Mis juhtub Eesti ekspordiga aastal 2025 – kuus tuntud majandusanalüütikut jagavad oma nägemust
Statistikaameti värsketel andmetel vähenes kaupade eksport 2024. aastal eelneva aastaga võrreldes 4% ja import 2%. Samal ajal kasvas neljandas kvartalis kaupade eksport juba 6%, viidates võimalikule pöördepunktile. Küsisime kuuelt Eesti majandusanalüütikult, kuidas näevad nemad Eesti ekspordi lähitulevikku – tulemused on teie ees!
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist: Eesti ekspordimaht peaks sel aastal suurenema
Lisaks teenuste ekspordi mõõdukale kasvule hakkas eelmise aasta lõpus suurenema ka kaupade eksport. Kuigi selle taga oli paljuski 2023. aasta madal võrdlusbaas, kasvas eksport ka kuises võrdluses ehk oli ka tegelikult tugevam. Ligi pool kaupade ekspordi kasvust on tulnud küll vaid kahest tootegrupist – puittoodetest ja mobiilsideseadmetest – kuid eksport oleks kasvanud ka nende kaupadeta. Eesti tööstusettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta ja nende ekspordiootused on küll paranemas, kuid need on veel halvemad pikaajalisest keskmisest.
Eelmisel aastal suunasid Eesti töötleva tööstuse, suurima kaupu eksportiva majandusharu, ettevõtted oma müügist välisturule 67%, kusjuures ligi pooltes tegevusalades oli see osakaal isegi üle 80%. Eksportivaid ettevõtteid on Eestis küll ligi 30%, kuid nendega on seotud suur hulk teisi ettevõtteid, mis toodavad lõpptoodete jaoks tootmissisendeid ja pakuvad tootjatele erinevaid teenuseid. Mõned aastad tagasi Arenguseirekeskuse tellitud uuringu järgi on Eestis kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest 80% ettevõtetest, kusjuures, mida lähemal eksportimisele, seda suurem on tootlikkus. Seega on ekspordil Eesti majandusele süsteemne mõju. Välisnõudluse muutus ei mõjuta vaid vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid ka nendega seotud väärtusahelat.
Välisnõudlus paraneb aegamööda
Euroala, kuhu Eestist suunatakse üle poole kaupade ekspordist, majanduskasv on riigiti ebaühtlane. Tööstussektori struktuursete probleemide – langenud tootlikkuse, suurema konkurentsi (eriti Hiinaga), ja suhteliselt kõrgete energiahindade – ning USA (artikli kirjutamise ajal, võimalike) tollitariifide tõttu langetasime euroala selle ja järgmise aasta majanduskasvu prognoosi. Euro vahetuskursi nõrgenemine toetab küll eksporti, kuid samal ajal muudab imporditud energia ja toormed kallimaks. Välisnõudluse paranedes on vähetõenäoline, et euroala eksport kiiret taastumist näitab. Sisetarbimise väljavaade on seevastu parem. Tööturg on tugev, inflatsioon aeglustub, intressimäärad on langemas ning majapidamiste ostujõud paraneb, mis võimaldab rohkem tarbida.
Swedbanki prognoosi järgi edestab Põhja- ja Baltimaade majanduskasv sel ja järgmisel aastal euroala keskmist, paljuski seetõttu, et intressimäärade alanemisel on meie regioonile suurem positiivne mõju. Rootsi majandus sel aastal tugevneb, millele lisab hoogu ka valitsussektori kulutuste suurenemine. Koos majandusaktiivsuse paranemisega peaks Rootsi kroon tugevnema. Pärast kahte langusaastat peaks Soome majandus sel aastal küll taas suurenema, kuid see kasv jääb tõenäoliselt nõrgaks. Tõenäoliselt näitavad ka Läti ja Leedu majandused sel aastal paremaid tulemusi. Kuigi Eesti mitmete kaubanduspartnerite majanduskasv tuleb sel aastal varem oodatust nõrgem, välisnõudlus tervikuna paraneb, mis lubab prognoosida Eestile mõõdukat ekspordi suurenemist.
