Möödunud aasta demonstreeris Eesti ettevõtete vastupidavust tuues kaasa ekspordi kasvu Aasia turgudele
Eile avaldatud Statistikaameti ekspordinumbrid tõid 2020. aastale tagasi vaadates häid uudiseid – Eesti eksport kahanes tervikuna vaid 1% ning kasvas hoolimata globaalsest pandeemiast ja reisipiirangutest kaugetele Aasia turgudele jõudsalt. Seejuures paistsid tugevalt silma Hiina, India ja Jaapani turud, mille suunal on Eesti ettevõtted nüüd juba aastaid ka EASi Aasia keskuse toel aktiivset tööd teinud. EASi Aasia keskuse juht Kai Kreos-Nemčok kirjutab mida toob aga uus alanud aasta ning kus suunas liigub Aasia ja Eesti eksport.
Möödunud aasta oli tormiline ning tõi kaasa ekspordinumbrite tugeva kõikumise. Suurim langus toimus aasta teises kvartalis, kus Eesti eksport kahanes rekordiliselt 15%. Aasta teine pool oli aga ehtne näide Eesti ettevõtjate vastupidavusest ning kangekaelsusest – piirangutest hoolimata tõi teine poolaasta oluliselt paremaid uudiseid. Neljandas kvartalis kasvas Eesti eksport juba 14%, mis tähendab, et vaadates tagasi kogu aastale tervikuna, langes Eesti eksport välisturgudele vaid 1%, mis ületab igati eelmise aasta keskel püstitatud ootused.
Hoolimata sellest, et vaid käputäiel ettevõtjatel õnnestus eelmisel aastal füüsiliselt Aasiasse jõuda ning ka kõrgetasemeliste külaskäikude osas jäi veebruaris toimunud Eesti peaministri visiit äridelegatsiooniga Jaapanisse viimaseks, näitavad ekspordinumbrid, et ka aastal, mil suurem osa kommunikatsioonist ja ärikohtumistest toimusid virtuaalselt, on siiski võimalik ka kaugetel turgudel edu saavutada. Eesti eksport kasvas eelmisel aastal Hiina rekordiliselt 46%, kuid kaugele maha ei jäänud ka Korea Vabariik 39-, India 20- ja Jaapan 18-protsendilise kasvuga. Samal ajal kui Eesti eksport Singapuri langes 56%, demonstreerisid mitmed teised Kagu-Aasia turud jällegi kasvunumbreid – eksport Taisse kasvas 11%, Indoneesiasse 19% ning Malaisiasse lausa 39%, demonstreerides kiirelt kasvava regiooni potentsiaali.
Eksport EASi Aasia keskuse fookusriikidesse | Allikas: Statistikaamet
Aasta, mil Aasiasse jõudsid Eesti kukeseened ja tervisetehnoloogiad
Vaadates tagasi 2020. aastale, iseloomustasid seda reisipiirangud ning jätkuv koroonaviiruse pandeemia, kuid samal ajal ka uudsed innovatiivsed virtuaalsed lahendused ning mitmed positiivsed edulood. Kui suurimate ekspordiartiklitena paistsid sarnaselt eelmistele aastatele silma masinad ja elektroonika ning puit ja puidutooted, siis 2020. aastal õnnestus jalg ukse vahelt sisse saada ka paljudel toidu- ja joogisektori ettevõtjatel ning märkimisväärseid edusamme tehti disaini ja tehnoloogiavaldkondades.
Erksalt paistsid silma nii Hiina suunal suuri ekspordinumbreid näidanud ePiim, kui ka väiksemad tegijad, kellel on potentsiaali järgnevatel aastatel Eesti eksporti suurendada ning Eesti mainet ja tuntust Aasia turgudel kasvatada. Tänu mitmetele edulugudele saame meenutada möödunud aastat, kui perioodi, mil Eesti kukeseened jõudsid Singapuri Michelini restoranidesse, Eesti külmkuivatatud marjad Singapuri Põhjamaade Jõuluturule, Eesti snäkid Jaapanisse, Eesti disainehted Hiinasse ja uudsed tehnoloogiad Indiasse. Edusamme tegid mitmed ettevõtted, kes olid suutelised ära kasutama kriisiolukorra, tabama ära tekkinud võimalused ning need edukalt tulemusteks realiseerima.
