Kosmosetööstuse sümpoosionil kohtusid Eesti kosmosetööstus ja ESA tööstusdirektor
12. aprillil tähistati rahvusvahelist kosmoselendude päeva ning Eestit külastas ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tööstusdirektor Geraldine Naja, kes kohtus meie kosmosetööstusega.
ESA tööstuse, hangete ja kommertsialiseerimise eest vastutav Naja sõnas e-Eesti Esitluskeskuses toimunud kosmosetööstuse sümpoosionil, et Eesti on üks väiksemaid ESA liikmesriike aga vaatamata sellele väga edukas olnud.
„ESAga koostööd teinud ettevõtete arv on aasta aastalt hoogsalt kasvanud ning seda väga erinevates valdkondades,” rääkis Naja. Eraldi tõi ta välja näiteks küberturvalisuse valdkonna, kus ESAga teevad koostööd muuhulgas sellised Eesti ettevõtted nagu Guardtime, Cybernetica, Spaceit.
„Eesti kosmosetööstuses on väga arenenud ka maa jälgimise tehnoloogiates, näiteks Kappazeta, Datel, Valuespace – samuti erinevad ülikoolid,” lisas Naja.
Tuleviku teemadena ESA jaoks tõi ta välja kosmosetehnoloogiate kasutamise roheüleminekul ja kriisidele reageerimisel. Samuti kosmoseprügiga seonduvalt orbiidil olevate tehnoloogiate kaitsmise aga ka kuult leiduva jää uurimise ning loomulikult mehitatud kosmoseprojektid.
Meil on käimasolev ESA projekt, mille tulemusena peaksime neile tarnima ülimalt kergekaalulise kütuseelemendi virnastuse.
PowerUP Energy Technologies tegevjuht ja asutaja Ivar Kruusenberg
Sümpoosionil osales ka vesinikul töötavate elektrigeneraatorite ja kütuseelementide tootmise ja arendamisega tegelev PowerUP Energy Technologies. Nende tegevjuhi ja asutaja Ivar Kruusenbergi sõnul saab PowerUPi kütuseelemente kasutada nii transpordilaevadel elektri tootmiseks kui ka Kuu- või Marsikulgurite liigutamiseks, kui päikeseenergiat ei ole.
„Meil on käimasolev ESA projekt, mille tulemusena peaksime neile tarnima ülimalt kergekaalulise kütuseelemendi virnastuse. Lisaks oleme ESA-BIC kiirendi vilistlased ehk siis koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga on juba pikem,“ sõnas Kruusenberg.
Tema sõnul toimub vesiniktehnoloogia puhul kahesuunaline tehnoloogiasiire ehk siis kosmosest maale ja maalt kosmosesse, seega koostöö ESAga on eriti oluline. „Eesti osalemine ESA programmides avab Eesti ettevõtetele uksed ESA suuremate projektide juurde. Lisaks on koostöö ESAga on võimaldanud alustada aktiivset koostööd ka teiste kosmosetööstusea ettevõtetega Euroopast ja mujalt,“ selgitas vesinikutehnoloogia ettevõtte juht.
Tänasel päeval on meil Eesti kosmosetööstuse telefoniraamatus juba 60 tehnoloogiat 24 ettevõtte, ülikooli ja teadusasutuse poolt, kes mingil kujul kosmosetehnoloogiaid arendavad.
EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi tiimi juht Madis Võõras
Eesti suhtlust ESAga korraldab EASi ja KredExi ühendasutus ning see hõlmab nii äridiplomaatiat ja Eesti ettevõtete nõustamist ESA hangete kui ka muude koostööprojektide osas. Lisaks toetatakse ESAsse praktikale ja tööle suundujaid.
„Eesti on ESA liige peamiselt ikka sellepärast, et Eesti ettevõtted saaksid teha maailma tipptasemel arenduskoostööd ja innovatsiooni ning see on ennast igati õigustanud. Tänasel päeval on meil Eesti kosmosetööstuse telefoniraamatus juba 60 tehnoloogiat 24 ettevõtte, ülikooli ja teadusasutuse poolt, kes mingil kujul kosmosetehnoloogiaid arendavad,“ sõnas EASi ja KredExi ühendasutuse kosmose ja CERNi tiimi juht Madis Võõras.
Pisut rohkem kui kümne tegutsemisaasta jooksul on Eesti kosmosebüroo aidanud Eesti ettevõtetel ESAga sõlmida ühtekokku üle saja lepingu kogumahus 20 miljonit eurot. Võõrase sõnul on koostöö ESAga kvaliteedimark – koostöö nii maineka kliendiga aitab avada juba ka järgmised uksed. „Hea näide on Eesti päritolu Skeleton Technologies sõlmis 2011. aastal koostööleppe ESAga asendamaks satelliitides liitum-ioonakud superkondensaatoritega. Tänaseks on neist kasvanud ülemaailmne liider superkondensaatorite valmistamises, kelle tooteid kasutatakse nii autotööstuses, lennunduses, meditsiinis kui teistes tööstusharudes,“ selgitas Võõras.