Kulinaaria OÜ: seadmepargi kasv ei saa olla võrdeline tööjõumahu kasvuga
Robotiseerimine ja automatiseerimine on vajalik ka toiduainetööstuses, et kasvuga sammu hoida. Saates “Digipööre kaubanduses ja tööstuses” rääkis Kulinaaria OÜ juht Andres Heinver oma kogemusest tootmise laiendamisel ja suurimatest õppetundidest digitaliseerimise teekonnal.
Kulinaaria on ettevõte, mille toodangut teatakse ilmselt kõige rohkem Selveri Köögi kaubamärgi alt. Lisaks on võimalik nende tooteid leida tanklakettide ja muude jaeettevõtete kaudu. Viimase kahe aasta jooksul, just koroonakriisi aegse segaduse ajal on Kulinaaria läbi teinud suure arengu, avanud uue tehase ning olemasolevat tootmist robotiseerinud ja automatiseerinud.
Keerulisel ajal tootmise uuendamine nõuab palju eeltööd
Andres Heinveri sõnul tuli otsus keerulisel ajal sellise väljakutse vastu võtta sellest, et 2007. aastal avatud esimese tehase võimekus oli ületatud. Tehas projekteeriti teenindama kolmekümne viit Selveri poodi, kuid ehitusotsuse hetkel oli lisaks välistele klientidele ketis juba üle viiekümne poe. Uue tootmishoone projekti puhul seati prioriteediks, et seadmepargi kasv ei oleks võrdelises seoses tööjõuvajaduse kasvuga, kuna see ei ole efektiivne ega võimalda konkurentsivõime tõstmist. Seega oli tootmise robotiseerimine ainuvõimalik lahendus.
Protsessi alustati kaardistamisega – tehti selgeks, mis on olemasoleva salati valmistamise, kuumletitoodete, jahutatud toodete, pagari- ja kondiitritoodete võimekus ning arvutati vajalik juurdetulev ressurss. Silmas peeti nii eelnevalt mainitud tööjõuvajaduse minimaalsena hoidmist kui ka automatiseerimise abil hügieenitaseme hoidmist eksimisvõimaluste minimaliseerimiseks.
Koostöös TalTechiga tehti tasuvusarvestused majasisese logistika, toorainete liikumise ja valmistoote liikumiste automatiseerimise kohta. Seejärel koostöös Tartu Ülikooli ja TalTechi robootikaekspertidega kavandati enne tööle asumist täpne plaan, kuidas süsteeme juurutada.
Kirjeldades industriaalskaalal toiduvalmistamist selgitas Heinver, et elektroonilisel juhtimisel on selles äärmiselt suur roll: „Salatimasinasse kaalutakse üksikuid komponente. Seade juba kontrollib automaatselt, kas need tulevad sinna õige kaaluga ja õigete komponentidega. See tagab järjepidevuse, et kliendi jaoks maitseb salat iga kord samamoodi.“
Uue süsteemi kasutuselevõtt tähendab töötajate koolitamist ja praktikat
Lisaks tootmisele võeti kasutusele ka tootmistarkvara, et digitaliseerida nii kauba tellimine, tooraine vastuvõtmine, väljastamine tootmisesse ja valmistoodangu lattu jõudmine. Süsteemi süda on skännerpuldid, millega töötajad kannavad iga liigutuse süsteemi reaalajas sisse.
Heinveri sõnul oli üks suurimaid raskuskohti õige kasutusviisi ja hoolsuse sissejuurutamine: „Kõik töötajad pidid harjuma sellega, et neil on see pult käes ja peavad kogu aeg skaneerima oma tegevusi. Kui midagi tegemata jätta, siis tuleb kohe viga sisse. Kõike peab reaalajas tegema, hiljem kõikide liigutuste korraga sisse kandmine ei tööta ja siis tuleb kohe viga sisse planeerimisse.“ Reaalajas skaneerimise kindlustamiseks läbiti pikk ettevalmistusprotsess praktikaharjutuste ja meeskonnatöö abil. „See oli tõeliselt suur katsumus, mis kestis pea kaks kuud,“ tunnistas Kulinaaria juht.
