Personaliseeritud ennetus päästab elusid: Antegenesi vähiennetustestid teel Eesti ja Saksamaa tervishoidu
Aastaid nii Eestis kui mujal riikides vähiennetusteste pakkunud tervishoiuettevõtte Antegenesi eesnäärmevähi ja rinnavähi test on sellest sügisest kasutuses nii Eesti era- kui ka riiklikus tervishoiussüsteemis. Eesti ettevõtte sihiks on jõuda oma testidega ka Saksamaa, Suurbritannia ja teiste Euroopa riikide tervishoiusüsteemi.
Personaliseeritud vähi ennetustestid ja teenused on Eestis kättesaadavad olnud aastaid. Teste on pakkunud juba mõnda aega Antegenes ise telemeditsiini teenusena, aga ka koostöös Tallinna Eriarstikeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi ning ettevõtete Confido, SYNLAB Eesti ja Meliva Eestiga. Sel sügisel jõuavad osad testid ka riikliku tervishoiusüsteemi.
Kui senised geenitestid on tuvastanud perekondlikku vähiriski ehk nendega on hinnatud haruldasi vähiga seotud muudatusi inimese üksikgeenides, kui peres on kellelgi varem vähki esinenud, siis Antegenesi testid kasutavad polügeense riskiskoori (PRS) tehnoloogiat. See tähendab, et test hindab tuhandete haigusega seotud geenivariantide koostoimet. Kui haruldasi, kõrge vähiriskiga üksikgeenimuudatusi esineb vaid paaril protsendil populatsioonist, siis polügeenset kõrgenenud riski esineb märksa sagedamini, ligi 20%-l populatsioonist.
„Seega on võimalik nüüd kõrget geneetilist vähiriski tuvastada ka neil, kellel pole ühtegi n-ö ohumärki, mida perekondliku vähi puhul võib eeldada või kellel pole varasemalt ühtegi vähiga seotud muudatust üksikgeenides leitud,“ rääkis onkoloog, Antegenesi asutaja ja tegevjuht dr Peeter Padrik.
Testid aitavad haigust ennetada
Praegused riiklikud vähi sõeluuringute programmid arvestavad Padriku sõnul vaid inimeste sugu ja vanust. „Samas on 20%-l inimestest kõrgenenud geneetiline eelsoodumus sagedaste vähkide tekkeks, mistõttu nad peaksid alustama vähi sõeluuringuid varem ja tõhusamalt. Seda ei tea praegu aga valdavalt ei nemad ega nende arstid,“ rääkis Padrik.
Loodud testid ongi eriarstidele täiendavaks abivahendiks, toetades neid otsuste tegemisel. „Näiteks meestearstidel ja uroloogidel, aga ka mammoloogidel ja günekoloogidel aitab vastav polügeense riskiskoori test hinnata patsiendi geneetilist riski haiguse tekkeks. Selle abil saab otsustada ka sobiva uuringute skeemi ja ennetusplaani,“ rääkis Padrik.
Paljud meestearstid ja uroloogid teavad Padriku sõnul enda praktikast haigusjuhte, kus agressiivne eesnäärmevähk diagnoositakse suhteliselt noortel meestel liiga hilja ehk sageli juba väljaravimatus haiguse faasis. „Uus teenus ongi suunatud selliste juhtumite vältimiseks,“ selgitas Padrik. Neid surmasid saab ennetada.
Täna on eesnäärme tervise kontrolliks enim kasutatud PSA (prostata spetsiifilise antigeeni test– toim)testi, kuid uuringud näitavad, et see ei pruugi olla piisavalt tundlik ega spetsiifiline varase eesnäärmevähi avastamiseks just kõrge geneetilise riskiga meestel. PSA võib olla normis ka siis, kui agressiivne vähk on juba olemas. Seetõttu ongi oluline geneetilise riski hindamine, et haigust ennetada või varajases faasis diagnoosida.
Sama kehtib rinnavähi puhul, sest täna saavad iga viienda rinnavähi diagnoosi alla 50-aastased naised, keda sõeluuringusse ei kutsuta. „Nii jäävad kõrge riskiga naised sõeluuringust välja. Kõrge geneetilise riski tuvastamisel saab aga suunata naise edasisele jälgimisele individuaalse plaani alusel, et oma riske vähendada ja avastada haigus võimalikult varakult kui see ei anna veel sümptomeid,“ jagas Padrik. 2026. aastast plaanitakse rinnavähi personaliseeritud sõeluuring käivitada muide ka 40-aastastele naistele Eestis riikliku teenusena.
Antegenese fookuses Saksa turg
Vähiennetusteste pakub ettevõte lisaks Eestile ka Saksamaal, kus tehakse täna koostööd DoctorBox platvormi ning ZotzKlimas laboriga. Lisaks kasutatakse ettevõtte teste ka Suurbritannias, Portugalis, Leedus ja Bulgaarias – kokku on üle Euroopa neid tehtud ca 20 000.
Tagasiside Saksa kolleegidelt on olnud positiivne. „Arstid rõhutavad, et tervishoid vajab senisest palju tugevamat fookust ennetusele. Polügeense riskiskoori teste ja nendel põhinevaid teenuseid nähakse lähiaastatel kui tervishoiu loomulikku ja lahutamatut osa,“ jagas Padrik.
