Retrofit Hub ja 25 miljonit eurot riigitoetust avab uksed maailma merendusfirmadele
Rohepööre tingib kasvava vajaduse laevade rohetehnoloogiatele üleviimiseks. Eesti riik ja ettevõtted on selleks sammuks valmis, plaanides luua Eestisse laevade ümberehituskeskuse ehk Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub´i, mis hakkab teenindama nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi merendusettevõtteid. Lisaks toetab riik 25 miljoni euroga laevade keskkonnasäästlikumaks muutmist.
Et regulatsioonidega sammu pidada, vajavad laevad lähiaastatel kohta, kus saaks paigaldada vesiniku- või elektrilahendusi, süsiniku kogumissüsteeme või rakendada kõige kaasaegsemaid tarkvaralahendusi. Neid võimalusi Estonian Marine Greentech & Retrofit HUB pakkuma hakkabki.
Rohepööre on Eesti Merendusklastri juhi Ragmar Saksingu sõnul tohutu võimalus, sest turg vajab kiiresti uusi lahendusi. „Meil on pikaajalise globaalse kogemusega ettevõtted, kes oskavad laevu nii ehitada kui ümber ehitada, meil on edukad tootearenduse partnerid teadusasutustes, meil on tarkvaraettevõtted, kellel on unikaalsed kogemused merenduses ning meil on sadamad, mis on juba liitunud rohekoridoridega ja on eestvedajaks piirkonna rohekütuste kasutuselevõtus,“ sõnas ta.
Eesti ettevõtted LTH Baas, Insta Globe Engineering ja SRC, samuti MindChip, Cybernetica ja Avatech, Shore Link ja Baltic Workboats pakuvad tema sõnul maailmatasemel rohelahendusi. Näiteks on Eestis arenduses ja kasutuses kaldavoolu süsteemid, mis võimaldavad laeval sadamas mootor välja lülitada ja elektriga töötada. Samamoodi töötatakse välja elektri- ja vesinikuajameid väiksematele töölaevadele, mis on maailmas väga kuum teema.
„Põnev valdkond on ka CO₂ kogumise seadmed, mida saab otse laevale paigaldada. Enne kui heide üldse õhku jõuab, on see juba kinni püütud. Ja muidugi on Eesti tugev ka digilahendustes – näiteks energiatarkvarad aitavad laeval reaalajas oma kütusekulu ja energiakasutust optimeerida,“ tõi Saksing näiteid Eesti ettevõtete pakutavatest võimalustest.
Kui sadamatesse tuleb rohe-elektri ja alternatiivkütuste taristu, siis see tähendab Eesti jaoks töökohti, investeeringuid ja ka seda, et Eesti sadamad muutuvad atraktiivsemaks rahvusvahelistele laevadele.
Eesti eeliseks kiirus, kompaktsus ja kaasaegsed digilahendused
Eesti laevade ümberehituskeskuse üheks eeliseks on kiirus ja paindlikkus, on Saksing veendunud. Kui suurtel laevatehastel Saksamaal või Hollandis võib järjekord olla mitu kuud pikk ja protsess venida, siis Eestis saab asjad kiiremini tehtud. Seda toetab süsteemide lihtsus, mis võimaldab kärmelt otsuseid teha.
Eestis on olemas ja kompaktselt koos kogu vajalik oskusteave. „Eestis saab kõik ühes kohas tehtud: projekti planeerimise, rohetehnoloogia valiku, paigalduse ja testimise. Isegi teadlased ja tudengid on kaasas. See teeb asja lihtsamaks ja kiiremaks ka välismaistele klientidele,“ selgitas Saksing.
Eesti eeliseks on lisaks traditsioonilisele laevade ümberehitustöö teostamisele Saksingu sõnul kindlasti ka tugev olemasolevate ja uute digitehnoloogiate arendamine: töös on näiteks near-zero-emission tehnoloogiad, vesiniktehnoloogiad, akude, digijuhtimise ja autonoomsusega seotud arendused. „Eestis saab rohetehnoloogiatele ülemineku kiiremini, targemalt ja toetusega ära teha. Me ei ole küll kõige suuremad, aga me oleme nutikad ja valmis väga kiirelt ning kvaliteetselt tegutsema. Marine Greentech & Retrofit Hub on koht, kus saab testida ja kasutada kõige uuemat, mitte ainult parandada vana,“ toonitas ta.
Ja põhilisena, Eesti riik toetab laevade ümberehitust 25 miljoni euroga. „See tähendab, et Eesti on üks vähestest kohtadest Euroopas, kus riik aitab osa rohetehnoloogiatele üleviimise retrofit’i kuludest kinni maksta,“ sõnas Saksing.
Riik toetab 25 miljoniga laevade ümberehituse projekte
Nimelt eraldab Eesti riik 25 miljonit eurot laevade ümberehituskeskuse toetamiseks, pakkudes osalist rahastuse tagastust Eestis tehtud investeeringutele. See tähendab, et rahvusvaheline merendusettevõte, kes Eestis retrofit-teenust kasutab, saab osa projektile kuluvast rahast Eesti riigilt toetusena tagasi.