Eesti ettevõtted keskenduvad konkurentsivõime parandamisele
Eesti tööstusettevõtted keskenduvad aktiivselt uutele sihtturgudele – Swedbanki eelmisel aastal tehtud uuringu põhjal plaanis üle poole tööstusettevõtetest uutele turgudele laieneda. Siiski on kiire hinnakasv vähendanud eksportijate konkurentsivõimet. Mõistagi on majanduse ja ekspordi mitmekesisusest vähe kasu, kui ettevõtted ei ole konkurentsivõimelised. Kui vaadata ekspordihindade muutust viimase nelja aasta jooksul, on Eesti hinnad kasvanud oluliselt kiiremini, kui Euroopas Liidus keskmiselt, sealhulgas kiiremini kui Soomes, Lätis, Saksamaal ja Leedus. Samuti on Eesti toodangus sisalduv tööjõukulu suurenenud EL keskmisest kiiremini. Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui siseturul aastatega vähenenud, kusjuures eriti tugev kukkumine on toimunud just viimastel aastatel. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringu paneeli kuuluvate majandusekspertide hinnangul on Eesti majanduse kolmeks suurimaks probleemiks just ebapiisav nõudlus, vähene innovaatilisus ja rahvusvahelise konkurentsivõime vähesus. Samas oli Swedbanki eelpoolnimetatud uuringu järgi 80 % ettevõtete põhifookus toodete omahinna konkurentsivõimelisusel. Investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks toetab intressimäärade alanemine.
Protektsionism on suurenemas
Paraku ei sõltu Eesti ekspordi konkurentsivõime vaid meie ettevõtete pingutustest – seda mõjutavad üha enam ka teiste riikide poolt kaubandust kahjustavad turutõkked ja ettevõtete toetamine. Viimastel aastatel on kaubandust piiravate abinõude arv kasvanud. Koos Donald Trumpi uuesti võimule saamisega on maailmas kaubandusega seotud ebakindlus taas suurenenud. Maailma riigid, sealhulgas EL, on oma kaubandusportfelle viimastel aastatel uute kaubanduslepetega mitmekesistanud ja Trumpi naasmine andis sellele veelgi hoogu. See tähendab aga järk-järgult suuremaid muutusi maailmakaubanduses ja tarneahelates.
Nagu juba eespool mainitud, ei olnud USA veel artikli kirjutamise ajaks Euroopa Liidule tollitariife kehtestanud. USA tollitariifid mõjutavad tõenäoliselt mingil määral kõiki ELi majandusi, arvestades tarneahelate integreeritust ühisturul. See muudab USA turule müüvate Euroopa ettevõtete konkurentsivõime parandamise raskemaks. Eesti kaupade ja teenuste väliskaubandusbilanss USA-ga on positiivne – nii kaupade kui ka teenuste juures. Kui kaupadest ekspordime USA-sse enim mobiilsideseadmeid (31% osakaaluga), siis teenustest läheb USA-sse enim IKT teenuseid (68% osakaaluga). Samas on USA-sse eksporditud mobiilsideseadmed Eesti päritolu kaupade koguekspordist vaid 1,6%. Kuigi võimalike tollitariifide otsene mõju Eestile jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks, tuleb sellele juurde lisada ka kaudne mõju läbi meie kaubanduspartnerite.
Eesti eksport on kaupade järgi muutunud mitmekesisemaks
Teatavasti hajutab ekspordi mitmekesisus sihtriikide ja kaupade järgi riske. Kui võrrelda Eesti kaupade ekspordi jaotust suuremate sihtturgude järgi, siis on see meie lähiriikide võrdluses kõige rohkem kontsentreeritum. Näiteks kui Eesti viis suurimat sihtturgu (Soome, Läti, Leedu, Rootsi ja Saksamaa) moodustavad meie kaupade koguekspordist ligi 56%, siis Lätil on see osakaal 48%, Soomel 46%, Leedul 43% ja Rootsil 41%. Seega mõjutab väheste riikide majandusolukord meie eksporti tugevamalt. Soome ja Läti ei ole meie suurimad sihtturud mitte ainult ekspordimahu poolest, vaid ka Eesti ettevõtete poolt nendesse riikidesse eksporditud kaupade arv on suurem. Samuti on kaupade eksport nendesse riikidesse jaotunud kaupade lõikes ühtlasemalt.
