Õpime ajudest kulda kaevandama!
Siim Kinnas, EISi tehnoloogiasiirde arendusjuht
Tekst ilmus Postimehe arvamusrubriigis 28.04.2025
Kallimaks kui kullakoormaid tuleb tarkust tunnistada, ütleb eesti vanasõna. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, on see tänapäeval veel rohkem tõsi kui toona, mil see mõte välja käidi. Infoajastul on väärtuslikuks osutunud mitte ainult tarkus ise, vaid ka näiteks need andmed ja teadmised, mida selle tarkuseni jõudmiseks koguti ning kuidas seda ettevõtluses, ühiskonnas, valitsemises jne kasulikult kasutusele võtta.
Maailma intellektuaalomandiorganisatsiooni WIPO hinnangu (2017) kohaselt loovad intellektuaalomand ja muu immateriaalne vara väärtusahelates toodetavatele ja kaubeldavatele toodetele keskmiselt kaks korda rohkem väärtust kui materiaalne kapital. Nii ei olegi ime, et investeerimispank Ocean Tomo 2020. aasta hinnangul moodustas Euroopa SP300 indeksi ettevõtete väärtusest 70% nende immateriaalne vara – st. ettevõtete mittemateriaalsed varad, mille sekka lisaks õigustega kaetud intellektuaalomandile kuuluvad ka brändi väärtus, ärisaladused, andmed, töötajate kompetentsid jne. Peamiselt USA ettevõtetest koosneva SP500 indeksi korral oli see näitaja üle 90%. Eesti ettevõtete registreeritud põhivarast moodustab immateriaalne põhivara Statistikaameti andmetel kõigest u. 5%. Veelkord – kui maailma edukaimate, börsil noteeritud ettevõtete edust 90% sõltub nende immateriaalsest varast, siis Eesti ettevõtetel on immateriaalset vara vaid 5% põhivarast. Käärid on suured ja seega on immateriaalse vara abil meie ettevõtete potentsiaali võimalik kasvatada väga palju.
Nagu ilmekalt on väljendanud Andi Hektor, Eesti ühe süvatehnoloogilisema ettevõtte, GScani, kaasasutaja, ei ole Eestil märkimisväärselt loodusressursse, mida väärindada ja eksportida, kuid see-eest ajusid saab väärindada ja eksportida peaaegu piiramatult. Selle tõenduseks on kasvõi GScani enda tehing tütarettevõtte asutamiseks, kus GScani panus 50% osaluse eest 20 miljoni eurose algkapitaliga ettevõttes oli 10 miljoni euro mahus immateriaalse vara kasutusõigusi. Või Cleveroni kasv tänu oma tehnoloogia ja brändi kontrolli endale hoidmises tehingutes ka nii suurte nimedega nagu Walmart. Või Skeletoni rahvusvaheline skaleerumine, mille vundamendiks on nende registreeritud intellektuaalomandi ja ärisaladuste edukas kombineeritud strateegiline rakendamine. Siin on mitmeid õppetunde, mida jäljendada.
Euroopa Komisjoni tellimusel läbi viidud uuring tõi peamise probleemina, miks ettevõtted immateriaalset vara ei väärinda, välja tendentsi käsitleda seda vara ainult intellektuaalomandi ja selle kaitse keskselt. Lisaks on ettevõtetel raske leida eksperte, kellel oleks vastava teadus- või tehnoloogia ja tööstussektori praktiline kogemus. Siin võib peituda üks võti eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks – arendame neis immateriaalse vara strateegilise väärindamise võimekust! Teisisõnu, õpime ajudest kulda kaevandama!
Mida ei saa mõõta, ei saa juhtida
Suurem osa ettevõtete konkurentsivõimest tuleneb nende kontrolli all olevatest ärisaladustest, andmetest, töötajate teadmistest ja oskustest ning muust taolisest immateriaalsest varast, mis ei ole tingimata intellektuaalomandi õigustega kaetud.
Näiteks võib iga ettevõte enda jaoks läbi arvutada, kui suur oleks löök nende sissetulekule 5 aasta perspektiivis, kui üks või teine teadmine, oskus, tehnoloogia või kaitstud intellektuaalomand muutuks konkurentidele teatavaks või vabalt kasutatavaks. Milline oleks sellisel juhul mõistlik kulutus ja pingutus, et seda teadmist avalikustamise eest kaitsta?
Teisalt, kui suur oleks ettevõtete kokkuhoid arenduskuludelt ja sellest tulenev kasumi kasv, kui mingi uus teadmine või oskus ise arendamise asemel mõnest teisest (mittekonkureerivast) ettevõttest sisse osta või litsentsida? Kui palju oleks teised nõus meie ettevõttes tehtud uurimis- ja arendustegevuste käigus loodud teadmiste kasutamise õiguse eest maksma? Milline oleks mõju meie riigile ja selle kodanike heaolule, kui teadmuse väärindamine, selle liikuma panemine, sellega tehingutegi tegemine oleks Eestis ettevõtluse igapäevaseks osaks?
