Miks on Eesti ettevõtetel oluline osaleda ärimissioonidel ja mida nad sellest saavad? Vastab EISi ekspordi osakonna juht Eva-Kristiina Ponomarjov
Ekspordiosakonnas ei paku me ühtegi eksporditeenust enne, kui oleme veendunud, et need loovad ettevõtjatele reaalset väärtust. Just nii on kujunenud ärimissioonidest üks meie nõutumaid teenuseid – neid hindavad kõrgelt nii need, kes alles sihtturule sisenevad, kui ka need, kes soovivad seal laieneda.
Olgu ka öeldud, et EIS’is korraldame me käesoleval aastal Eestist välja 10 ärimissiooni ja 5 sissetulevat, mis toetavad meie fookussektorite jätkutegevusi valitud turgudel. Osad neist on juba ka toimunud.
Millest sõltub ärimissiooni edukus?
Mida paremini on ettevõte ette valmistunud, seda tulemuslikumalt saame meie oma tööd teha. Võidavad need, kellel on selge eesmärk ja põhjalik taustatöö tehtud.
Sestap on oluline kandideerides läbi mõelda:
- Miks just see turg? Mis räägib otsuse kasuks?
- Kas ja milline on varasem seos, kontaktid ja kogemus turuga?
- Mis teeb toote või teenuse just seal turul konkurentsivõimeliseks?
Näiteks kui on huvi India vastu, siis India on määratult suur. Tahta teha äri Indiaga on sama mis öelda, mind huvitaks Euroopa Liiduga äri teha. Sellega seoses meenub ühe India toidu-ja joogisektori ostujuhi kommentaar: „Indias muutub maitse iga 5 km tagant. Kui tahta Indias läbi lüüa, tuleb tihti ja paljudes kohtades kohal käia, saada oma tootele kiiret ja ausat tagasisidet. Eeldamine võib väga kalliks maksma minna.“ Täpselt nii ongi.
See toob mind järgmise ja juba täpsema küsimusteringi juurde. Kellega täpsemalt soovitakse kohtuda, palju ollakse valmis investeerima, milline on turule sisenemise mudel ja hinnastrateegia? Mida rohkem on meie ärimissiooni korraldaval meeskonnal taustinfot, seda täpsemini saame ettevõtete ootustega arvestada ning eesmärke sihtida.
Mis on eduka kandideerija valem?
- Ambitsioon – selge arusaam, mida soovitakse turul saavutada
- Süsteemsus – põhjalik eeltöö ja konkreetne plaan, kuidas eesmärkideni jõuda
- Võimekus – realistlikud ootused, valmisolek investeerida pikka plaani
Tuleb arvestada, et kui turu nõudlus ja kontaktid (nt potentsiaalsed edasimüüjad, ostjad, hankijad) sobituvad Eesti ettevõtte toodete või teenustega väga hästi, on võimalik jõuda esmaste koostöölepingute või tehinguteni juba ühe aasta jooksul. Tüüpilisemalt kulub suuremate edusammudeni jõudmiseks 1–3 aastat. Seda eeldusel, et ärimissioonile lisanduvad ka ettevõtte enda järjepidevad pingutused ning toetavad tegevused – näiteks EIS’i nõustamisteenused, osalemine ühisstendidel, rahvusvahelise eksperdi palkamine või korduvad ärimissioonid.
Edukas ärimissioon Indiasse
India ärimissioon eelmise aasta detsembris toidu-ja joogiettevõtetele oli suurepärane õnnestunud ärimissioonist – kõik osalevad ettevõtjad olid teinud väga tugeva ettevalmistuse. Korraldaja vaates oli algusest peale vajalik selgus olemas, millist turuinfot on ettevõtetele tarvis, millistele linnadele peaks keskenduma ning milliste partneritega kohtumised oleksid ettevõtetele kõige väärtuslikumad. Ja need tõid edu.
Mida kaugem riik, ja eriti Aasia suunal, seda olulisem on ka VIP tasemel kohaolu. Kahtlemata aitas India ärimissioonile kaasa tollase regionaalministri Piret Hartmanni esindatus, millega just kõige raskemini ligipääsetavaid uksi „kõrgete pagunitega“ avada. Meile siin Eestis võib see tunduda kummaline või väheoluline, aga seal näitab see, et ettevõtjad on tõsiseltvõetavad ja usaldusväärsed, sest Eesti riik seisab just nende ettevõtjate selja taga.
Kes trehvas hiljuti lugema Delfi suurt esilehelugu („Armastatud Eesti ettevõtted proovivad õnne suurimal turul. Mida on vaja, et teisel pool maakera läbi lüüa?“, 29. mai 2025) Eesti ettevõtete edukast läbimurdest Indiasse, siis selle läbimurde alguspunktiks oli just seesama mainitud ärimissioon. Läbimurre tuleb aga ootuste targast ja järjepidevast juhtimisest. Muidugi mõista ei piisanud ühest ärimissioonist et läbimurret teha. Oluline oli ka järeltöö: partnerlussuhete hoidmine, lubadustest kinnipidamine, toote kohandamine ja paindlikkus. See lõi aluse vastumissioonile Eestisse selle aasta mais.
Kui nüüd toidu ja joogisektori näite pealt kokkuvõte teha, siis nii nagu poodi tasub minna ostunimekirjaga, tasub sama mõtestatult ka ärimissioonidel käia.
Millise panusega tuleb ärimissioonile kandideerides arvestada?
Räägime lõpetuseks ka ärimissioonide kuludest. Ettevõtte kanda jäävad osalustasu (Euroopas 500/750 eurot, teised riigid 1000/1500 eurot) ja reisikulud ehk lennud ja viisad. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus katab kohapealsed korralduskulud, sh näiteks majutuskulu ühele osalejale ettevõtte kohta.
Nii et järgmine kord, kui tekib huvi kaasuda, mõelge läbi, miks just see riik, miks just nüüd ja kui palju te olete valmis investeerima, et järgmine edulugu laiemas avalikkuses oleks just teie ettevõtte nägu.
Hea ettevõtja! Info Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (aga ka Välisministeeriumi ja teiste riigiasutuste) korraldatavatest ärimissioonidest- ja visiitidest, messidest ja teistest ettevõtetele olulistest sündmustest (nt sihtturge tutvustavad seminarid) on leitavad siit:
Visiidid.ee | Eesti Vabariigi kõrgetasemelised välisvisiidid