MKM suunab kaitsetööstuse toodete ja teenuste arenduseks 23,8 miljonit eurot, toetusemeetme elluviijaks on EIS
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo saatis kooskõlastusele ettepaneku suunata 23,8 miljonit eurot Eesti kaitsetööstuse toodete ja teenuste arenduseks. Toetusmeede aitab sektoril 2030. aastaks mitmekordistada ekspordimahtusid pakkudes kaasfinantseerimist kaitsetööstusettevõtjate rakendusuuringute ja tootearenduse projektidele.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo hinnangul on sellised investeeringud olulised nii Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ja kasvatamiseks kui ka kaitsevõime tugevdamiseks. Ministri sõnul on kaitsetööstus järjest olulisem innovatsiooni ja majanduskasvu edendaja.
„Innovatsioon ja uute toodete arendamine on möödapääsmatud kaitsevõime tõstmisel. Tootearenduse toetus on üks osa riigi väärtuspakkumisest kaitsetööstusele, mille eesmärgiks on sektori ekspordimahu ja tulude märkimisväärne suurendamine aastaks 2030. See omakorda loob kõrge lisandväärtusega töökohti ning aitab kaasa teiste majandussektorite kasvule, sealhulgas metalli-, elektroonika- ja infotehnoloogiatööstusele,“ selgitas Keldo.
Kui Eesti kaitsetööstuse ekspordimaht oli 2020. aastal veel 46 miljonit eurot, siis eelmisel aastal juba 350 miljonit ning valdkond on võtnud eesmärgiks 2030. aastaks jõuda 2 miljardi euro suuruse käibeni. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on lühikese ajaga saavutanud edu mitmes valdkonnas: küberturvalisus, autonoomsed maismaa- ja meresüsteemid ning side- ja juhtimistehnoloogiad.
Kaitsetööstuse omapära on kiired arendustsüklid ning vaid kõige innovaatilisematel lahendustel on tugev ekspordipotentsiaal. Kaitsetööstuse tootearenduse toetusmeetme eesmärk on julgustada ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, et selle tulemusel töötada välja uusi innovaatilisi ja kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
Toetuse abil saavad Eesti kaitsetööstusettevõtjad arendada välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote (sh kahesuguse kasutusega tehnoloogia) või teenuse. Selleks viiakse läbi iseseivalt või kaasates partnereid rakendusuuringuid ning tegeletakse tootearendusega, mis tähendab et projekti lõpuks valmib toote või teenuse laboratoorne või tööstuslik prototüüp. Toetust ei saa kasutada masstootmiseks, tootmisvõime loomiseks või taristu investeeringuteks.
“Kaitsetööstuse tootearenduse toetus aitab ettevõtetel jõuda prototüübini. Lõpliku toote valmimine ja tootmisvõimekuse loomine nõuab samuti täiendava kapitali kaasamist, kuid riik pakub ka selles kasvuetapis vajalikku tuge. Näiteks saab kaasata riskikapitali SmartCapi Kaitsefondist või taotleda investeeringutoetust, laenu või käendust Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest,“ lisas minister Keldo.
Toetust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kokku 23,8 miljoni euroga, millele lisandub taotlejate omafinantseering 20-75 protsenti projekti maksumusest. Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta on 250 000 eurot ja maksimaalne 3 miljonit eurot. Toetusemeetme elluviijaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning taotlusvoor avatakse 2026. a esimeses kvartalis.