Seenematerjalidest sisustustooteid loov Myceen jõudis rahvusvahelisel konkursil esiviisikusse
Seenematerjalidest sisustustooteid loov Eesti ettevõte Myceen saavutas juuni lõpus Taanis toimunud rahvusvahelisel idufirmade võistlusel Creative Business Cup viienda koha. Järgmise suure sihina plaanib ettevõte siseneda rahvusvahelisele ehitusmaterjalide turule.
Myceeni kaasasutaja ja tegevjuhi Siim Karro sõnul on edukas osalemine rahvusvahelisel võistlusel kinnitus, et tehakse õiget asja. „Sa ei ole lihtsalt keegi, kellel on hea idee, vaid ka tunnustatud organisatsioon leiab, et see on väärt idee,“ toonitab Karro.
Karro sõnul on iga programm ja võistlus, kus seni osaletud, andnud ettevõttele aina hoogu juurde. Ka Myceeni registreerimine ettevõtteks 2021. aasta alguses oli ajendatud sellest, et kandideeriti keskkonnasõbralikele idufirmadele mõeldud programmi Beamline Beta. Programmist saadud rahastus aitas osta esimesed vajalikud seadmed tootmiseks ning kolida esimesele tootmispinnale.
„Sealt edasi kandideerisime erinevatele grantidele, võitsime Negavati konkursi, tulema hakkasid ka esimesed tellimused – toolid, lambid,“ meenutab Karro. Ka osalemine tänavu juunis Creative Business Cup´il sai teoks tänu välisele toele, täpsemalt EASi Regionaalarengu Fondi loomemajanduse arendamise meetmele.
Seeneniidistikust soojustusmaterjal
Kui seni on Myceen keskendunud eritellimusel tehtud seeneniidistiku ja orgaaniliste jääkmaterjalide toel komposteeruvatele toodetele – näiteks lampidele, toolidele, aga ka multifunktsionaalsete istumisalustena ja laudadena kasutatavatele mööbliplokkidele –, siis järgmiseks suureks eesmärgid on hakata tootma ehitusmaterjale, täpsemalt keskkonnasõbralikke soojustusmaterjale.
„Oleme Tallinna Tehnikaülikoolis teinud katseid ja tulemused näitavad, et siin on väga palju potentsiaali,“ selgitab Karro. Läbirääkimisi on peetud ka Eesti Puitmajade Liiduga, kes on andnud nõusoleku toetada Myceeni arengut selles valdkonnas.
Karro sõnul on seenematerjalidel väga hea soojuspidavus, mis on võrreldav kivi- ja klaasvillaga. „Samal ajal on meie materjal süsiniknegatiivne, täiesti looduslik ja lõpuks ka täiesti vabalt komposteeruv.“ Rääkides toote hinnast märgib Karro, et Myceeni suurimaks eeliseks on jääkmaterjalide kasutamine ning kui soodsa jääkmaterjaliga suuremat kogust toota, on toote hind konkurentsivõimeline.
Laiema mõjuga ettevõtmiseks on vaja nii suuremat tootmishoonet kui ka rohkem inimesi ning sellest eesmärgist lähtuvalt on hetkel kokkupanemisel kava ettevõtte arengu osas. „Praegune situatsioon turul ei ole kõige optimistlikum, aga samas on ideaalne aeg just midagi uut välja töötada. Vaadates turgu, kuhu sihime – jätkusuutlikud ehitusmaterjalid –, siis see turg lähimate aastate jooksul mitmekordistub. Nii erinevad Euroopa regulatsioonid kui mõtteviis, mis järjest muutub – see kõik aitab meile ainult kaasa.“
Inspiratsioon koolitööst
“Hetkel on Myceeni meeskond neljaliikmeline ning täiskohaga on ettevõtte juures toimetamas üks inimene.”
tegevjuht siim karro
Sisearhitekti haridusega Karro on seenematerjalidega tegelenud üle kuue aasta. Tema esimene kokkupuude seenematerjaliga oli magistriõpingute esimesel kursusel, kus ühe ülesandena tuli tegeleda Ida-Virumaa põlevkivi jääkidega. „Jõudsime selleni, et seentega saab reostatud pinnast filtreerida. Projekti käigus kohtusin seenekasvataja Erki Naglaga, kellega hakkasimegi esimesi katsetusi tegema. Ta näitas, et nendest on võimalik ka päris tugevat materjali kasvatada.“
Seejärel liitus meeskonnaga ärinduse ja tööstusökoloogia taustaga Karl Joosep Pärtel, kellega koos hakati Myceeni arendama. Karro sõnul sai kokku hea kombinatsioon erinevatest kompetentsidest. „Potentsiaal, mida materjalis nägime, on endiselt alles ja mida rohkem me seda uurime, seda rohkem näeme, et seal on veel rohkelt mänguruumi ja avastamist. Teeme loodusega koostöös täiesti puhast, turvalist ja keskkonnale sõbralikku materjali – see on tulevikumaterjal,“ kirjeldab Karro.
Nii on ka Myceeni missiooniks see, et inimesed õpiksid looduse tarkust ja tehnoloogiat kasutama niimoodi, et seda saaks rakendada tervislikuma elukeskkonna nimel, asendades võimalikult palju tehislikke materjale looduslikega. „Ringmajandusliku ja rohelise ettevõtte puhul meeldibki mulle see, et mida suuremaks me kasvame, seda suuremaks läheb ka kasu keskkonnale – tavaliselt on see ettevõtluses vastupidi,“ sõnab Karro.
Suurimatest konkurentidest rääkides märgib Karro, et maailmas on küll mõned ettevõtted, kes tegelevad seenelahendustega, kuid neid on hetkel pigem vähe. „Kõigil on konkreetne fookus: mõni toodab neist nahka, mida kasutatakse näiteks moetööstuses; valmistatakse lihatoodete alternatiive ning toodetakse pakendimaterjale. Ehitusmaterjalide ja mööbli osas on see jäänud pigem üksikute disainerite pärusmaale,“ kirjeldab Karro.
Mai lõpus valiti Myceen Eesti iduettevõtete kiirendi Ajujaht 20 parima sekka, kus pannakse enda äriidee ja meeskond professionaalide käe all proovile. Lisaks eesmärgile Ajujaht võita, näeb Karro siin suurt potentsiaali saada tuge välisturgudele sisenemiseks ja kapitali kaasamiseks. „Vaatame tugevalt Eestist väljapoole. Taani, Norra, Holland, Prantsusmaa – näeme, et seal on palju potentsiaali.“
Artiklit on rahastatud Euroopa regionaalarengu Fondi Loomemajandusalase teadlikkuse tõstmise skeemist.