Kütteseadmete uuendamise toetuse III voor KKK

Taotlust saab esitada e-toetus keskkonna kaudu.

Jooksev taotlemine on avatud taotlemine, kus taotlusi saab esitada alates taotluste vastuvõtmise alustamisest kuni taotluste vastuvõtmise peatamiseni (eelarve maht saab täis). Menetlemine ja rahastamisotsused toimuvad jooksvalt, vastavalt taotluste esitamise järjekorrale, kuni eelarve on ammendunud. Taotluse menetlusaeg on 60 tööpäeva alates taotluse esitamisest.

Taotluse üheks lisadokumendiks on kütteseadme või -süsteemi ehitamiseks väljastatud ehitusprojekt, mis tuleb edastada koos toetuse taotlusega. Uuri kohalikust omavalitsusest, kas soovitud tööde jaoks on vaja ehitusprojekti. Kui on vaja, siis saad tellida ehitusprojekti. Kui ehitusprojekti ei ole vaja, siis saad taotlusele lisada kohaliku omavalitsuse kirjaliku kinnituse. Kui soovid toetust kaugküttega liitumiseks või pliidi ehitamiseks või paigaldamiseks, siis küsi vähemalt kaks hinnapakkumist majasisese soojussõlme väljaehitamiseks või pliidi ehitamiseks ja säilita hinnapakkumiste päringud. Kaugküttega liitumisel küsi kaugkütteettevõtjalt liitumispakkumist.

Üldjuhul on vajalik küttesüsteemi projekti kaugküttega liitumisel või olemasoleva kütteliigi asendamisel, nt kui ahiküttelt minnakse üle maaküttele. Olemasoleva ahju asendamisel uue ahjuga või olemasoleva katla asendamisel uue katlaga ei ole küttesüsteemi projekt vajalik. Täpsemalt saad kinnituse kohalikult omavalitsuselt.

Juhul, kui lisaks kaugkütte liitumisega seotud tegevustele (liitumine, trassi ehitamine) rajatakse ka majasisene soojussõlm, siis on vajalik majasisese soojussõlme ehitamiseks kahte võrdlevat hinnapakkumust. Kui lisaks majasiseses soojussõlme ehitamiseks on vajalik ehitusprojekt ja soovid toetust taotleda ka soojussõlme projekteerimiseks, siis on vajalik ka projekteerimise kohta esitada kaks võrdlevat pakkumust. Lisaks pakkumustele peab olema taotlusele lisatud pakkumuskutsed ehk siis e-kirjad pakkumuste võtmise kohta. Erinevatelt teenusepakkujatelt tuleb küsida pakkumused, mis kajastavad sama töömahtu ja tingimusi. Kohustus valida odavam pakkumine ei ole.

1. Olemasoleva kütteseadme eemaldamisel uue ahju soetamine ja paigaldamine või olemasoleva ahju rekonstrueerimine vastavalt määruses toodud nõuetele.
2. Olemasoleva kütteseadme eemaldamisel pliidi soetamine koos paigaldamisega või uue pliidi ehitamine või olemasoleva pliidi rekonstrueerimine vastavalt määruses toodud nõuetele.
3. Moodulkorstna soetamine ja paigaldamine, kui see on vajalik uue ahju, pliidi või tahkeküttekatla paigaldamisel.
4. Uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega kui see on vajalik uue ahju, pliidi või tahkeküttekatla paigaldamisel.
5. Liitumine kaugküttevõrguga, sh torustike ja kaevetööde tegemine, soojussõlme rajamine, liitumistasud ning alates 14.08.2023.a koostatud ehitusprojektiga seotud kulud.
6. Õhk-vesi soojuspumba paigaldamine juhul, kui sellega koos eemaldatakse olemasolev kütteseade (nt pliit, katel või ahi) või renoveeritakse olemasolev ahi vastavalt nõuetele. Kui oled esimeses või teises voorus ahju või katla juba uuendanud, on nüüd võimalik toetust taotleda soojuspumba paigaldamiseks.
7. Maasoojuspumba paigaldamine juhul, kui sellega koos eemaldatakse olemasolev kütteseade (nt pliit, katel või ahi) või renoveeritakse olemasolev ahi vastavalt nõuetele. Kui oled esimeses või teises voorus ahju või katla juba uuendanud, on nüüd võimalik toetust taotleda soojuspumba paigaldamiseks.
8. Pelleti- või halupuidukatla paigaldamine, kui samal ajal eemaldatakse olemasolev kütteseade või renoveeritakse olemasolev ahi vastavalt nõuetele. Kui kütteseade on varem toetuse abil juba uuendatud, võib toetust küsida katla paigaldamiseks.
9. Põrandakütte paigaldamine, kui paigaldatakse õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, katel või kui liitutakse kaugküttega. Põrandakütte rajamisel peavad elu- ja magamistubades olema termostaadid.
10. Radiaatorite paigaldamine, kui paigaldatakse õhk-vesi soojuspump, maasoojuspump, katel või kui liitutakse kaugküttega. Radiaatorkütte rajamisel peavad elu- ja magamistubades olema termostaadid.

