Rootsi kaitse-eelarve on 138 miljardit krooni – millist ampsu sellest võiksid püüda Eesti ettevõtted? Vastab Tom Holgersson, EISi Rootsi ekspordinõunik
Rootsi on olnud üks olulisemaid Eesti eksporditurge alates taasiseseisvumisest 1991. aastal. Mitmed Eesti ettevõtted erinevatest sektoritest on Rootsi klientidega koostööd teinud juba üle kolme aastakümne. Uued võimalused on esile kerkinud seoses Ukraina sõjaga. Rootsi liitus NATOga 2024. aastal ning on sellest ajast alates läbinud kogu kaitsesektori ulatusliku kasvu ja ümberkujundamise.
Rootsi kaitse-eelarve on 2020. aastast 2025. aastaks kahekordistunud – 59,8 miljardilt Rootsi kroonilt 138 miljardi kroonini (ehk ca 12,5 miljardi euroni). See enam kui 78 miljardi kroonine kasv tähendab sõjalise kaitsevõime tugevdamist. Kasvu on soodustanud halvenenud julgeolekuolukord ning uus kaitsepoliitiline otsus perioodiks 2021–2025, mis näeb ette ajateenijate arvu suurendamist ja maaväe tugevdamist. NATO määratluse järgi moodustab 2025. aasta eelarve ligikaudu 2,4% sisemajanduse kogutoodangust.
Valitsuse investeeringud on käinud käsikäes tööstuse arenguga. Riiklikku kaitsefinantseeringut suurendatakse aastatel 2024–2025 veel 13 miljardi Rootsi krooni võrra, mis on ligikaudu 10-protsendiline kasv. Need sammud on osa Rootsi laiemast strateegiast tugevdada riiklikku julgeolekut, parandada Euroopa kaitsevõimekust ja reageerida kiiresti muutuvatele geopoliitilistele oludele, mida on mõjutanud Ukraina sõda.
Võimalused Eesti ettevõtetele
See laienemine loob uusi võimalusi Eesti ettevõtetele, kes tegutsevad kaitsetehnoloogia, küberturbe ja kõrgtehnoloogilise tootmise valdkonnas. Eesti tugev digitaalne kompetents, paindlik innovatsioonikultuur ja kogemus kaheotstarbeliste tehnoloogiate arendamisel teevad meist sobiva partneri Rootsi kaitse- ja julgeolekutööstusele.
Eriti paljulubavad koostöövaldkonnad on autonoomsed süsteemid, turvaline andmeside, tehisintellekt ja süsteemide integreerimine. Rootsi ettevõtted otsivad aktiivselt paindlikke ja uuendusmeelseid partnereid, kes suudaksid panustada tarneahelatesse, ühisprojektidesse ja piiriülestesse innovatsiooniprogrammidesse.
Heaks näiteks sellisest koostööst on Eesti droonikaitse tehnoloogiat arendav ettevõte Marduk Technologies, kes sõlmis koostöömemorandumi Rootsi kaitsetööstuse suurtegija Saabiga.
Partnerlus keskendub droonitõrje tehnoloogia arendamisele ja on oluline samm edasi nii ettevõtte kui ka laiemalt Eesti kaitsetehnoloogia ekspordi jaoks. Sellised koostööd näitavad, et Eesti ettevõtted suudavad pakkuda maailmatasemel lahendusi ja leida usaldusväärseid partnereid ka Rootsi kaitsesektoris.
Lisaks avab Rootsi NATO liikmelisus Eesti ettevõtetele uusi rahvusvahelisi koostöövõimalusi, kuna Rootsi kaitsetööstus on nüüd tihedamalt seotud Euroopa ja transatlantiliste võrgustikega.
Kuna Rootsi kaitsesektor jätkab laienemist ja moderniseerimist, on Eesti ettevõtted heas positsioonis, et sellesse arengusse panustada ja sellest kasu saada. Rootsi tööstuslik mastaap ja Eesti innovatsioonivõimekus moodustavad tugeva aluse ühisteks edulugudeks.
Kuidas Rootsis edu saavutada?
Mõned minu soovitused Eesti ettevõtetele, kes soovivad Rootsi turul edu saavutada:
- keskenduda kitsale, hästi määratletud kliendibaasile (rohkem ei ole alati parem),
- pakkuda midagi unikaalset,
- müüa kvaliteeti, mitte madalat hinda,
- tunda kohalikku ärikeskkonda,
- luua kontakte erinevates Rootsi organisatsioonides,
- varuda piisavalt aega turu haldamiseks (Rootsis tehakse otsuseid üldjuhul aeglasemalt kui Eestis),
- mitte olla pealetükkiv,
- kutsuda Rootsi kliente Eestit külastama,
- palgata võimalikult kiiresti rootsikeelne esindaja kohapeale,
- osaleda messidel ja üritustel Rootsis,
- kasutada kõnesid ja e-kirju vaid füüsiliste kohtumiste täienduseks.