Saame tuttavaks: 6 eestlast, kes panustavad kosmosevaldkonna arengusse
ESA ehk Euroopa Kosmoseagentuur on Euroopa aken kosmosesse. Võimalus selle akna kaudu Euroopa kosmosealast võimekust arendada on avanenud ka mitmetel eestlastel. Maiken Ristmäe, Siim-Joosep Saulep, Kätliin Kelder, Gertrud Talvik, Teevi Subert ja Urmas Aavasalu on kuus eestlast, kes praegu kosmoseagetuuris töötavad. Nad räägivad oma teekonnast Euroopa Kosmoseagentuuri ja selgitavad, millega nad seal igapäevaselt tegelevad.
Praktikaprogramm avab ukse
Maiken Ristmäe ja Siim-Joosep Saulep kandideerisid ESA-sse National Trainee ning Kätliin Kelder Young Graduate Trainee programmi kaudu. Geograafiataustaga Maiken Ristmäe töötab ESA-s maavaatlusandmete rakenduste arendamise osakonnas. „Otsime võimalusi, kuidas uued ja innovatiivsed satelliidiandmed ning nende protsessimis- ja analüüsimeetodid leiaksid kasutust erinevate ühiskondlike ja looduslike probleemide uurimisel ja lahendamisel. Arendame välja lahendusi mitmesugustele kasutajatele, et nende tööd maavaatlusandmeid kasutades järgmisele tasandile viia,“ selgitas Ristmäe. Näiteks ühes projektis kasutab ta maavaatlusandmeid, et tuvastada loodusvarade kaevandamisega seotud tegevusi ja nende mõju ökosüsteemidele ning ühiskonnale. „Uurin, kuidas kiire linnastumine Kagu-Aasias on sealsetele jõgedele kaasa toonud massilise liiva kaevandamise ja kuidas see ohustab elurikkust,“ tõi ta näite. Samuti osaleb Ristmäe rahvusvahelistes projektides, mis puudutavad tsiviiljulgeolekut Euroopa tasemel. „On meeletult põnev näha, kuidas luuakse tehnilisi lahendusi kasutades maa- ja kosmosepõhiste süsteemide orkestreerimist, et erinevate kriiside tuvastamine, nendele reageerimine ja nende ulatuse kaardistamine oleks võimalik, turvaline ja toimiv reaalajas üle terve Euroopa,“ lausus Ristmäe.
Siim-Joosep Saulepile on alati meeldinud erinevaid probleeme lahendada ja seepärast langes ka ülikooli astudes erialavalik mehhatroonikale. ESA kosmoserobootika praktikakoha kuulutust nähes tundus see suurepärane võimalus panna end proovile keskkonnas, kus Saulepi kaks lemmikvaldkonda – inseneeria ja kosmos – kohtuvad. Praktika viis ta ESA kosmoseautomaatika ja robootika valdkonda, kus on kolm erinevat laborigruppi: Human Robotic Interactions, Planetary Robotics ja Orbital Robotics. „Töötan hetkel Human Robotic Interaction (HRI) laboris, kus tegeletakse peamiselt robotite kaugjuhtimisega ja kasutamismugavusega. Võrreldes tööstusrobootikaga on kosmoserakendustes keskkond struktureerimata ja seepärast on ka robotite automatiseerimine raskendatud. Esimene samm automatiseerimise suunas ongi nende kaugjuhtimine. Kaugjuhtimisel on robotitele põhiliseks tugiallikaks inimesel kaamerad, kuid sellega kaasnevad mõningad miinused. Kui inimestel on üldjuhul ruumis viibides väga hea arusaam ümbritsevast, siis arvutiekraanilt pilti vaadates on keeruline aru saada pildi „sügavusest“. Tihtipeale arvatakse, et haaratav objekt on käeulatuses, kuid tegelikult nii ei ole,“ selgitas eestlane. Laboris on kasutusel ka tagasisidega juhtpuldid, mis on lennutatud rahvusvahelisse kosmosejaama. Nendega saab juhtida näiteks kulgurit või tema küljes olevat robotkätt. „Kui robotkäsi millegi pihta läheb, tunnetab ka inimene survet käes tänu juhtpuldi tagasisidele ning tänu sellele on roboti liikumine ka piiratud. “See on üks näide meie labori tegemistest,“ ütles Saulep ja lisas, et suurem osa tema tööst on seotud tarkvaraarendusega. Saulep lööb praktika käigus kaasa ka mitmes suurprojektis. Üks nendest on eksperiment tema labori ja Saksa kosmosekeskuse vahel, kus koostöös on loodud kontrollsüsteem robotite juhtimiseks. “Selles eksperimendis on maa peal kasutusel neli robotit – humanoid, robot-maandur, kulgur ja neljajalgne robot. Eesmärk on uurida, kui mugav on operaatoril läbi ühtse kasutajaliidese juhtida robotite võrgustikku, teostades nendega erinevaid ülesandeid,” kommenteeris Saulep. Eksperiment toimub tuleval suvel ning operaatori rollis on rahvusvahelises kosmosejaamas olev astronaut.