Toetust saab taotleda, kui tegemist on hoonega, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu. Samuti ka ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem. Toetust ei ole võimalik taotleda ehitusjärgus olevatele elamutele või uutele, ehitatavatele elamutele.

Kolme ja enama korteritega elamute puhul on tegemist korterelamuga ja toetust ei ole võimalik taotleda.

Suvila küttesüsteemi uuendamiseks toetust taotleda ei saa.  Elamu peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris peab olema märgitud üksikelamu, ridaelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, ridaelamu sektsioon, kahe korteriga elamu sektsioon või kaksikelamu sektsioon, kui nendel on autonoomne küttesüsteem.

Ehitisregistrisse peab olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta.

Elamu andmeid saad kontrollida Ehitisregistrist.

Andmete korrastamiseks pöördu kohaliku omavalitsuse poole.

Ehitisregistris peab olema märgitud elamu esmane kasutuselevõtu aastaarv. Kasutusloa olemasolu ei vajalik, küll aga peab elamu olema ehitatud õiguslikel alustel ja elamu peab olema kasutusele võetud. Elamu kasutusele võttu näitab ehitisregistris ehitise seisund „olemas“.

Tiheasustusalad on peamiselt linnad, alevid või alevikud. Toetuse aluseks olevate piirkondade valiku aluseks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud uuring, kus vaadeldi peenosakeste kontsentratsiooni õhus kütteperioodil ning asustustihedust. Uuringu põhjal valiti välja linnad ja piirkonnad, kus kütteseadme väljavahetamisel on eeldatav mõju õhukvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele kõige suurem. Keskkonnauuringute Keskuse uuringu „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ leiab siit.

Toetust on võimalik taotleda ainult määruses ära toodud linnades või linnaosades.

Toetatavad piirkonnad on linna, mitte omavalitsuse piirides. Mõned linnad on osa linnavalitsuste haldusalast: Haapsalu, Keila, Paide, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Tartu, Viljandi, Võru. Nende puhul on lihtne leida Maa-ameti kaardilt, kas väikeelamu asub linna või omavalitsuse piirides. Selleks:

• Ava Maa-ameti kaardirakenduse koduleht
• Näiteks, kui vald on Tartu linn aga asutusüksus on Tüki küla, siis ei asu väikeelamu Tartu linna, kui toetatava piirkonna haldusalas ega kuulu toetatavasse piirkonda:

• Väikeelamu aadressil peab „vald“ ja „asustusüksus“ olema märgitud “linn”. Näiteks, Toetuse 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond asub toetatavas piirkonnas.
• Tallinna puhul on oluline linnaosa jaotus. Näiteks, Toetuse 1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond asub toetatavas piirkonnas.
• Ülejäänud toetatavate piirkondade aadressid peavad olema kujul nt Toetuse 1, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond.