Immateriaalse vara ärieesmärkidest lähtuv juhtimine ei tohiks olla must kunst, mida valdavad üksikud eksperdid, vaid see peaks olema innovaatiliste ettevõtete jaoks igapäevane äriprotsesside osa. Suurepärane näide sellest, kuidas oskuslikult nii oma immateriaalset vara väärindada, kui seda äripartneritega koosluua nii, et sellest kõik kasu saavad, on meie oma Skeletoni koostöö tööstushiidude Siemensi ja Škodaga – Siemens ja Škoda saavad sellest ligipääsu kõrgtasemelisele energiatehnoloogiale, Skeleton sissepääsu turunišidele, mis muidu oleksid märksa raskemini kättesaadavad.
Kaitse on oluline, aga mitte kogu mäng
Eesti ettevõtetele on ette heidetud vähest aktiivsust oma intellektuaalomandi kaitsmisel näiteks patentidega. Tõsi, Euroopa Patendiameti andmetel taotlevad Eesti ettevõtted u. 8x vähem rahvusvahelist patendikaitset 1 miljoni elaniku kohta kui Soome ja Saksa kolleegid. Kuigi patentide arv on oluline kaudne indikaator ettevõtete innovaatilisuse ja konkurentsivõime kohta, on seos innovaatilisuse ja patentide vahel siiski ainult korrelatiivne, mitte põhjuslik. Intellektuaalomand (IO) on kõigest üks osa ettevõtete immateriaalsest varast ja selle kaitse ehk õiguste tagamine on vaid üks tegevustest, mis selle väärindamiseks vajalikud on.
Patentide ja muu „tugeva“ IO rakendamine äritegevuses on erinevates tööstusharudes märgatavalt erineva olulisusega – kui farmaatsiatööstuses ei ole ilma tehnoloogiatele varajases faasis võetud patentideta ettevõtetel mingit elulootust, siis näiteks Eesti jaoks olulises tarkvara maailmas on patendid pigem sekundaarne nähtus (kuid mitte sugugi tähtsusetud!). Patendid ja muu intellektuaalomand ei ole ettevõtte käivet kordistavad võluvitsad, vaid äriinstrumendid, mis peaksid kaitsma ettevõtte konkurentsieelist ja mille rakendamist tuleb kaaluda iga ettevõtte ärilistest eesmärkidest ja võimekustest lähtuvalt.
Tuleb meeles pidada, et ettevõtete olemasolu põhjus on teenida kasumit ning ka ettevõtete uurimis- ja arendustegevused, innovatsioon ja nende tulemusel loodud immateriaalne vara peavad seda eesmärki teenima. Kui immateriaalsest varast suurima väärtuse loomist (sh teadmussiiret) edendavad EISi innovatsioonialased teenused ja toetused, siis selleks vajaliku kaitse korraldamise osas nõustavad ettevõtteid näiteks Patendiamet ja patendivolinikud. Tegelikult aga peaks IO kaitse korraldamise üldpõhimõtete tundmine olema tänapäeval hügieeni küsimus igale ärinõustajale ja ennast innovaatiliseks pidavale ettevõttele ning eksperte tuleks kaasata, kus nende ekspertiis on vajalik.
Intellektuaalomandi tööriistad ettevõtetele
Ülaltoodust lähtuvalt on EISi intellektuaalomandi- ja teadmussiirde-alased teenused ja tegevused, sh. IO-alased nõustamised, integreeritud horisontaalselt kogu EISi Eesti ettevõtteid toetavate tegevuste spektrisse, tugevdamaks ettevõtetele antavate toetuste mõju. Näiteks on EISi rakendusuuringute programmi toetuse taotlejatele kohustuslik kaaluda, kuidas mõjutab kolmandate osapoolte kaitstud IO ettevõtte äriplaani ja kuidas kavatsetakse projekti käigus loodud IOd ja immateriaalset vara kasutusele võtta.
Immateriaalse vara strateegiline, ärieesmärkidest lähtuv käsitlemine peaks olema innovaatiliste ettevõtete jaoks tavapärane äritegevuse osa ja kõikide selliste ettevõtete juhtide baasoskus. Selleks oleme alustanud kõikidele ettevõtetele immateriaalse vara kaardistamise, defineerimise, ärilise väärtuse omistamise, kaitsestrateegiate planeerimise, arendus(koos)töö ja selle tulemustega tehingute tegemiseks vajalike tööriistade, dokumendipõhjade ja infomaterjalide vabalt kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemist „Avatud innovatsiooni tööriistakastis“ aadressil eis.ee/io.
Meil on tõesti vähe looduslikke ressursse, aga meil on midagi, mida paljudel teistel riikidel ei ole – talupojamõistus tasakaalus oskusega vähesega palju ära teha. Intellektuaalomandi tööriistad ja oskused saavad aidata selle innovaatilisuse tulemusi rahvusvahelisel turul hoida ja kordistada. Kui me seda nutikalt teeme, polegi meile ehk oma Nokiat vaja – meil on selle asemel mitusada ettevõtet, kes teavad teadmiste väärtust ja oskavad seda kasvatada. Meie kõigi hüvanguks.