Kaupade järgi on aga Eesti eksport muutunud aastatega mitmekesisemaks. Teisisõnu, Eesti ekspordi kontsentratsiooni üksikutele kaupadele on tasapisi vähenenud. Eesti ettevõtted eksportisid eelmisel aastal kõige enam puittooteid ja elektriseadmeid (oluline osa sellest oli mobiilsideseadmetel, veelgi täpsemalt, 5G seadmetel). Need kaks kaubagruppi moodustasid ligi kolmandiku kaupade koguekspordist. Kui siia juurde lisada veel mööblitööstuses valmistatud tooted (sealhulgas kokkupandavad ehitised) ning erinevad masinad ja seadmed, tõuseb nende osakaal juba ligi pooleni kaupade koguekspordist.
Kui puittoodete ja mööblitööstuse toodete väljavedu sõltub paljuski ehituse ja kinnisvarasektori nõudlusest, siis erinevate masinate ja seadmete ning elektriseadmete nõudlus on rohkem hajutatud. Intressimäärade langus toob tasapisi aktiivsust ehitus- ja kinnisvaraga seotud tegevusse. Rootsis jäi eluhoonetega tehtud tehingute põhi 2023. aasta keskele ja eelmisel aastal hakkasid need uuesti taastuma. Ka Soomes on hooneehitus paranema hakanud ja taristuehitus on viimasest, 2023. aastasse jäänud, põhjast suurenenud. Mobiilsideseadmetest ehk peamiselt 5G seadmetest kolmandik veetakse USA-sse ja ligi veerand Rootsi. Konjunktuur nende toodete järele peaks küll hea olema, kuid võimalikud USA tollitariifid võivad sellesse riiki ekspordis muutusi tuua, mis suurendab ka ebakindlust.
Teenustel on üha olulisem roll väärtusahelate toimimisel
Kuna kaupade ekspordi osakaal koguekspordis on aastatega vähenenud, on teenuste osakaal koguekspordis suurenenud, eriti just viimastel aastatel. Samas tuleb üle poole teenuste ekspordist vaid neljast teenuste grupist – arvutiteenustest, spetsiifilistest äriteenustest, erareisiteenustest ning laondust ja veondust abistavatest tegevustest (peamiselt sadamate tegevusest). Aegamööda paranev välisnõudlus peaks teenuste eksporti sel aastal soodustama. Teenustel on üha olulisem roll maailmamajanduses ja väärtusahelate toimimisel. Suurenenud on nõudlus info- ja side ning erinevate äriteenuste järele, koos elatustaseme tõusu ja elanikkonna vananemisega kulutatakse rohkem meditsiini- ja sotsiaalhoolekandeteenustele, meelelahutusele, väljas söömisele ja reisimisele. Digitaalsed võimalused lubavad hõlpsamat teenuste kasutamist.
Kuna Eestis on kaupade tootmiseks ja nende eksportimiseks vaja suur osa tootmissisendeid importida, on kaupade väliskaubandusbilanss tugevalt negatiivne. Teenuste bilanss on aga enamuse ajast olnud positiivne, mis on aidanud kogu väliskaubandusbilansil positiivne püsida (välja arvatud 2020-2022. aastatel). Positiivne bilanss tähendab seda, et Eesti teenib välisriikidesse müügist rohkem raha, kui me nendest impordile kulutame. Sellel on aga omakorda positiivne mõju kogu majandusele.
Kaspar Oja, Eesti Panga vanemökonomist: Ekspordi taastumine on alanud ja see paistab andmetest välja
Ekspordi väljavaade 2025. aasta alguses on muutunud varasemast vastuolulisemaks. Ühelt poolt kinnitavad 2024. aasta lõpu andmed, et eksport on taas kasvuteel. Teisalt on aga kasvanud globaalne ebakindlus kaubanduspiirangute ja seniste reeglite kehtivuse osas.
Eesti-sugusele väikeriigile on kasulikum, kui rahvusvahelisi kaubandusreegleid järgitakse ja kaubavahetus toimub piiranguteta. Kaubanduspiirangute kehtestamise ohu tõttu võivad ettevõtted juba praegu arvestada nende võimalike mõjudega lepingute sõlmimisel, mis võib muuta kaubanduse kulukamaks. Samas ei tähenda kaubanduspiirangute sagenemine automaatselt ekspordivõimaluste vähenemist. Kuna nende täpne mõju sõltub konkreetsetest piirangutest, on võimalik, et teatud tingimustes võiksid Eesti ettevõtted sellest ka kasu lõigata.
