Kuidas käivad kokku trepijooks ja innovatsioon?
Möödunud aastal avaldatud Euroopa Komisjoni innovatsiooniindeksi järgi on Eesti viimase seitsme aastaga teinud Euroopa Liidu riikidest kõige suurema arenguhüppe innovatsiooni alal. Siiski ei ole me veel selle näitajaga jõudnud kõrgeimasse liigasse – selleks peame sammuma kõrgemale innovatsioonitrepil, kirjutab EASi ja KredExi ühendasutuse innovatsiooniosakonna juht Inge Laas.
Euroopa innovatsiooni võrdlustabeli tipus troonib liidrina Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani ja Belgia. Need on riigid, kus nii era- kui ka avalik sektor panustab võrreldes teistega oluliselt suuremas mahus teadus-arendustegevustesse. Kui siiamaani oleme saanud oma majandust arendada eelkõige juba olemasolevaid tehnoloogiad kasutusele võttes, siis tippliigasse jõudmiseks peame panustama rohkem innovatsiooni ning saama tehnoloogiate kasutajatest tehnoloogiate loojateks.
Mis vahe on tavalisel ettevõttel ja innovatsioonipõhisel ettevõttel?
Tavaettevõtte konkureerib peamiselt hinnaga ja tema arendused on suunatud eelkõige efektiivsusele. Väheoluline pole ka tõsiasi, et tavalise ettevõtte loodav lisandväärtus töötaja kohta on pigem madal või keskmine. Ka palgatase on Eestis jõudnud tasemele, kus näeme, et teatud lihtsamaid tooteid tootvate ettevõtete ärimudelites ei jookse enam tulud ja kulud kokku.
Innovatsiooniliidriks arenemise eelduseks on aga innovatsioonipõhised ettevõtted. Need on ettevõtted, mis leiavad vastuseid probleemidele, mida vähesed maailmas lahendada oskavad. Need on ettevõtted, mis tegelevad uuendusliku tootearendusega ja koguvad süstemaatiliselt infot, et näha horisondi taha.
Innovatsioonitrepist samm haaval ülespoole
Tegelik maailm on muidugi kirjum kui innovatsioonipõhine ettevõte või tavaline. Selleks, et ettevõtetel oleks lihtsam end innovaatorina positsioneerida, on ettevõtjad eesotsas Tööandjate Keskliiduga koos riigi ja ülikoolidega loonud innovatsioonitrepi.
See tööriist jagab ettevõtted viiele arengutasemele vastavalt ettevõtte uuenduslikkuse tasemele. Esimesel astmel paiknevad uuenduste huvilised, teisel astmel tegeletakse uuenduste katsetamisega, kuid seda tehakse peamiselt õhinapõhiselt ja seetõttu juhuslikult. Kolmandal astmel paiknevad juhitud protsessiga uuendajad – neil on uuenduste protsess läbi mõeldud ja tegutsetakse eesmärgipäraselt. Sealt edasi liigutakse juba strateegilise uuendaja suunas ning viimasele astmele jõudes ollakse ökosüsteemi kujundaja ehk ettevõte, kes tõmbab ka teisi innovatsiooniteekonnale kaasa.
Innovatsioonitrepi rakendamine algab enesehindamisest ja positsioneerimisest, mille kaudu saab ettevõte esmalt määratleda, kus ta paikneb ning seejärel valida arenguvaldkonnad, kuhu tuleks arenguhüppe saavutamiseks panustada. Samuti aitab innovatsioonitrepp mõista, millist abi ja teenuseid edasiseks arenguks vajatakse.
Eesti ettevõtete jaoks on kõige sagedasem klaaslagi selle trepi kolmandal astmel. See on etapp, kus ettevõtted tunnevad, et neil on vaja teha kõige suurem hüpe ja selleks vajatakse kõige rohkem abi ja nõu.
Riigi roll on hoolitseda, et käsipuud oleksid õigel kõrgusel
Mida rohkem on meil ambitsioonikaid ettevõtteid, kes on kõrgematel astemetel seda kasulikum on see meie riigile ja ühiskonnale ning seda kiiremini võtame me järgi Rootsile ja Soomele. Innovatsiooniliidreid, kes suudavad vedada muutusi ühiskonnas ja olla ühiskonnas kuuldavad, inspireerivad positiivsete edulugude ja eeskujuga ka teisi innovatsiooni teekonnal julgemaid samme astuma.
Tõsi, trepijooksu peavad tegema ikkagi ettevõtted ise aga riigi roll on vaadata, et käsipuud oleksid õigel kõrgusel ja järgmisele astmele oleks kindel astuda.
Selleks oleme ettevõtetele riiklik partner, kes aitab edendada teadmisi ja oskusi, samuti aitame leida võimalusi ja rahastust ning oleme sild ettevõtete ja teadlaste vahel. Kõik selleks, et rohkem ettevõtteid innovatsioonitrepil kõrgemale jõuaksid.
Meil on palju erinevaid ekspertteenuseid, koolitusprogramme toetuseid, mis on kõik mõeldud erinevate väljakutsete lahendamiseks ning innovatsioonitrepp tööriistana aitab ka ettevõttel endal mõtestada, et millist tuge tal parasjagu vaja on. Samuti aitab trepp meil ka järgmisi tugiteenuseid paremini planeerida.
Täpsemalt innovatsioonitrepi kohta saab lugeda Tööandjate keskliidu kodulehelt ning sealt leiab ka innovatsioonitrepi prototüübi ehk enesehindamise küsimustiku.