Õigusharidusega Kätliin Kelder asus kaks aastat tagasi ESA praktikaprogrammi raames tööle hangete osakonda. „Tegelen igapäevaselt sellega, et kosmoseagentuuri teadusuuringute, innovatsiooni ja kosmosesüsteemide hankedokumendid ja lepingupõhjad oleksid vastavuses ESA hankereeglitega. Samuti aitan vastata kolleegide küsimustele, mis on seotud kehtivate reeglite kohaldamisega. Näiteks, kuidas võtta konkreetsete hankelepingute kontekstis või uute hangete läbiviimisel arvesse koroonast või geopoliitilistest sündmustest tingitud tarneraskuseid,“ selgitas Kelder. Üks huvitavamaid teemasid on eestlanna jaoks hankekorralduse keskkonnasõbralikumaks ja jätkusuutlikumaks muutmine. „Lüües kaasa agentuuriüleses projektis „ESA Green Agenda“, mille eesmärk on joondada ESA tegevus Pariisi kokkuleppe ja Euroopa Liidu Rohelise Leppe sihtidega, saan anda oma väikese panuse ESA tarneahelate vastutustundlikumaks muutmiseks.“
ESA-s kosmosetööstuse eksperdina
Gertrud Talvik valis juba ülikoolis sellised alad, mis ta teadis, et võiksid tulevikus tema karjäärivalikus kasulikud olla – biokeemia ja biotehnoloogia. Ülikooli ajal hakkas ta otsima praktikavõimalusi ESA-s ja leidis samuti esmalt Young Graduate Trainee programmi. „Olin äsja lõpetanud molekulaar-bioloogia magistriõpingud Kaplinna Ülikoolis, kui doktorantuuri alguses saabus programmi vastuvõtmise kinnitus,“ meenutab Talvik. Pärast praktikaprogrammi lõppu avanes tal võimalus kandideerida püsivale positsioonile. Kosmoseagentuuris on tema rollid vahetunud. „Esmalt tegelesin kosmosetööstuse arenguprogrammidega ja olin tehniline tugi projektidele, mis tegelevad astronautide elus hoidmisega ehk nende saaste ümbertöötlemise ja astronautide toidu tegemisega. Praegu töötan kosmosetööstusega laiemalt ehk minu roll on analüüsida, millist tehnoloogiat vajame tuleviku kosmosemissioonide jaoks,“ selgitas Talvik. Samuti annab ta bioloogiaga seotud erialastele projektidele eksperthinnanguid. Töö kõige põnevamaks osaks peab ta osalemist suurte kosmosemissioonide tarnimises. See tähendab osalemist paneelis, mis hindab suurtöösturite pakkumisi suurte missioonide tarbeks. „See on mitmekümnest inimesest koosnev paneel, meie ülesanne on detailselt analüüsida pakkumusi mitmesajamiljoniliste kosmosemissiooni projektide jaoks nii tehniliselt kui ka administratiivselt. Näiteks Marsi proovi tagasitoomise missioon koostöös NASAga,“ avaldab Talvik. Kui uurida kosmose tulevikusuundade kohta, toob Talvik välja mehitatud kosmoselennud ja taaskasutatavad raketid. „Praegu otsitakse võimalusi raketikütuste tootmiseks kosmoses ja tankimisvõimaluste loomiseks, et suudaksime liikuda edasi Marsile või end Kuu peal alal hoida,“ avaldas Talvik ja lisas, et samuti tuleb lahendada kosmosekiirguse probleem ehk kuidas kaitsta elavaid organisme selle eest. Teine teema on kosmoseprügi: otsitakse lahendusi, kuidas nn surnuaia orbiidil tiirlevaid satelliite hävitada või neid taaskasutada.
