Rohepööre toob Eesti merendusettevõtetele uue tõusulaine
Merendus on nii Eestis kui globaalselt rohepöörde ootel. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) plaanib vähendada 70% aastaks 2040 rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, et jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Need eesmärgid pakuvad Eesti Merendusklastri esinaise Riina Palu sõnul Eesti ettevõtetele mitmeid ärivõimalusi.
„Klastri liikmeskonnas on arendamisel näiteks nii vesinikutehnoloogial kui metanoolil põhinevad lahendused keskkonnasäästlikumate kütuste kasutuselevõtuks, kuid ka sensoritel ja andmetel põhinevad lahendused, et olemasolevaid tehnoloogiad optimaalsemalt kasutada,“ rääkis Palu võimalustest. Merendus on suur ja ülemaailmne äri, mistõttu on Palu sõnul otstarbekas keskenduda Eesti ettevõtetel tehnoloogiatele, milles meil on ajalooline eelis või hea positsioon tarneahelates.
Eesti merendussektori tugevusteks teiste riikide ees on merendusklastri esinaise sõnul täna veel ka kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud tööjõud ning arenenud digitaalne infrastruktuur, mis loob tugeva aluse merenduse digitaalsete lahenduste ekspordiks. Samuti on Eesti eeliseks asukoht Läänemere ääres, mis võimaldab hõlpsalt juurdepääsu Euroopa suurematele turgudele.
Lihtsad regulatsioonid soodustavad innovatsiooni merendussektoris
Ekspordi kasvatamiseks ja soodustamiseks on Palu sõnul vaja täna nii Eestis kui rahvusvaheliselt luua konsortsiume ja partnerlusi, et kaasa lüüa suuremates projektides. „Laevade ümberehituses oleme nii ka märkimisväärset edu saavutanud,“ rõhutas ta, seda hoolimata sellest, et Eesti ettevõtted on globaalses konkurentsis väikesed.
„Lisaks oleme näiteks uute projektide finantseerimisel saanud aru, et põhjanaabrid on Euroopa Liidu regulatsioone oma meretööstuse heaks paremini suutnud ära kasutada ja oleme koostöös Kliimaministeeriumiga samuti töösse pannud Brüsselist merenduse kasvuks vajalike erandite taotlemise,“ toonitas Palu.
Ekspordi suurendamiseks on vaja luua koostöösuhteid nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et osaleda suuremates projektides, ütles Eesti Merenduse Klastri juhataja Riina Palu. Foto: Triin Kepler.
Lisaks on Palu sõnul vaja ekspordi edendamiseks lahenda veel uute tehnoloogiate ja lahenduste loomisega seotud oluline kitsaskoht. Nimelt pole Eestis temas sõnul eraldi lihtsat regulatsiooni innovatsiooniprojektide katsetamiseks. Eriti keeruline on merelistes oludes testida tema sõnul energeetikalahendusi, sest pilootprojektile kohalduvad samad eeluuringukohustused, mis tavalistele projektidele.
„Kahjuks on meie turgu mõjutanud ka vene agressiivne välispoliitika, mille tõttu ei kiirusta rahvusvahelised laevanduskontsernid tegema otsuseid oma laevade Eestisse toomise osas – seda nii kruiisireiside arvestuses kui ka näiteks laevade remondi osas. Siin oleme samas seisus näiteks põhjanaabri Soomega,“ tõi Palu välja veel ühe eksporti mõjutava väljakutse.
Naabritelt õppimine võib aidata eksporti elavdada
Innovatsioon meelitab ligi investoreid. Eesti jaoks on merenduse innovatsioonis eeskujuks Norra ja Holland. Et eksport, innovatsioon ja investeeringud merendussektoris taas hoo sisse saaks on Palu sõnul mõistlik õppida nende riikide eeskujust.
„Hea meel on, et tööstus on jälle riigi prioriteet. Naaberriigid teevad konkreetsete strateegiliste tööstuste riiki meelitamiseks majanduslikult soodsaid pakkumisi ja leiavad vahendeid ja võimalusi toetada töökohtade loomist ja näiteks ka elektriühenduste rajamist uutele tehastele. Tuleks õppida naabritelt ja teha veel veidi paremini,“ tõi ta välja ühe eduvõtme.
TASUB TEADA
- Eesti Merendusklaster loodi 13. detsembril 2023 ning alates sellest ajast on klastri liikmeskond kolmekordistunud ulatudes juba ligi 50 ettevõtte, organisatsiooni ning eraisikuni.
- Eesti Merendusklaster on dünaamiline ja uuenduslik võrgustik merendusvaldkonna spetsialistidest, ettevõtetest ja organisatsioonidest, kes teevad koostööd Eesti merendussektori kasvu ja innovatsiooni edendamiseks.
- Keskendudes tugevalt jätkusuutlikkusele, digitaliseerimisele ja konkurentsivõimele, positsioneerib organisatsioon Eestit Läänemere piirkonna juhtiva merenduse tippkeskusena.
- Eesti Merendusklaster on koos riigiga käivitanud mitu pikaajalist projekti nagu Ukraina merenduse ülesehitamine ja retrofit hub, mis jäävad Eesti riigile eksporditulu teenima pikkadeks aastateks.
- Organisatsiooni eesmärk on ühendada tööstuse võtmeisikud, edendada koostööd ja toetada tipptasemel lahenduste väljatöötamist, mis tegelevad merendussektori ees seisvate väljakutsete ja võimalustega.
- Eesti Merendusklastri liikmeskonna aastane käive on aastas ligi 1,5 miljardit eurot.
Loo autor: Signe Sillasoo, Trade with Estonia