Majandusprognooside põhistsenaariumid eeldavad, et 2025. aastal jätkub ekspordi mõõdukas kasv, mille peamine eeldus on välisturgude tugevnemine. Viimastel aastatel on ekspordi kasvu takistanud mitmed tegurid, kuid need on hakanud taanduma, soodustades edasist arengut. 2022. aastal muutusid tööstuse tarneahelad, kuna Venemaa ja Valgevene odavat toorainet ei saanud enam kasutada, mistõttu tuli leida alternatiivsed sisendid teistest riikidest. Samal ajal vähenes nõudlus Skandinaavias, kus ka vahetuskursid euro suhtes nõrgenesid, vähendades Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Energiakriis tõstis tootmiskulusid, samal ajal kui tööjõu kallinemine muutis rahvusvahelise konkurentsi keerulisemaks.
Praegu on vähemalt osa nendest teguritest leevenenud – energia on muutunud soodsamaks. Kuigi see on jätkuvalt kallim kui Põhjamaades, on hind teiste Euroopa riikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Eesti tööjõukulud on Põhjamaadega võrreldes jätkuvalt madalamad, kuid kõrgemad kui paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Samas ei ole selles midagi uut, et Eesti tööjõud on kallim kui Poolas või Lätis – nii on see olnud pikemat aega. Kuna ka Põhjamaade majandus on väga tundlik intressimäärade suhtes, peaks intressimäärade langus aitama kaasa nõudluse taastumisele ka seal.
2024. aasta jooksul on ekspordisektor näidanud selgeid paranemise märke. Tööstustoodang kasvas teisel poolaastal ning ka tööstusettevõtete ootused tootmismahu kasvu suhtes on muutunud positiivsemaks. Samas ei tähenda see veel kiiret taastumist – kuigi suund on positiivne, võib täielik taastumine võtta aega.
Tööstuse ekspordi puhul on viimastel aastatel ilmnenud märkimisväärne erinevus sihtturgude lõikes. 2022. ja 2023. aastal vähenes eksport kõige järsemalt euroalavälistesse riikidesse, eriti Skandinaaviasse. Euroalasisene eksport kahanes vähem ning hakkas varem taastuma – 2024. aasta jooksul kasvas eksport euroalale pidevalt. Samal ajal jätkus ekspordi langus euroalavälistel turgudel suure osa 2024. aastast, kuid aasta viimases kvartalis toimus seal kiire taastumine.
Varasemad analüüsid on näidanud, et rahapoliitika muudatused kanduvad Eesti majandusse kiiresti, mõjutades nii sise- kui ka välisnõudlust. Kuna enamik laene Eestis on seotud ujuva intressimääraga, tunnevad laenuvõtjad intressimäärade muutusi üsna kiiresti. Samuti kanduvad rahapoliitilised muudatused edasi eksporditurgude nõudlusele, mis mõjutab omakorda Eesti eksporti. Paljud Eesti tööstusharud on seotud ehitussektoriga, mis on intressimäärade suhtes eriti tundlik – kui rahapoliitika karmistumine aeglustas eksporti, siis intressimäärade langus peaks sellele positiivselt mõjuma. Seda tegurit võiks käsitleda võimaliku positiivse riskina, mida majandusprognoosides täielikult arvesse ei võeta.
Veel üks võimalik ekspordi positiivne risk on Eesti nõrgem seotus Euroopa autotööstuse väärtusahelatega võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kuna autotööstuse raskused on üks Euroopa majanduse nõrkuse põhjuseid, võib Eesti jääda selle kriisi mõjust vähem mõjutatuks kui teised piirkonna riigid.
Seega kokkuvõttes on ekspordi pilt selleks aastaks ikkagi üsna vastuoluline. Ekspordi taastumine on alanud ja see paistab andmetest välja. Samas ohustab hirm kaubanduspiirangute pärast kogu maailma kaubavahetust ja sellest ei pruugi puutumata jääda ka Eesti.
Lenno Uusküla, Luminori panga peaökonomist: Eesti väliskaubandus on tõusuteel
Eesti eksport on taas hoogu sisse saamas. Ka eelnevate kriisiaastate jooksul on olnud üksjagu ettevõtteid, kelle ekspordimahud on kasvamas, kuid need ei paistnud teiste langevate ettevõtete ekspordinumbrite taustal kogukaubanduses välja. Nüüd on kukkujad suuremas plaanis kukkumisega ühele poole saanud ning tooni annavad taaskord need, kelle mahud tõusuteel.