Ahju, katla, õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba soetamisel, põranda- ja radiaatorikütte paigaldamisel on aluseks ühikuhind ning tegevuse tegelik maksumust arvesse ei võeta. Ühikuhinnad leiad Väikeelamute kütteseadmete uuendamise toetus

Näiteks on uue ahju paigaldamisel on ühikuhind 6400 eurot, millest toetuse summa Jõgeval asuva väikeelamu puhul on 4480 eurot (70%) ja Tartus asuva väikeelamu puhul 3200 eurot (50%). Kui kaugküttega liitumispakkumise kohaselt on teenuse maksumus näiteks 5000 eurot, siis toetuse summa Jõgeval asuva väikeelamu puhul on 3500 eurot (70%) ning Tartus asuva väikeelamu puhul on 2500 eurot (50%).
Näiteks, kui taotled toetust Tartus asuva elamu ahju paigaldamiseks koos 10 m moodulkorstna paigaldamisega ja õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks koos 4 radiaatori paigaldamisega, siis kujuneb toetuse summa järgnevalt: ahi 3200 eurot + 10 m moodulkorsten 1250 eurot + õhk-vesi soojuspump 4800 eurot + 4 radiaatorit 1280 eurot = maksumus kokku 10 530 eurot, kuid taotletav summa 10 000 eurot.

Kaugküttega liitumisel ja pliidi soetamisel või ehitamisel on tegemist kindlasummalise maksega. Sel juhul kinnitatakse otsusega toetuse suurus vastavalt eelarveprojektile. Kui tööde käigus maksumus suureneb või väheneb, siis lähtutakse toetuse väljamaksel otsusel olevast toetuse summast.

Kolme taotlusvooru peale kokku on toetuse maksimaalne suurus väikeelamu kohta 10 000 eurot. Kui oled kahes varasemas voorus saanud juba toetust maksimaalselt 10 000 eurot, siis kolmandas voorus ei ole võimalik toetust taotleda.

Taotlejaks saab olla kinnistusraamatus märgitud elamu omanik ja elukoha andmed ei ole toetuse taotlemisel olulised.

Toetatavate töödega võib alustada pärast toetuse taotluse rahuldamisotsuse tegemist.

Ettemaksuarveid võib tasuda pärast taotluse rahuldamisotsuse tegemist.

Ka lammutustegevusega võib alustada pärast taotluse rahuldamisotsuse tegemist.

Toetuse taotlemisel ei ole töövõtulepingu sõlmimine kohustuslik.

Kaugküttega liitumisel on toetatav alates 14.08.2023.a koostatud projektiga seotud kulud. Kõikide teiste tegevuste puhul ei ole projekteerimise kulud abikõlblikud ning on lubatud tasuda projekteerimistööde eest enne taotluse esitamist ja taotluse rahuldamisotsuse tegemist.

Lisame meetme kodulehele volikirja näidise, mille saad täita ja allkirjastada ning taotlusele lisada. Samuti võib ise koostada vabas vormis volituse, mis on digitaalselt allkirjastatud.

Volitus on vajalik, kui üksikelamu, rida- ja kaksikelamu või kahe korteriga elamu sektsioon on kaas- või ühisomandis või kui rida- ja kaksikelamu ning kahe korteriga elamus soovitakse uuendada küttesüsteemi, mis kütab kõiki rida- ja kaksikelamu või kahe korteriga elamu sektsioone.

Volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu ning kahe korteriga elamu puhul, kui elamu  küttesüsteem on taotlejale kuuluva sektsiooni ainukasutuses (näiteks soovitakse kahe korteriga elamus uuendada ühes korteris olevat ahju).

Töid ei või tellida eraisikult. Töid tohib tellida FIE-lt või ettevõttelt.

Taotlejale või tema lähedasele kuuluv ettevõte ei saa toetuse raames tegevusi teha. Toetuse saaja on kohustatud toetatavate tegevuste elluviimisel vältima huvide konflikti.