Paratamatult võib igal suurel projektil esineda ka komistuskohti ja ebaõnnestumisi, mis on tihti väärtuslikumad kui õnnestumised. Heinveri sõnul oli nende jaoks õppetund liiga optimistlik ajahorisondi võtmine. „Olime entusiasmi täis. Me arvasime nii ettevalmistusfaasis, ehitusfaasis, kui pärast juurutusfaasis, et saame enda seatud tähtajaga hakkama. Tegelikkuses on meeskonnatöö juhtgrupi, töötajate ja koostööpartneritega märksa aeganõudvam ja raskem.“ Veel ühe õppetunnina soovitab Heinver selliste projektide puhul anda endale puhveraeg, kus tasaarvestuses võivad tulla nii öelda tühjad nädalad või kuud, kui tulu ei tule peale.
Kliimakontroll mängib rolli nii energiasäästlikkuses kui ka riknemise ärahoidmises
Kulinaaria võttis ka keskkonnasäästlikkuse aspekti tõsiselt. Digitaliseerimine aitas protsesse juhtida efektiivsemalt ja parema planeerimisega, mis omakorda tekitab väiksemaid kadusid ning aitab juhtida protsesse ka väiksema energiatarbimisega. Uues tehases võeti kasutusele gaas kui uus energiaallikas kuumutamise jaoks. „Need muutused on andnud täiesti arvestatava lisaväärtuse rohepöörde mõistes,“ ütles Heinver.
Temperatuur mängib olulist rolli ka toiduainetööstuses realiseerimisaja pikendamises. Selle elektrooniline kontroll koos inimpuudete minimaliseerimiseiga on Heinveri sõnul toodete pika säilimisaja võti. Lisaks mõeldi läbi ka kontoriruumide õhu, valguse ja küttelahendused, mida juhitakse elektrooniliselt vastavalt sellele, kui palju töötajaid hetkel ruumis on.
Juhina saadud kogemustes kogu digitaliseerimisese ja uuendamise protsessi käigus tõi Andres Heinver uuesti välja meeskonnatöö olulisuse. „Suur tõde ja õppetund on see, et meeskonnaga saab suuri asju ära teha. See, mismoodi on minu kaastöötajad selle asjaga kaasa teinud, on ikkagi muljetavaldav olnud,“ lisas ta.
Juhina peab tema sõnul mõtlema kõik tegevused põhjalikult läbi. Tegevused, mis võivad tunduda loomulikud ja „läbi nämmutatud“, ei pruugi tegelikus elus nii lihtsalt minna. Ootamatusteks peab valmis olema, sellises olukorras edasimineku oskus on Heinveri sõnul teine peamine õppetund, mis ta juhina selle protsessi jooksul sai.
Tule Digitaliseerimise meistriklassi
Digitaliseerimise meistriklass aitab tuvastada oma ettevõttes protsessid, mille digitaliseerimine avaldab kõige enam mõju ettevõtte konkurentsivõimele. 3-kuulise programmi tulemusena koostatakse tippkoolitajate ja personaalse mentori abiga kõige kriitilisema protsessi digitaliseerimise plaan, valitakse välja sobivaim digilahendus ning tehakse esimesed sammud selle juurutamiseks.
Programmi teostavad suurte kogemustega koolitajad (Aleksandr Miina, Lauri Antalainen, Juhan Pukk, Roger Allas). Samuti on töötubadel kaasatud edukad praktikutest ettevõtjad, kes jagavad oma kogemusi protsesside digitaliseerimisest.
Tahad optimeerida ettevõtte protsesse ja vähendada ressursside raiskamist? Kandideerimine EAS Digitaliseerimise meistriklassi on avatud kuni 08.02 nii TÖÖSTUS- kui TEENUSETTEVÕTETELE. Lisainfo ja kandideerimine: www.eas.ee/digimeistriklass
Liitu Tark Tööstus Facebook grupiga
Kõik tööstusettevõtete juhid ning teised digitaliseerimise ja automatiseerimise vastu huvi tundvad inimesed on oodatud liituma vastloodud Facebook grupiga Tark Tööstus. Mine loe, kuidas teised on alustanud.
Tööstuse digitaliseerimise teadlikkuse tõstmise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.