Digieksperdina kosmoseagentuuris
Suur sci-fi filmide ja raamatute austaja Urmas Aavasalu tõdeb, et teekond ESA-sse on olnud asjaolude kokkulangemine. „Töö Brüsselis Euroopa Liidu nõukogus oli just lõppemas, kui jäi silma, et ESA otsib minu profiilile vastavat Eesti päritolu eksperti, kes aitaks uue digitaalse arengukava elluviimisel,“ meenutab Aavasalu, kes on praeguseks ESA-s Digital Expert´ina töötanud viis aastat. „Laias laastus tegelen otsapidi kõigi digivaldkonna teemadega alates innovatsioonist, inimestest, protsessidest ja lõpetades tarkvara ja strateegiaga,“ nentis Aavasalu. Digivaldkonna lähiaja arengutest rääkides toob ta välja tehisintellekti ja masinõppe. „Need valdkonnad mõjutavad juba praegu nii digi- kui kosmosevaldkonda ja see mõju lähiajal aina suureneb. Masinõpet rakendatakse väga laialt: tehisnägemine, mudelite ja simulatsioonide koostamine, andmete klassifitseerimine ja palju muud. Lisaks tehnilistele arengutele nagu kvantarvutid või 3D printimine, on suur mõju ka uuel põlvkonnal, kes on üles kasvanud n-ö telefon käes ja kelle ootused tehnikale, protsessidele ning ühiskonnale laiemalt on hoopis teistsugused,“ selgitas Aavasalu.
Töö kosmoseagentuuri peakontoris
Teevi Subert töötab kosmoseagentuuris alates 2017. aastast. Ta alustas projekti assistendina EarthCARE satelliidi meeskonnale maavaatlus osakonnas Hollandis, kuid tänaseks on töö viinud ta kosmoseagentuuri peakontorisse Pariisi, kus võetakse vastu strateegiat ja programme puudutavad otsuseid. „Töötan strateegia- ja programmijuhi assistendina maavaatluse osakonnas. Meie peakontor asub kaunis Pariisis ning olen Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuris õnnelik. Kui mõelda, mis on olnud kõige huvitavam osa karjäärist, siis mulle on alati meeldinud ka olla kaasatud ESA tehnilisel poolel. Olen mitu korda käinud satelliidi clean room’ is nii Hollandis, Belgias kui ka Saksamaal AIRBUS Friedrichshafenis. Rääkida inseneridega, jälgida tehnilisi teste ja näha oma silmaga satelliiti on alati põnev,“ jagab Subert. Kosmoseagentuuri töös on tema sõnul igas päevas midagi erilist. „Mõni aeg tagasi peakontori kööki kohvi võtma minnes põrkasin seal kokku astronaut Thomas Pesquetiga või alles eile lifti oodates, uksed avanevad ja seal on Samantha Cristoforetti. “Arvatavasti ei ole just palju inimesi, kes saavad öelda, et on seoses tööga korduvalt astronauditega kohtunud,“ naljatles Subert.
Euroopa kosmoseagentuuri tegevus on mitmekesine ja pakub liikmesriikide kodanikele võimalusi panustada kosmosevaldkonna arengusse, rakendades ja omandades erinevaid kompetentse Kui sindki huvitab tipptehnoloogia ja soovid ESAs töötamise võimaluste kohta rohkem teada,, kirjuta kosmos@eas.ee või uuri töö- ja praktikavõimaluste kohta siit.