Saksamaa energeetikaparadoksid ja eesmärgid. Otsitakse koostöövõimalusi, ka Eestist
Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla Saksamaa energeetikatööstuse senised otsused. Sealne energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga.
Kuigi nii Eestis kui ka Saksamaal on tähelepanu valdavalt koondunud Venemaa sõjategevusele, on jätkuvalt pildil ka rohepöörde küsimus ning tegelikult üha enam. Võitlus kliimamuutuste vastu ning jätkusuutlikuma majandusmudeli leidmine on olnud majandusekspertide ja ökofilosoofide jaoks aktuaalne juba 1970. aastatest, sest piiratud ning kahanevate loodusressursside tingimustes ei ole majanduse lõputu kasvamine realistlik perspektiiv.
Nüüd tulebki meil mõelda põlvkonnale, kes peab selles maailmas elama 50 aasta pärast. Sakslased on mõistnud kliimaneutraalsuse saavutamise pakilisust ning toovad seetõttu eesmärgi saavutamise tähtaega üha varasemaks – algse 2045. aasta asemel räägitakse 2030. aastast, mil sealne majandus peab olema kohanenud uue, kestlikuma majandusmudeliga. Suure tõuke selleks andis mullune Saksamaa ülemkohtu otsus, mille kohaselt ei ole nende valitsuse kliimakaitse meetmed tulevaste põlvkondade vaates piisavad. Valitsusele anti käesoleva aasta lõpuni aega muuta seadusi nii, et oleks võimalik jõuda kasvuhoonegaaside piisava vähendamiseni aastaks 2030.
Energiatööstuse digipööre – üks aegade suuremaid IT-projekte
Selleks et mõista Saksamaa tulevikusuundi ja nende mõju, on vaja tähelepanu pöörata hetkeolukorrale ja mõningate trendide kirjeldamisele. See aitab ka Eesti eksportijatel paremini mõista Saksamaa majandusega seotud võimalusi eeskätt rohepöörde kontekstis. Suurimaks väljakutseks sakslaste jaoks on energiaturu roheline ümberkujundamine – sellega seotud lahenduste leidmisel võib aga Eesti ettevõtetel olla võtmeroll. Kuidas muudab digitaliseerimine energianõudlust paindlikumaks? Millised riskid kaasnevad energiamahukate teenustega? Saksamaal ollakse veendunud, et energiatööstuse digipööre on taastuv- ja roheenergiale ülemineku lahutamatu osa ning seega ühtlasi tohutu suur IT-projekt.
Paljudes Saksamaa ettevõtetes valitseb praegu paanika, sest Venemaa sõjategevus Ukrainas on seadnud kahtluse alla kõik viimase 20 aasta vältel tehtud Saksa energeetikatööstust puudutavad otsused: järkjärguline tuumaenergiast loobumine, kivisöe kasutamise lõpetamine energiaallikana ning lausa kogu energeetikapöörde kontseptsioon. Saksamaa energeetikapoliitika seisab silmitsi tõsise pöördepunktiga, sest ka sakslased on sunnitud endale tunnistama, et neil tuleb kohaneda uutele energiaallikatele üleminekuga ning tõsta pragmatism ideoloogiatest kõrgemale. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on loonud uue geopoliitilise olukorra. Poliitikud ja ettevõtted püüavad vähendada ühepoolset majanduslikku sõltuvust ja muuta tarneahelad vastupidavamaks. Võti pole seejuures mitte protektsionism ja isoleerimine, vaid tarneallikate mitmekesistamine.
Samm-sammult taastuvenergiale lähemale
Mõistagi ei istu ettevõtjad käed rüpes ega oota taevaste vägede sekkumist olukorra lahendamiseks. Näiteks Siemens Energy teeb koostööd Taani roheenergia ettevõtetega, kes arendavad sünteetilist CO2-neutraalset kütust e-metanooli. Selleks vajamineva vesiniku tootmiseks kasutatakse Siemens Energy välja töötatud elektrolüüsiseadmeid. E-metanooli kasutaksid näiteks laevakompanii Maerski konteinerlaevad ja ka kütusemüüja Circle K. Praegu on kõik alles arendusjärgus, aga e-metanooli tootmisega on kavas alustada tänavu.