Antegenesi eesmärk, keda ka EIS on toetanud erinevate programmide raames, ongi jõuda oma testidega laiemalt Saksa tervishoiusüsteemi. „Oleme Saksamaal alustanud läbirääkimisi tervishoiuteenuseid rahastavate kindlustusseltsidega, eesmärgiga jõuda meie teenuste katmiseni tervisekindlustuse kaudu. Saksamaa on Euroopa Liidu suurim tervishoiuturg ning seetõttu üks meie peamisi fookusriike,“ rääkis Padrik.
TAUST
Kuidas testi ise teha?
Ise kodus testi tegemiseks tellid testi koju, annad DNA-proovi, saadad testi ettevõttele tagasi ning saad mõne aja pärast digitaalse raporti koos ennetusplaaniga. Kui tulemustest selgub, et on kõrgenenud rinnavähi või eesnäärmevähirisk, siis väljastab Antegenes ka koheselt vajalikud saatekirjad edasistele uuringutele. Nt rinnavähi puhul väljastatakse saatekiri mammograafia uuringusse, mille eest tasub Tervisekassa (alates aastast 2022), st on patsiendile tasuta.
LISALUGU
Testimine aitas vähendada terviseärevust
Statistika kohaselt haigestub Antegenesi asutaja ja tegevjuhi Peeter Padriku sõnul vähki oma elu jooksul iga kolmas mees ja neljas naine, haigestumus vähki kasvab. Ravi on seda tulemusliku, mida varem haigestumise risk või haigus avastada. „Seetõttu on tervishoius selge vajadus ennetavaks personaalmeditsiiniks,“ rõhutas Padrik.
Et kaardistada, mil määral võiks ettevõtte vähiennetustestide kasutamine riiklikult vähendada tervishoiukulusid, viis Antegenes koos rahvusvaheliste partneritega aastatel 2022.-2024 Eestis, Rootsis ja Portugalis läbi kliinilise rakendusuuringu BRIGHT. Igast riigist osales uuringus 800 naist. Selle eesmärk oli hinnata geneetilistel riskidel põhineva personaliseeritud rinnavähi sõeluuringu teostatavust alla 50-aastaste naiste seas.
Padriku sõnul selgus, et selline sõeluuring on teostatav ning vastuvõetav nii naistele kui ka meditsiinitöötajatele. „Kulutõhususe analüüs näitas, et antud polügeensel riskiskooril põhineva mudeli rakendamine aitab vältida 15 rinnavähist põhjustatud surma 10 000 naise kohta,“ selgitas ta.
„Oluline teadmine uuringust oli ka see, et vastupidiselt terviseärevusele olid testi tulemuse teadasaamise järgselt uuringus osalenud naised valdavalt rahulikud ning tundsid rahulolu,“ sõnas ta. 95,3% naistest hindas, et nad tulevad toime teadmisega oma geneetiliste riskide kohta. Uuring näitas, et ärevust tekitab hoopis teadmatus ja hirm rinnavähki surra. „Teadmised, kuidas rinnavähki ennetada, aga suurendasid meelerahu,“ rääkis ta.
Uuringus osalenud meditsiinitöötajate tagasiside kohaselt polnud 39% nendest varasemalt polügeense riskiskoori testimisest kuulnud, kuid sellegipoolest hindasid uuringueelset informatsiooni piisavaks, et uuringut läbi viia. Valdav enamik ehk 83% meditsiinitöötajatest kasutaks PRS testi enda kliinilises praktikas. „Ka apteekrid, keda Eestis kasutati ühena neljast uuringusse värbamise kanalina, olid väga huvitatud panustama rohkem inimeste haiguste ennetusse ning said uuringusse naiste kaasamisega hästi hakkama,“ mainis Padrik.
TASUB TEADA
- BRIGHT uuringu raames avaldati Antegenesi ja teiste Eesti teadlaste ja arstide juhtimisel koostöös rahvusvaheliste partneritega esimesena maailmas ka juhis rinnavähi polügeense riskiskoori (PRS) kliiniliseks kasutamiseks.
- Teadusajakirjas Cancers ilmunud juhis annab tõenduspõhised soovitused selle kohta, kus ja kuidas rakendada PRS-testimist igapäevases tervishoius, et toetada rinnavähi personaliseeritud ennetust ja sõeluuringut.
- Selline tõenduspõhine juhis loob võimaluse liikuda edasi riskipõhise rinnavähi ennetuse laiema kasutuse ja personaliseeritud sõeluuringu suunas.
Hea ettevõtja! Kui oled huvitatud Saksa turust, võta julgelt ühendust EISi kohapealsete ekspordinõunikega:
Tiina Kivikas
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: tiina.kivikas@eis.ee
Mobiil: +499 113 749 548
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel
Leana Kammertöns
Ekspordinõunik (Saksamaa)
E-post: leana.kammertons@eis.ee
Mobiil: +49 1578 6027 016
Keeled: saksa keel, inglise keel, eesti keel