtleb, planeerib ja vastutab. Rammo sõnul ongi see Lasita Akna põhifilosoofia: kasvada stabiilselt ja püsivalt – mitte esmase ja ainsa mõttena kiiresti, vaid targalt.
Artikli fotol: Lasita Aken ASi tegevjuht Karl-Martin Rammo (foto: Raul Mee)