Koostöö ülikooliga avab RAIKUle ligipääsu nii teadlastele kui seadmetele
Puidust innovaatilist pakkematerjali tootva RAIKU jaoks on teadusarendustegevuse alane koostöö vägagi loomulik, sest suurem osa ettevõttega seotud inimestest on TalTech tehnikaülikooli vilistlased. See on kaasa aidanud kogu maailmas unikaalse pakkematerjali sünnile, millest tõenäoliselt kujuneb järjekordne Eestist võrsunud rahvusvaheline edulugu.
Vedrukujuline puidust pakkematerjal on erakordsete omadustega, sest on loodud painduvast ja 100-protsendiliselt looduslikust materjalist. Vedrukuju annab materjalile juurde mahtu ja vastupidavust ning mis kõige hämmastavam – ühest kuupmeetrist puidust saab toota 20 kuupmeetrit pakendit.
RAIKU kaasasutaja Karl Pärtel on ise hea näide kaasaegsest teadlasest-ettevõtjast, kel esmaseks kõrghariduseks ärijuhtimise magistrikraad innovatsiooni alal ning hetkel käsil tööstusökoloogia magistriõpingud TalTechis. Ülikooli hindab Karl kõrgelt nii koostööpartneri kui alma materina. “TalTechis on väga palju tudengitele vajalikke seadmeid, õppejõude, teadmust ja teisigi ressursse. Koostööpartnerina on ülikool tulnud meile vastu kõikjal, kus saab. Tunnetame nende abi igal sammul ning igal viisil,” tunnustab Karl, kes soovib eriliselt esile tuua TalTechi puidutehnoloogialaborit, kus saab analüüsida erinevaid puidutüüpe, mõõta nende niiskust, tugevust, vastupidavust temperatuurile ja katsetada erinevaid lõikamistehnoloogiaid.
Teadlase palkamine või koostöö ülikooliga?
Praegune koostöö TalTechiga baseerub EASi innovatsiooniosaku meetme kasutamisel, kuid juba on pilgud seatud ka rakendusuuringute programmi poole.
“Innovatsiooniosak ja rakendusuuringute programm annavad meile hetkel piisava ligipääsu koostööle TalTechiga, kuid vaatame ka sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeetme suunas,” hindab Karl.
Ettevõtte koostöö ülikooli teadlastega on pikaajaline, tulemustele orienteeritud ning kõikvõimalike testide, analüüside ja katsete tegemine kokkuvõttes soodsam tavaturu hindadest. Kokku on RAIKUs praegu tööl viis inseneri ja kaks tudengit elektroonika ja mehhatroonika erialadelt.
Nii võikski küsida, mis vahe on ettevõtte vaates teadlase palkamisel ja koostööl teadusasutusega? Karli arvates sõltub vastus ettevõtte vajadustest. “Arendussprintide puhul on ad hoc koostöö isegi parem, sest aitab probleemidele leida lahenduse kiiremini,” mõtiskleb Karl. “Ühe teadlase kaasamine võiks tulla kõne alla konkreetselt mõne seadme arendamiseks mitme aasta vältel, kuid see peab olema väga hästi läbi mõeldud, et iga tund oleks mõistlikult kasutatud.” Ülikooliga koostöö puhul on protsessi kaasatud rohkem inimesi, samuti on tagatud ka ligipääs enamatele tehnilistele võimalustele – näiteks on TalTechis olemas 3D-metalliprinter, mis hõlbustab kiirete prototüüpide tootmist.
Lisaks oma püsitiimile lööb RAIKU arendusprojektides kaasa veel viis teadlast, mis tähendab ettevõttele meeletut teadmuse lisandumist. Karl on veendunud, et selliste koostööprojektide kaudu muutuvad ka teadlased paremateks partneriteks ettevõtetele.
