Sigrid Harjo: innovaatorid pööravad languse taas kasvuks
Eesti ettevõtluses kerkib järjest esile näiteid, millest ammutada jõudu ja millega jõuame taas ka majanduskasvuni, kirjutab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige Sigrid Harjo.
Viimase paari kuu jooksul on Eesti saanud hinnangu kahes rahvusvaheliselt mainekas edetabelis. Kaotasime positsiooni konkurentsivõime edetabelis, kuid tõusime Euroopa innovatsioonitegevuste tulemustabelis (European Innovation Scoreboard) keskmiste seast tugevate innovaatorite sekka, asudes Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
Need trendid ilmestavad Eesti majanduse tänast kõige olulisemat küsimust: kuidas pöörata langus kasvule. Lahendus peitub innovatsiooni- ja ekspordivõimekuse põimimises.
On palju räägitud, et meie ettevõtete teadus- ja arenduskulud võiksid olla suuremad, sest sellesse investeerivad ettevõtted ja riigid on konkurentidest edukamad. S&P500 andmete analüüsi alusel moodustab maailma suurimate ja kallimate ettevõtete väärtusest immateriaalne vara ligi 90%, samal ajal Eestis on ettevõtete põhivaras selle osakaal kõigest 6,7%.
Innovatsioonitegevuste tulemustabelis on Eesti nõrkustena välja toodud investeeringud teadus- ja arendustegevusse, samuti ressursitõhususe, ettevõtetevahelise koostöö ja keskkonna jätkusuutlikkusega seotud näitajad.
Positiivselt eristub idusektor: kuigi vaid 1% Eestis registreeritud ettevõtetest on idufirmad, langeb idusektori arvele 12% kõigist teadus- ja arendusinvesteeringute mahust. Tugevalt on idusektoris esile kerkinud süvatehnoloogia ettevõtted, mis kasvatavad käivet ja kaasavad edukalt investeeringuid.
Selle taga on ärilistest survest ja kohustustest investorite ees tingitud mõtteviis, kus pidev katsetamine ja lahenduste testimine on baas, millele toetuda, lisaks on idusektoril rahvusvaheline ambitsioon arvestatud sisse juba algusest peale.
Rahvusvaheliseks – miks homme, mitte varem?
Ettevõtlust tugevdavaid teenuseid kasutavate ettevõtete kogemus näitab, et rahvusvaheliste klientide vajaduste mõistmine ja rahvusvahelises koostöös tehtud arendused on sageli juba ette edukamad kui väiksele koduturule suunatud lähenemine lootusega hiljem skaleerida.
Seda nii turutunnetuse kui ka ärieduks vajaliku kapitali kaasamise aspektist. Näiteks testib tervisetehnoloogia ettevõte Repligen teadus-arendustöös juba väga varases faasis rahvusvaheliste ettevõtete huvi oma lahenduste vastu. Toote ja turu sobivuse korral loob see hea pinnase kliendisuhte tekkeks.
Seda mõtteviisi võtavad kõige paremini kokku mulluse Ettevõtluse Auhinna võitja, Tartu ettevõtte Icosageni juhi Mart Ustavi sõnad, et tal pole tegelikult kunagi olnud mõtet, et Icosagen võiks olla Eesti parim ettevõte: “Kui tahame parimad olla, siis vähemalt Euroopas, kui mitte terves maailmas.”
Selliseid ettevõtteid tuleb Eestisse järjest enam. Tüüpiliselt näeme neid esimese sammuna innovatsiooniosakut taotlemas, varsti nõustame uute tehnoloogiate ja teenuste kasvulaval ehk rakendusuuringute programmis ning peagi näeme Euroopa areenil.
Mullikilet keskkonnasõbralike puidust vedrudega asendav Eesti ettevõte RAIKU kaasas läinud aasta lõpus Euroopa Innovatsiooninõukogult 5,6 miljonit eurot ning koos lisandunud investeeringutega erasektorilt teeb maailma muutvat tööd nii tootearenduses kui ka turunduses tasemel, mida Eesti mastaapides kõigepealt “valmis arendada” oleks võimatu.
Kohe algul ambitsioonikamaid eesmärke seades on Euroopa programmid sisuliselt ammendamatu võimalus oma ettevõtte riskantse arendustöö jaoks rahastust, koostööpartnereid ja rahvusvahelist nähtavust saada. Meie eesmärk on anda hüppelaud nn suurde rahasse, katta ära arendustöö esimesed faasid, kus ettevõtted saavad oma katsetused laboris tööle ja prototüübi valmis.
See on oluline etapp – rakendusuuringute programmis osalenud ettevõtted näitavad juba suuremat käivet ja lisandväärtust töötaja kohta, võrreldes programmis mitteosalenud ettevõtetega. Veidi rohkem kui kolme aastaga on ettevõtted saanud rahastust pea 200 projektile mahus ligikaudu 180 miljonit eurot ning taotluste konkurents on tihenenud.