Toetuse abil saab eemaldada või asendada mistahes tahket kütust kasutava ja välisõhku saasteaineid heitva olemasoleva kütteseadme, mida kasutatakse elamu kütmiseks. Uus tahkel kütusel põhinev kütteseade peab olema soojussalvestav.

Kui kütteseade on tootja toodetud, tähendab see enamasti ka seda, et tootja vastutab selle ohutuse ja kvaliteedi eest – eeldusel, et tootja on registreeritud ning järgib kõiki asjakohaseid nõudeid. See tähendab näiteks, et kütteseade omab CE-märgist (mis kinnitab vastavust EL-i ohutus- ja kvaliteedinõuetele), on varustatud tootja väljastatud dokumentatsiooniga ning on katsetatud akrediteeritud laboratooriumis.

Kütteseadme uuendamise toetust on võimalik taotleda sellise tootja toodetud või tootja vastutusega kütteseadme soetamiseks. Oluline on, et valitud seade vastaks toetuse tingimustele ehk oleks A+ energiaklass ja vastaks ökodisaini nõuetele.

Uue küttesüsteemi ehitamisel tuleb arvestada, et küttesüsteem korstnasüsteemiga vastaks standarditele EVS-EN-15544 või EVS-EN 15250 ja EVS 812-3 või muule samaväärsele standardile (näiteks käsitsi laotud pliitide puhul ÖNORM B 8310,2008- 03. 11; ÖNORM B 8310, 2018-02-01; RIL 251-2015, TROL standard; tehases valmistatud tootja vastutusega pliitide ja soojamüüride puhul EVS -EN 12815:2001;  EN 12815:2001/AC:2003; EN 12815:2001/AC:2006; EVS-EN 16510-2-3:2023; kohapeal üleslaotavate pliitide puhul  KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1185; KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1186.

Viited standarditele peavad olema näiteks kütteseadme passis või tööde aktis. Ahju või pliidi rekonstrueerimisel tuleb samuti järgida standardit. Täpsemat infot, kas ahi või pliit vastab viidatud standardile, saab küsida pottsepa käest. Tehases toodetud ahjul või pliidil peab energiatõhususklass olema vähemalt A+ ja peab vastama ökodisaini nõuetele (vt direktiivid määruse § 6 lg 13).

Uue pliidi soetamisel ja paigaldamisel või ehitamisel on toetatav nii pliit kui ka soemüür.

Vana kaminahju, ahju või pliidi rekonstrueerimiseks on võimalik toetust taotleda, kui seda on võimalik rekonstrueerida määruses toodud standarditele vastavaks (standard EVS-EN-15544, EVS 812-3 või mõni muu samaväärne standardi, pliidi rekonstrueerimisel ÖNORM B 8310,2008- 03. 11, ÖNORM B 8310, 2018-02-01,  RIL 251-2015, TROL).

Täpsemat infot, kas on võimalik kaminahju, ahju või pliiti rekonstrueerida, saad küsida pottsepa käest.

Olemasoleva kamina või katla rekonstrueerimiseks toetust taotleda ei saa.

Kutsetunnistuse olemasolu saad kontrollida SA Kutsekoda kodulehelt, Eesti Pottseppade Liidu ja MTÜ Eesti Korstnapühkijate Koda kodulehel.

Toetuse abil soetatava katla energiatõhususklass peab olema vähemalt A+ ja katel peab vastama ökodisaini nõuetele (vt direktiivid määruse § 6 lg 13).

Paigaldatava õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba seadme energiatõhususklass peab olema vähemalt A++.

III voorus on võimalik taotleda toetust kamina asendamiseks soojussalvestava kütteseadme, pliidi, katla, õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba vastu. Samuti on võimalik taotleda toetust kaugküttega liitumiseks.

Õli- ja gaasikatel ei ole tahkel kütusel põhine kütteseade ja õli- või gaasikatla vahetamiseks või asendamiseks ei ole võimalik toetust taotleda.