Ehk 25 miljonit eurot, mida Eesti riik eraldab, ei ole kogu investeering, vaid toetus – 10-30% projekti kogumaksumusest. See tähendab, et laevaomanikud peavad ülejäänud osa ise juurde panema, olenevalt toetuse määrast. „See 25 miljonit võib käivitada 80 kuni 250 miljoni euro jagu investeeringuid Eesti merendusse. See ei tähenda ainult laevade rohepöördeks ümberehitamist, vaid ka investeeringuid taristusse, töökohtadesse, teenustesse ja digilahendustesse,“ selgitas Saksing.
Toetusmeede kinnitab Eesti koha maailmakaardil merenduse rohetehnoloogiate ja laevade ümberehituse riigina, mille tulemusena tuuakse välisklientide laevad Eesti sadamatesse koju kätte. “Sellega astume laevade ümberehituse väärtusahelas igas segmendis kõrgemale, saame rohkem peatöövõtu lepinguid, võimaldades võtta juhtrolli disaini, tehnoloogiate ja tööstustoodangu valikutes ning need täita üle Eesti tegutsevate ettevõtetega Pärnu mööblitootjatest Elva elektroonikaettevõteteni, Kose elektri tehnikast, Saaremaa meretööstuseni,” rääkis Saksing.
Üle-eestilise ühispakkumuse tulemusena kasvab Eesti laevade ümberehitusega seotud teenuste, tööstustoodangu ja innovatsiooni eksport ja töökohtade hulk. “Samuti kasvab teaduarenduse ja innovatsiooni ning ülikoolidega koostöö maht ning selle kõige tulemusena ka valdkonna süvatehnoloogia ja iduettevõtete hulk,” arvas ta.
Eesti Merendusklastri juhi sõnul on 25 miljonit eurot toetust väga tugev signaal. „Eesti võtab rohetehnoloogiatele üleminekut tõsiselt ja see on midagi, mida ka rahvusvaheline laevandusmaailm märkab,“ rääkis Saksing. Märtsi lõpus tutvustas ta Eesti Retrofit Hub´i ideed ja võimalusi ka Singapuri Maritime Week messil ja konverentsil, kus lisaks Eesti Merendusklastrile osales EISi eestvedamisel veel kaheksa Eesti merendusettevõtet: SRC Group, Cybernetica, LTH Baas, Insta Globe Engineering, MindChip, Avatec Marine, Varcus Solutions ja Consolate del Mare.
Huvi Eestisse laevu ümberehitama tulla on tema sõnul olemas. „Silmad on meie suunas pööratud, nüüd on meie kord tõestada, et me suudame ka päriselt tegutseda.“ Eesti merendusettevõtetel on juba täna kontorid näiteks Itaalias, Prantsusmaal, Norras, Saksamaal ja Hollandis. Need riigid otsivad usaldusväärseid kohti, kus laevadele uusi tehnoloogiaid paigaldada. „Kui Eesti suudab pakkuda head kvaliteeti, selget ajagraafikut ja konkurentsivõimelist hinda – mis koos toetusega on täiesti reaalne – siis on ka täiesti loogiline, et me muutume atraktiivseks,“ sõnas Ragmar Saksing. Kui esimene edukas projekt Eestis 2025. aastal valmis saab, siis hakkab see lumepall päriselt veerema, usub ta.
TAUST
Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub´i pakutavad teenused:
- Nõustamine ja projektijuhtimine – aidatakse valida sobiv rohetehnoloogia ja teha plaan, sh aidatakse taotleda toetust.
- Laevade ümberehitustööd – peatöövõtt, alltöövõtt, sisetööd, välistööd, disain, tarneahela korraldus, integreerimistööd, eritööd, kaldateenused, doki- ja sadamateenused jpm.
- Energia- ja elektrisüsteemide paigaldusega seotud tööd – pakutakse kaldavoolu lahendusi, akusüsteeme, mootoreid, ajameid, ühendusi jpm.
- Tehnoloogia ja digilahenduste valik – CO2 kokkuhoiu ja/või energia kokkuhoiuga seotud digilahendused.
- Testimine ja sertifitseerimine – tagatakse, et kõik vastab rahvusvahelistele nõuetele.
Allikas: Eesti Merendusklaster
TASUB TEADA
Eesti Lipuriigi programm toetab Retrofit HUB´i
- Eesti toetab laevandusettevõtete rahvusvahelist tegevust ja arengut spetsiaalse seaduste paketiga, tänu millele on laevaomanikel, laeva meeskonna ja laeva tehnilise juhtimise teenuse osutajatel võimalik saada soodsamaid maksutingimusi tonnaažikorra ja laevapere liikme erimaksurežiimi alusel.
- Eesti Lipuriigi programm ehk EstFlag on laiem usaldus- ja ärikeskkonna pakett, mis annab laevaomanikule kindlust ja tuge ka retrofit-projektide juures.
- Näiteks kui laev registreeritakse Eesti lipu alla, siis on suhtlus ametkondadega kiirem ja läbipaistvam, projektide kooskõlastused liiguvad kiiremini ning kogu protsess on paindlikum. Lisaks on EstFlagi kaudu võimalik saada toetust või soodustusi, mis toetavad rohetehnoloogia kasutuselevõttu. Eriti kui tegemist on innovaatiliste lahendustega.
- Kui laev on Eesti lipu all, siis on tal otsene ligipääs ka Eestis arendatavatele teenustele ja toetustele, sealhulgas nendele, mida pakub retrofit hub´i.
Allikas: Eesti Merendusklaster, Transpordiamet
Artikli autor: Signe Sillasoo
Selle sisu valmimist toetas Euroopa Liit – programm NextGenerationEU