Kosmoseministrid avasid Euroopa kaitseinnovatsiooni uue ajastu
Eile Saksamaal Bremenis kohtunud Euroopa kosmosevaldkonna ministrid otsustasid kohtumisel algatada kaitsevaldkonnale suunatud valikprogrammi, mille kaudu saavad liikmesriigid arendada olulisi kaitsevõimekusi ja -tehnoloogiaid valdkondades nagu kaugseire, satelliitside ja positsioneerimine.
Ühtekokku kaasas Euroopa Kosmoseagentuur (edaspidi ESA) liikmesriikidelt 22,1 miljardit eurot, millest 1,4 miljardit eurot investeeriti esmakordselt ESA ajaloo jooksu kaitseotstarbelistesse programmidesse. Eesti panus ESA tegevustesse aastatel 2026-2030 on suurusjärgus 30 miljonit eurot, kuid täpsemad kaitseinvesteeringute otsused on Eestil veel ees.
„Eesti annab juba praegu hoogu tuleviku-Euroopale – panustame järjepidevalt nii raha kui ka inimestega, et kasvatada Euroopa tehnoloogilist konkurentsivõimet ja strateegilist iseseisvust. Kosmos ei ole meie jaoks pelgalt teadusromantika, vaid teadlik valik: see aitab vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning kasvatada kodumaist teadus- ja ettevõtluskeskkonda, sealhulgas ka kahese kasutusega tehnoloogiate vallas,“ ütles kohtumisel osalenud MKMi innovatsiooni- ja tehnoloogiaosakonna juhataja Sigrid Rajalo.
Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuhi Kalev Koidumäe sõnul on kaitseotstarbeliste programmide rahastamine Eesti kosmosevaldkonna arengu ja julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. „Kosmosetööstus on Eestile osutunud väga heaks investeeringuks – meie ettevõtted on hankelepingute kaudu toonud tagasi oluliselt suurema summa, kui riik on sinna panustanud,” lausus Koidumäe. „Kuna kosmos on üks viiest tegevusvaldkonnast NATOs, on kosmosevaldkond aina tihedamalt seotud kaitsevõimega. Riigikaitse võtmes kasutatakse kosmosetehnoloogiaid näiteks osana eelhoiatussüsteemidest. Seetõttu tugevdavad investeeringud kosmosesse otseselt ka meie julgeolekut – turvaline side, navigatsioonilahendused ja muud elutähtsad teenused jõuavad meieni just tänu kosmosetehnoloogiatele.”
Eesti jätkab investeeringuid Euroopa Kosmoseagentuuri programmidesse, et soodustada tehnoloogilist arengut ja rahvusvahelist koostööd. „Eesti on valmis koos Euroopa Kosmoseagentuuriga kujundama turvalist ja kestlikku kosmose tulevikku, rõhutades lisaks tehnoloogiale ka hariduse ning järelkasvu arendamise olulisust – kutsume ESA üles tugevamalt toetama loodus- ja täppisteaduste õpet ja tudengisatelliitide algatusi, et tagada Euroopas ka tulevikuks vajalik valdkonna järelkasv,“ lisas Rajalo.
Eesti peamine huvi on investeerimine tulevikku suunatud programmidesse, millel on märkimisväärne mõju. „Näiteks ARTES 4S programm toimib kui Euroopa digitaalse selgroo võimendaja – see aitab hoida Euroopat tehnoloogia esirinnas ja tagada üha turvalisemad ühendused. Tänu sellele programmile saab Eesti kasutada oma küberturvalisuse ja e-valitsemise kogemust veelgi mõjukamalt, panustades turvaliste kommunikatsioonilahenduste arendamisse kogu Euroopas,“ selgitas Rajalo programmi tähtsust.
Eesti on ESA liige aastast 2015. Eesti majandusse on iga ESAsse liikmemaksuga investeeritud euro toonud tagasi 3,90 eurot nii hankelepingute, investeeringute kui müügi näol.