Eelkõige annab sel ja järgmisel aastal tooni majanduse olukord sihtriikides. Eesti kaubandus on pikalt kiratsenud, sest raske on olnud müüa ehituse ja kinnisvara sektori jaoks kaupu Soome ja Rootsi. Samuti on olnud Saksamaa majandus languses ning tavapärased majandussidemeid ei ole hästi toiminud. Seepärast on paljud otsinud teisi turge.
Põhjus, miks sihtriigi majanduslik olukord on oluline järgnevatel aastatel, on loogika, et kui mahud kasvavad, siis on ostjad valmis kaaluma uusi pakkujaid palju rohkem avatult kui olukorras, kus situatsioon keeruline ning mahte ei suurendata. Nii on majanduskasv võimaluseks saada jalg uksevahele.
Uute turgude valik sõltub aga väga palju kohalikust olukorrast. Mis on pidurdamas Eesti eksporti, on väga suur kulude kasv. Eestis on palgad oluliselt rohkem kasvanud, kui me sihtturgudes ja paljudes riikides mis on meie otsesed konkurendid. Samuti on probleemiks muude sisendite hind, sealhulgas elekter. Nii ei ole kiiret kaubanduse taastumist oodata samas mahus nagu enne.
Jätkuvalt on probleemiks ka meie toodete vähene lisandväärtus. Selleks, et eksporti kasvatada, just suurenenud kulude tausta, on vaja leida üles kõrge lisandväärtusega ja kõrge kasumimarginaaliga tooteid. Need on sageli rohkem nišitooted kui masstootmise laiatarbekaubad. Nišitoodete kaubanduse täpne prognoosimine kaubagrupi või riigi kaupa on aga praktiliselt võimatu.
Järgmiste aastate kaubanduse arengute puhul on aga võtmeküsimuseks Donald Trumpi väliskaubanduspoliitika. Kuna USA presidendil on selles osas otsene võim, siis ei pea ta kodumaise diskussiooniga ja kokkulepetega arvestama ning saab seda kaarti kasutada vabalt oma äranägemise järgi. Juba oma esimeste võimul oldud nädalate jooksul on ta kuulutanud välja tollimaksud, kuid näidanud samas üles valmisolekut nende üle läbirääkida, kui muid eesmärke saavutab. Hiina-suunalised tollid on kõige tõenäolisemad ja varasema majanduspoliitika jätk, kuid selle mõju Eesti ekspordile ei pruugi olla väga suur, sest Eesti ei ole konkureerimas samades kategooriates.
Küll aga muutub USA väliskaubanduspoliitika oluliseks kui tekib globaalselt kaubandussõda ja vastastikku tollimaksude tõstmine ja erinevate kaubanduspiirangute loominguline väljamõtlemine. Sellisel juhu on Eestil eelkõige võimalik võita Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga kauplemisest.
Suureks küsimärgiks on Ukraina sõja lõpp. Kui Ukraina ülesehitamine peaks algama, siis on neil vaja väga palju erinevaid kaupu, mida nad ise ei suuda toota ja kuna Euroopa ja USA panustavad palju Ukraina arengusse, siis on ka Eesti tootjatel võimalik Ukrainasse palju eksportida.
Nii on praegu numbriliselt kaubanduse prognoosimine käesolevaks ja järgnevateks aastateks väga keeruline, sest stsenaariumeid on väga erinevaid ja stsenaariumite keskmistel puudub sageli tähendus, sest need keskmised ise on pigem ebatõenäolised. Üldiselt on Eesti väliskaubandus tõusuteel, kuid millised kaubagrupid ja riigid domineerivad, sõltub väga palju vahepeal tehtavatest valikutest.
Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik: Eksporti soosib intressimäärade langus
Värske SEB majandusprognoos ennustab Eesti majandusele selleks aastaks kasvu, küll pigem tagasihoidliku 1,8% jagu. Suurimad lootused selle stsenaariumi rakendumisel on seatud ekspordile. Eksportivale tööstusele on kõige rängemalt mõjunud omanud intressimäärade tõus, mis Põhjamaade kõrge võlakoormusega turgudel pärssis oluliselt ettevõtete ja inimeste võimekust teha suuremaid investeeringuid ning kulutusi. See olukord on õnneks muutumas. Kui 2023. aasta lõpus oli 6 kuu Euribori määraks kujunenud 4,1%, siis praeguseks on see langenud 2,6%ni. SEB prognoosi kohaselt jätkub see langus üsna kiires tempos, piirdudes aasta teises pooles kõigest 1,6%ga. See jätab meie ekspordipartnerite majandustesse märkimisväärse hulga vaba raha, mida kõigi eelduste kohaselt vähemalt osaliselt ka impordi suurendamiseks kasutatakse.
