Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused, kasutusvõimalused ning mõju Eestis, 2013
Uuring “Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused, kasutusvõimalused ning mõju Eestis” käsitleb põhjalikult Euroopa Liidu kosmoseprogramme Copernicus, Galileo ja EGNOS ning annab ülevaate nende programmide elluviimisest tulenevatest uutest võimalustest Eesti ettevõtetele, riigiasutustele ja kodanikele. Mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Taanis, kasutatakse satelliidiandmeid laialdaselt nii riigi- kui ka erasektoris. Eestigi peab leidma oma tee Euroopa Liidu kosmoseprogrammidega seotud teenuste ja ettevõtluse arendamiseks.
Kosmosetehnoloogia maapealsete rakenduste kolm peamist valdkonda on satelliitnavigatsioon, -kommunikatsioon ja -kaugseire. Eesti kosmosevaldkonna strateegia 2011–2013 rakenduskava kohaselt keskendub Eesti kaugseirele ja satelliitnavigatsioonile.
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri elluviidava Euroopa kosmosepoliitika kaks kõige olulisemat elementi on programmid Copernicus ja Galileo (koos EGNOS-ega), mis on suunatud Euroopa Liidu võimekuse ning sõltumatuse suurendamisele vastavalt satelliitkaugseires ja -navigatsioonis.
Maa kaugseire programm Copernicus on maailmas ainulaadne. Selle erilisus Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks tuleneb asjaolust, et kui satelliitnavigatsiooni programm Galileo on osaliselt funktsionaalselt asendatav GPS-i või GLONASS-iga, siis tsiviilotstarbelisel Copernicus programmil sellist funktsionaalset asendust praegu ei ole. Copernicus programmi rakendamine annab seega Euroopale strateegiliste teenuste ja taristu sõltumatuse Maa kaugseires.
Euroopa Liidu kosmoseprogrammid on vajalikud avaliku sektori institutsionaalsete vajaduste rahuldamiseks, kuid ergutavad märkimisväärselt ka majandust ja tööhõivet erinevates tööstusharudes. Näiteks Copernicus programm annab tõuke kosmosetehnoloogia maapealsete rakenduste loomiseks, pakkudes lisaks spetsiifilistele tehnoloogiast tulenevatele eelistele ka tasuta ning avatud juurdepääsu teenuste arendamiseks vajalikele andmetele. See tähendab kosmosetehnoloogia maapealsete rakenduste praegustele ja tulevastele pakkujatele olulist kokkuhoidu andmete hankimisel.