Õhk-õhk soojuspumba paigaldamiseks ei ole võimalik toetust taotleda.

Kaugküttega liitumise korral ei pea olemasolevat kütteseadet lammutama või uuendama.

Toetust saab taotleda mitme ahju ehitamiseks või korda tegemiseks, kuid peab arvestama, et maksimaalne toetuse summa ühe väikeelamu kohta on 10 000 eurot.

Toetust on võimalik taotleda mitme tegevuse jaoks, kuid maksimaalne toetussumma mitme tegevuse peale kokku on 10 000 eurot väikeelamu kohta.

Lammutatud kütteseadme kohta esita fotod (enne ja pärast), mis kinnitavad, et kütteseade on lammutatud. Kui lammutustöid teeb ettevõte ja selle kohta on olemas tööde akt või muu dokument, siis saad selle esitada.

Moodulkorstna paigaldust, uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega toetatakse siis, kui uuendatakse olemasolev pelleti- või halupuidukatel, pliit, kaminahi või ahi. Kui oled I või II voorus uuendanud ahju, kaminahju või katla, siis on III voorus toetatav moodulkorstna paigaldus, korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega. Kui varasemalt ei ole toetust uue ahju, kaminahju või katla uuendamiseks saadud, siis III voorus ainult moodulkorstna paigaldust, uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega ei toetata.

Radiaator- ja põrandaküte on võimalik toetuse abil paigaldada vaid koos uue õhk-vesi soojuspumba või maasoojuspumba, katla paigaldamisel või kaugküttega liitumisel. Kui oled I või II voorus saanud toetust kaugküttega liitumiseks, õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba või katla paigaldamiseks, siis on III voorus toetatav radiaatorite ja/või vesipõrandkütte paigaldamine.

Kaugküttega liitumise leping võin olla sõlmitud enne taotluse rahuldamisotsuse tegemist, kuid siis peab lepingus olema tagatud, et selles oleks ette nähtud maksekohustuste teke ja kaupade/seadmete tarne ning tööde teostamine ajaperioodil, mis on hilisem kui taotluse rahuldamisotsuse kuupäev.  Enne taotluse rahuldamisotsuse tegemist ei ole lubatud töödega alustada.

Liitumistasu on lubatud tasuda pärast taotluse rahuldamisotsuse tegemist. Ehitusprojekti eest on lubatud tasuda enne taotluse rahuldamisotsust, seega on kaugkütteettevõtjal vajalik esitada eraldi projekteerimise arve. Kui liitumistasu on tasutud enne taotluse rahuldamise otsust koos ehitusprojekti koostamise kuluga, siis on toetatav ainult ehitusprojekti kulu.

Kultuuriväärtuslikku küttekeha ei pea lammutama, kui tegemist on Muinsuskaitseameti hinnangul kultuuriväärtusliku ahjuga või soojussalvestava kaminaga. Küttekeha on vaja muuta kasutuskõlbmatuks suitsulõõri/korstnaava kinni müürides või korstnasüsteemi eemaldades.

Suure tõenäosusega on väärtuslik kütteseade olemas kultuuriväärtusega hoones – mälestisel, muinsuskaitse- või miljööalal asuvas hoones. Kultuuriväärtusega küttekehad on üldjuhul majades, mis on ehitatud enne 1940. aastat. Kui kahtled, kas vana kütteseade on kultuuriväärtusega, siis pöördu palun oma piirkonna muinsuskaitseameti maakonna nõuniku, Tallinna, Tartu või Narva muinsuskaitse spetsialisti või kohaliku omavalitsuse miljööala spetsialisti poole. Muinsuskaitseameti kontaktid leiad siit.

Mälestises või muinsuskaitseala hoones tuleb vana kütteseadme eemaldamise küsimuses kindlasti eelnevalt nõu pidada ja tegevus kooskõlastada oma maakonna või linna muinsuskaitse nõunikuga.