Aina enam märkasid ka Eesti ettevõtted Aasias tärkavaid sektoreid, nagu haridustehnoloogiad, meditsiinitehnoloogiad ja e-kaubandus, ning astuti välja mugavustsoonist, et tekkinud võimalusi ära kasutada. Niiviisi jõudsid muljetavaldavate tulemusteni nii haridustehnoloogias tegutsev ning Kagu-Aasia turgudel tänaseks edukalt tegutsev Clanbeat, India turul aktiivselt laienev VIVEO Health kui ka Hiina e-kaubanduse maastikku ja populaarsetesse veebiülekannetesse sukeldunud Tanel Veenre omanimeline ehtebränd. Eelmainitud sektorid omavad suurt potentsiaali ärakasutamiseks ka teistele Eesti ettevõtjatele, kelle väljakutseks võiks olla just 2021. aastal tekkivate võimaluste märkamine ning nende ära kasutamine.
2021. aasta algust iseloomustab ebakindlus ja väsimus
Kui aga eelmisel aastal iseloomustas nii ettevõtete pingutusi kui meie endi tegevusi innovaatilisus, virtuaalsus ja vastupidavus, siis uue aasta perspektiivis on raske ennustada, mida 2021. aasta Eesti ekspordile toob. Säilitades vajalikku positiivsust ning planeerides tegevusi, lootes samal ajal, et teine poolaasta võimaldab ettevõtjatel juba ka füüsiliselt Aasiasse kohale minna ning seal vajalikke isiklikke kontakte ja suhteid luua, oleme ühtaegu realistlikud ja märkame ettevõtete seas nii Eestis kui ka Aasias teatud väsimust. Uute kontaktide loomine on muutunud keerulisemaks ning virtuaalsetel üritustel ettevõtete sihtimine ja kaasamine on samuti aina raskendatud.
Kui eelmisel aastal sammuti jõudsalt läbi erinevate takistuste uue ja parema aasta suunas, siis 2021. aasta algus on ekspordi valdkonda süstinud veel rohkem ebakindlust, kuna palju oodatud normaliseerumine on lükkunud teadmata ajaks edasi. Reisipiirangud jätkuvad ning ka vaktsiin pole piiride avamise osas täpsemaid tähtaegu silmapiirile toonud. Just seetõttu tunnetame, et sel aastal vajavad ettevõtted veelgi rohkem lisatuge ka riiklikelt asutustelt ja ekspertidelt, et raskest perioodist pea püsti välja tulla ning Eesti eksport nii Euroopa kui kaugemate turgude suunal jõudsale kasvutrendile juhtida.
Kuigi 2020. aasta näitas, et edu saavutamine Aasias on võimalik ka pandeemia ajal, siis ootavad ettevõtted siiski pikisilmi piiride avamist. Hoolimata Aasia turgude meeletust kasvust, tehnoloogiate arengust ning virtuaalsete lahenduste normaliseerumisest iseloomustab Aasia regiooni nimelt siiski inimsuhete ja isiklike kontaktide kesksus. Pikaajalise ärikoostöö aluseks on jätkuvalt usaldus, mida luuakse näost-näkku kohtumiste, ärilõunate ja tugeva sõpruse loomise kaudu. See tähendab, et hoolimata tänasest olukorrast, kus virtuaalsed lahendused on vaikselt tööle hakanud mitmetel Aasia turgudel nagu ka Hiina ja Jaapan, ootavad ettevõtjad siiski aega, mil äri saab jätkuda tavapäraselt.
Seni, kuna elame teadmatuses, mil piirid avanevad ning rahvusvahelise äri tegemine normaliseerub, pakume EASi Aasia keskuse poolt ettevõtetele veelgi rohkem tuge Hiina, Jaapani, India ja Singapuri turgude suunal ning laiendame järgneva poolaasta jooksul enda teenuseid ka Kagu-Aasia regiooni ning Lõuna-Korea turu poole. Kui 2020. aasta tõestas, et edukalt eksportimine Aasiasse on võimalik ka globaalse pandeemia ajal, siis loodame, et järjepidev võimaluste märkamine ja nende realiseerimine toob Eesti ekspordi osas ka 2021. aastal positiivseid uudiseid.