Paljudes valdkondades jääb kliimaneutraalsus siiski utoopiaks. Tõsi, kliimakaitses tuleb seada ambitsioonikaid eesmärke, kuid sakslased mõistavad, et mõnes valdkonnas ei saa neid seada, näiteks elamute kütmises. Suurlinnade elumajade kiire, tõhus ja keskkonnasäästlik renoveerimine ei ole lihtsalt sellises ajahorisondis võimalik.
Samuti tuleb sakslastel silmitsi seista tõdemusega, et kõigi eesmärkide täitmisel läheb kogu rohepööre väga-väga kalliks. Korraga ei saa üle minna taastuvenergiale, kiirendada LNG infrastruktuuri rajamist ning leevendada hinnašokki eratarbijatele ja tööstustele. Energiapöörde õnnestumises ei kahelda, kuid nende arvates tuleks seda protsessi kohandada, tasandades üleminekuid, aeglustades tempot ning seada ratsionaalne käitumine ideoloogiast kõrgemale. Ilma varustuskindluse ja kulutõhususeta muutuvad parimadki kavatsused kasutuks.
Saksamaa uus energeetikakava näeb ette taastuvenergiaallikate seaduse vastuvõtmise kiirendamist parlamendis, et see hakkaks kehtima juba selle aasta 1. juulist. Seaduseelnõu kohaselt tõstetakse päikeseenergia enampakkumiste mahtu praeguselt 5 gigavatilt 20ni aastaks 2028 ning maismaal asuvate tuuleparkide enampakkumiste mahtu 5 gigavatilt 10ni aastaks 2027. Kui need sammud tehtud, saab Saksamaa 2030. aastal 80 protsenti vajaminevast energiast taastuvenergiaallikatest ning 2035. aastaks tagaks taastuvenergeetika kogu sealse energiavajaduse.
Fookus kestlikkusel suurendab ootusi, kuid pakub ka võimalusi
Saksamaa energeetikaparadoksid näitaksid sealset rohepööret justkui võimatuna näiva ülesandena. Aga tasub silmas pidada, et kestliku majandamise põhimõtteid rakendatakse seal üha enamates valdkondades ja nii vaadatakse ka koostööpartnerite poole kõrgendatud ootustega. Jätkusuutlikust lähenemisest ei ole Saksamaal äri tegemisel mingit pääsu, sest rohelepetega peavad kooskõlas olema nii riigi toetused kui ka näiteks investorite ja pankade rahastusotsused.
Enne laenu- või müügiotsuse tegemist teevad sakslased endale põhjalikult selgeks, kas partner või klient on teadlik kliimakaitse põhimõtetest ning pühendunud kestlikule majandamisele. Ettevõtte maine on tähtsam kui kunagi varem, sest tavameedia ja sotsiaalvõrgustikud registreerivad ja hindavad, kas ettevõte vastab keskkonnale ja juhtimisele seatud parameetritele. Klientide, tarnijate ja töötajate jaoks on kliimaneutraalsuse järgimise kohustus sageli enesestmõistetav.
Saksamaal räägitakse palju tööandja atraktiivsusest ning tulevased talendid, ehk tänased noored, kaaluvad tööandjat valides hoolikalt ka keskkonnaga seotud aspekte. Sakslased elavad regulatsioonide maailmas ning nende täitmist nõutakse ka koostööpartneritelt ja klientidelt. Ettevõtte keskkonna-, sotsiaalse- ja juhtimisjalajälje kohta tuleb ausalt ja avatult aruannetes infot avaldada, lisaks kehtestab täiendavaid nõudeid ka mõni aeg tagasi vastu võetud tarneahelate seadus.
50 aastat tagasi tabas läänemaailma esimene suurem naftašokk, mis aitas üle minna tuumaenergiale ning uuendada sooja- ja elektritootmise infrastruktuuri. Praegust olukorda võime mõnes mõttes võrrelda poole sajandi tagusega, sest ka nüüd tuleb palju investeerida uutesse lahendustesse. Saksamaa on erakordselt tundlik nii digitaliseerimise kui ka rohepöörde suhtes – see väljendub ka ambitsioonikamas lähenemises riigieelarvelistele investeeringutele. Eesti ettevõtetel on potentsiaali Saksamaad aidata!
19. aprillil toimub Soome ja Saksa sihtturgude seminar „Automotive meets ICT”.
Tiina Kivikas
ekspordinõunik (Saksamaa)
+499 113 749 548
[email protected]
Keeled: eesti keel, saksa keel, inglise keel