Ilmselt ei jaotu sellest saadav võit küll eksportiva tööstuse peale ühtlaselt ja samaaegselt. Suur osa Eesti ekspordist on otseselt või kaudsemalt seotud Põhjamaade kinnisvara- ja ehitusturu toimimisega. Sarnaselt Eestile, võtab seal ehitustegevuse taaskäivitumine samuti aega. Vaadates ehituslubade statistikat, siis ootab Põhjamaade ehitusturgu ees ka sel aastal suur vaikelu, mis kandub veel ka 2026. aastasse. Teisalt on mitmes teises Eesti ekspordis suurt rolli mängivas tööstusharus – näiteks elektroonikatööstus, elektriseadmete tootmine ja metallitööstus – olnud näha viimastel kuudel selgelt kasvu. See näitab, et ettevõtete investeerimisvalmidus on taastunud kiiremini kui majapidamiste oma. Need positiivsed hoovused hakkavad alanud aastal loodetavasti ainult süvenema.
Vaidotas Sumskis, Finora panga peaanalüütik: Eksport saab olema üks peamisi majanduse taastumise mootoreid sel aastal
Käesoleval aastal on oodata Eesti ekspordi taastumist ning see saab olema üks laiemat majanduse taastumist vedavatest teguritest. Ametlik statistika näitab, et 2024. aasta kolmandas kvartalis kasvas Eesti inflatsiooniga kohandatud eksport küll vaid marginaalselt (0,1%), kuid see oli esimene kasv alates 2022. aasta viimasest kvartalist. Uuemad andmed näitavad, et kasv jätkus ka oktoobris ja novembris. Seega on põhjendatud järeldada, et ekspordimahu langus jõudis oma põhja eelmise aasta hilissuvel ning taastumine on juba alanud.
Eksport saab olema üks peamisi majanduse taastumise mootoreid sel aastal ning selle kasvuks prognoositakse 3,4% 2025. aastal ning 3,8% 2026. aastal. Selle kasvu peamiseks teguriks on Eesti peamiste kaubanduspartnerite – Soome ja Rootsi – majanduse taastumine. Eksport nende riikide suunal moodustas eelmisel aastal veerandi (24,7%) kogu Eesti ekspordist. Soome, mis on Eesti peamine kaubanduspartner, oli eelmisel aastal majanduslanguses ning Rootsi majanduskasv oli väga madal. Siiski prognoosib Euroopa Komisjon nende riikide SKT kasvu vastavalt 1,5% ja 1,8% sel aastal. Selle tulemusena hakkavad suuremad kaubanduspartnerid suurendama oma tellimusi Eesti toodetele.
Kuna Soome ja Rootsi majanduse taastumine on kõige märkimisväärsem, saavad sellest kasu ka need Eesti tööstusharud, mis eksportivad nendesse riikidesse kõige enam – eeldusel, et nad on suutnud säilitada oma konkurentsivõime. Inflatsiooniga kohandatult on tootlikkus Eestis viimastel aastatel langenud. 2024. aastal oli Eesti reaalne SKT töötunni kohta 9% madalam kui 2021. aastal saavutatud tipphetkel. Võrdluseks: samal perioodil langes tootlikkus euroalal ja Leedus vastavalt vaid 1% ja 5%, samas kui mõnes teises piirkonna riigis, nagu Läti ja Poola, see hoopis kasvas vastavalt 2% ja 9%. See tähendab, et Eesti eksportijad on muutunud vähem konkurentsivõimeliseks võrreldes teiste sama regiooni eksportijatega.
Siiski mõjutab tootlikkuse võrdlev langus tööstuskaupade eksporti vähem kui teenuste eksporti, mida saab palju lihtsamalt ühest riigist teise viia. Seetõttu saavad ekspordi kasvust sel aastal kõige enam kasu sellised tööstusharud nagu elektrienergia masinate ja tööstuse ning energia tootmiseks vajalike mehaaniliste osade tootjad, telekommunikatsiooniseadmete tootjad, elementmajade tootjad, mööbli-, puidu- ja metallitööstus ning toiduainetööstus. Lisaks on oodata ka tsükliliste teenuste, näiteks transpordi ja ehituse ekspordi taastumist.