Kõige populaarsemad teemad on digimeditsiin, suurandmete kasutamine ja tehisintellekt, toorainete väärindamise uued tehnoloogiad ja ravimiarenduses eelkliinilisest faasist järgmisse etappi jõudmine. Vaid mõned näited: Better Medicine hoiab kokku radioloogi aega kompuutertomograafia piltide analüüsimisel, KappaZeta annab kaugseirepiltidega kindlustusettevõtetele hoobilt ülevaate saagikahjudest, Trisector töötab välja tehnoloogiat, kuidas põlevkivi aherainest saaks kasulik tootmissisend eri sektoritele, Genecode töötab välja uudseid meetodeid Parkinsoni ravis.
Suure eksportkäibega ettevõtteks kasvamisel on aga vaja lisarahastust ja kontaktvõrgustikku, mida pakuvad üleeuroopalised meetmed. Eesti ettevõtted on olnud selles konkurentsis edukad ning headele uudistele, kus Eesti ettevõte on jõudnud tuhatkonna kandideerija seas väheste rahastatavate projektide nimekirja, tuleb järjest lisa. Äsja sai esimese Eesti fintech-ettevõttena Euroopa Innovatsiooninõukogu Accelerator-programmist 2,5 miljonilise grandi Mifundo.
Väärtuslikule õiglane hind
Lisaks rahvusvahelisele ambitsioonile on oluline kaitsta, mida oled välja töötanud. Kui vaadata Euroopa Patendiameti taotlusi riigiti miljoni elaniku kohta, siis on neid Eestis võrreldes muude Euroopa riikidega murettekitavalt kõige vähem.
Võiks arvata, et väheste patenditaotluste taga on osaliselt ka Eesti väike rahvaarv ja seetõttu alla kriitilise massi „leiutajaid“, ent suuresti on juurpõhjuseks ettevõtjate seas hoopis üsna levinud mõtteviis, et tehnoloogilises võidujooksus tuleb lihtsalt nii kiiresti liikuda, et sinu lahendust ei jõutaks kopeerida. See ei ole tõsi – tehnoloogiate arendamises on võistlus globaalne ja intellektuaalomandit kaitsmata jääme ise tühjade pihkudega.
Heaks näiteks turueelise kaitsmisel on Pärnumaal tegutsev Dipperfox, kelle tööstusdisainilahenduse ja patendiga kaitstud kännupuure eksporditakse edukalt ka ookeani taha. Dipperfoxi toote väärtuspakkumine osutus nii heaks, et üsna varsti peale turuletulekut tekkisid jäljendavad tooted, millele sai saata kohe nõue kopeerimine lõpetada. Häid näiteid, kuidas rahvusvaheliselt intellektuaalomandi abil oma konkurentsieelist säilitada on veelgi – Rabacondast Starship Technologies’ini. Neist tasub eeskuju võtta!
Meie ekspertide poole võivad intellektuaalomandi ärilise ja strateegilise rakendamise küsimustega pöörduda kõik ettevõtted, eelduseks pole osalemine mõnes toetusprogrammis. Näiteks nõustasime hiljutiüht Eesti tehnoloogiaettevõtet läbirääkimistes Jaapani suure tööstushiiuga, kes tahtis ühisarenduse käigus loodud intellektuaalomandi täielikult endale jätta. Läbirääkimiste tulemusena sai koostöö litsentsi formaadis paika ning väljavaated edasiseks äriliseks skaleerimiseks on hoopis teisest klassist.
Väiksese riigi eelised
Skeleton Technologies’i laienemine Saksa- ja Prantsusmaale on toonud avalikkuse fookusesse, milliseid tohutuid soodustusi saavad pakkuda suured riigid teadmusmahuka ettevõtluse ligimeelitamiseks.
Sellises mastaabis toetusi meil pole, kuid väiksusega kaasneb motivatsioon teha innovatsiooni puhtalt selle pärast, et teisiti ei saa. Innovatsiooni tulemustabeli alusel maailma kõige innovatiivsemat riiki Lõuna-Koread, aga ka teisi edulugudena tuntud riike nagu Singapuri ja Iisraeli ühendab see, et neil ei ole väga muud varianti kui panustada innovatsioonile.
Tugevus on olla väikese riigina ka paindlik testplatvorm erinevatele ideedele, nii meie oma ettevõtetele kui pakkudes seda võimalust ettevõtetele mujalt maailmast, et nad tuleks siia arendama ja ka jääksid siia. Heaks näiteks on mehitamata lennunduse vallas Anra Technologies`i otsus arendada Tartus välja testala, mis võimaldaks uute lennundustehnoloogiate laiaulatuslikumat arendust ja kasutuselevõttu reaalses keskkonnas.
Kuigi innovatsioon nõuab nutikust, raha ja aega, siis on hea meel, et järjest rohkem ettevõtteid tunneb huvi selle vastu, kuidas teha targemaid tooteid või muuta protsesse tõhusamaks. Viimastel aastatel on teadus-arendustegevusega tegelevate ettevõtete arv kasvanud 1,5 korda ja see loob pinnase edaspidiseks tõusuks nii uute toodete arenduses kui nende eksportimises.
Eesti edulugu ei lõpe Skype´i, Bolti ja Skeletoniga. Meil on kõik eeldused olla riik, kus saavad alguse innovatiivsed ettevõtmised, mis liiguvad kiiresti edasi Euroopa rahastusmeetmetesse ja võrgustikesse ning uutele suurtele turgudele, kuid mille hästi kaitstud intellektuaalomand on registreeritud ja oskusteave koos ettevõtte peakorteriga asuvad Eestis.