Kahe maailma ühteliitmisel on siiski veel suur töö teha. Ühe näitena tundlikust teemast toob Karl esile erinevused info avaldamise osas. “Teadlased sooviksid avaldada erialaväljaannetes põhjalikke teadusartikleid oma avastustest, kuid põrkavad varem või hiljem kokku ärisaladuste ja konfidentsiaalsusnõuetega.” Ühel materjalivaldkonna tudengil on just käsil lõputöö, mis keskendub RAIKU toodete tugevusuuringutele. “Kuid selle info peaksime me avalikustama igal juhul, seega püüame pigem kaasa aidata ning toetada maksimaalselt palju. Üks võimalus on ka keskendumine sellisele infole, mis ei oleks ettevõtte jaoks strateegilise tähtsusega.”
Innovatsiooni elluviimiseks olgu määratud vastutaja
Paari aasta eest ei oleks RAIKU ettevõtmisele tõenäoliselt leidunud turgu ega ka toetust. Hea hoo on sisse andnud suurem fookus rohemajanduse võimalustel, seega on turg küps ka keskkonnasõbraliku pakkematerjali arendamiseks. Turuvajaduse äratundmist peabki Karl võtmeks edu saavutamisel. Ühtlasi võiks tema arvates ideaalvariandis olla teaduri definitsiooniks ettevõtja, kellel on ette näidata ka kõrgharidus oma spetsiifilisel erialal. “Nii oleks fookuses ülim praktilisus, aga sellega kaasneksid ka uued teadmised,” selgitas Karl. Noorema põlvkonna jaoks ongi normaalsuseks kujunemas kahe magistrikraadi omandamine, et olla täiuslikuks tõlgiks äri- ja teadusmaailma vahel. “Maailm on liikumas üha enam spetsialiseerumiskursil, universaalsed teadmised enam kaugele ei vii,” tõdeb Karl.
Oma valdkonnas globaalset revolutsiooni ette valmistav visionäär usub, et kui organisatsioon tahab ka tegelikult ellu viia innovatsiooni, on kõige tähtsam määrata arendustegevusele konkreetne vastutaja. “Kord kuus toimuvad suured koosolekud innovatsiooni arutamiseks ei vii ettevõtet kuidagi edasi. Vastutaja ülesandeks on kaardistada võimalusi, leida toetusprogramme, sõlmida kontakte ning mis peamine – nendeks tegevusteks tuleb talle eraldada ka vajalikud ressursid,” rõhutab Karl. Riigipoolseid meetmeid hindab Karl väga headeks, sest näiteks innovatsiooniosak on ideaalne stardiplatvorm koostöö alustamiseks teadlastega. “See andis meile julgust alustada koostööd TalTechiga ning nii saame hõlpsamalt kaasata välisteadmust oma ettevõtte arendamisesse,” resümeerib Karl.
Valdkondlik ekspert ettevõtte arendustegevuse kiirendamiseks
„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” on meede, mille eesmärk on ettevõtete innovaatiliste arendustegevuste toetamine valdkondliku ekspertiisi kaasamise abil. Meede on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Riigi Tugiteenuste Keskusega koostöös nii, et see vastaks võimalikult ettevõtete vajadustele, kuid tagaks ka juurdepääsu maailma parimatele teadmistele.
Sektoritevahelise mobiilsuse toetuse eesmärk on soodustada sektoritevahelist koostööd, mis tõstab Eesti era- ja avaliku sektori asutuste teadusarendustegevuse alast võimekust ning mitmekesistab teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise erinevates sektorites. Toetus on suunatud ettevõtetele, kolmandale ja avalikule sektorile, kes võtavad tööle doktori- ja/või magistrikraadiga teadlase rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Abikõlblikeks loetakse teadlase tööjõukulusid ning ülejäänud abikõlblikke kulusid 40 protsendi ulatuses arvestatuna tööjõukuludest. Toetuse osakaal on 25-70 protsenti, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja sellest, kas tegu on rakendusuuringu või tootearenduse projektiga.
Info: eas.ee/sekmo, Relika Williams, [email protected]
24.märtsil toimub tasuta ettevõtjate ja teadlaste (keemia ja energeetika valdkonna ekspertide) speed-dating üritus, Tallinnas. Korraldavad EAS ja ETAg. Registreerumine osalemiseks ettevõtjana või teadlasena 17.märtsini ja info [email protected]