Lisaks on Soome turu nõrgenemise tõttu Eesti eksportijad laiendanud oma müügigeograafiat. Kui veel 2022. aastal moodustasid neli peamist kaubanduspartnerit – Soome, Rootsi, Läti ja Leedu – poole kogu Eesti ekspordist, siis 2024. aasta novembriks oli see osakaal langenud 43%-ni. Soome ja Läti ekspordiosakaal vähenes kõige rohkem (vastavalt 5 ja 3 protsendipunkti võrra), samas kui eksport suurenes sellistesse riikidesse nagu Leedu, Saksamaa, Poola ja Belgia. Mitmekesisem eksport muudab Eesti ettevõtted 2025. aastal vastupidavamaks ning ekspordimahud on tõenäoliselt stabiilsemad kui varem.
Triinu Tapver, PhD, LHV makroanalüütik: Eesti eksport on praegu murdepunkti lävel
Taust
- Eesti on väga tugevalt ekspordist sõltuv riik, moodustades ligi 80% majanduse mahust.
- Meie kaup liigub suures enamuses (84%) Euroopasse, kui aina enam on märgata Aasia turgude olulisuse kasvu.
Lühiajaline vaade
- Eesti eksport näitas 2024. aasta lõpus esimesi taastumise märke, kuid 2025. aasta väljavaated sõltuvad väga tugevalt meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi nõudluse taastumise käekäigust.
- Soome ja Rootsi moodustavad meie koguekspordist üle veerandi, olles olulise tähtsusega sihtturud.
- Soome ja Rootsiga oleme peamiselt seotud läbi ehitussektoris vajaliku toodangu nt elektriseadmed, puit, metallid, keemiatooted.
- Ehitussektoris vajaliku toodangu nt elektriseadmed, puit, metallid, keemiatooted moodustavad Eesti koguekspordist pea 60%. Nende kaubagruppide nõudluse ning seotud sektorite käekäik saab olema 2025. aastat suunavaks.
- (Geo)poliitilise turbulentsuse taustal on 2025. aasta peamiseks eksporti ja üleüldiselt majandust mõjutavaks teguriks USA, Hiina ja Euroopa Liidu suhted.
- Suureks ohuks on tariifide kehtestamise oht EL-le, mis halvendaks kogu Euroopa, eesotsas Saksamaa töötleva tööstuse olukorda.
- Eestisse jõuaks mõju peamiselt kaudselt läbi Skandinaavia.
- Eesti eksport on praegu murdepunkti lävel ning igasugune uus šokk nõrgestaks väljavaateid.
- Eestis oleks USA tariifidest otsestelt mõjutatud telekommunikatsiooniseadmete tootmine.
- Oluline on ka euro muutus vastu USD ja SEK-i. Euro jätkuv nõrgenemine USA dollari suhtes suurendaks meie eksportiva sektori jaoks tootmiskulusid. Samas SEKi tugevnemine euro suhtes võiks aidata Eesti ekspordil taastuda.
Pikaajaline vaade
Pikaajaliselt on Eesti üheks suurimaks väljakutseks on tehnoloogilise uuenduslikkusega sammu pidamine ning liikumine keerukama ja kõrgema lisandväärtusega tootmise poole.
Meil ei ole energiamahuka tootmise osas konkurentsieelist (energia ei ole odav). Ka teiste tootmissisendite kõrgele tõusnud hinnataseme tõttu peame me konkurentsis püsimiseks (ja majanduse käekäigu huvides) suunduma selliste ärimudelite poole, mis kohalikust ressursist kõrgema lisandväärtuse toodaks. See looks aluse, et suudaksime paremini toime tulla muu hulgas Hiina kasvava kaubandusmõjuga.
Eesti ekspordi sõltuvus käputäiest riikidest ja madala lisandväärtusega kaubagruppidest (puit, metall) muudab meid välistele šokkidele väga tundlikuks ning vähendab aina enam Eesti konkurentsivõimet. Seega tekib aina suurenev surve kõrgema lisandväärtusega toodangu ja kaubanduspartnerite kontsentratsiooni hajutamise järele.