Soome, Taani ja Saksamaa meretöösturid: meretööstuse võimaluste aken on praegu avali lahti, Eesti ettevõtted peavad julgema nüüd suuremalt mõelda
Euroopa meretööstuses on praegu hetk, kus julgeolek, uued suured riiklikud- ja erainvesteeringud, tarneahelate ümberkujunemine ja rohetehnoloogiate vajadus liiguvad korraga samas suunas. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse jõuda senisest tugevamalt nii lähiriikide kui ka maailma meretööstuse miljarditesse ulatuvatesse väärtusahelatesse, tõdeti möödunud nädalal Tallinnas toimunud ja EISi korraldatud merendusteemalisel sihtturu seminaril. Seminar tõi kokku üle 130 merendus- ja tööstussektori esindaja Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Taanist.
Seminari avasõnad öelnud Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipuse sõnul on Läänemere piirkonna meretööstuse väärtusahelad täna väga tihedalt integreeritud ning globaalses konkurentsis püsimiseks ei piisa enam üksikute ettevõtete pingutustest. „Laevandus on rahvusvaheline turg, kus konkureerivad terved piirkonnad, mistõttu on koostöö meie konkurentsivõime võtmeküsimus. Samal ajal pakuvad tänased laevandusturud – alates julgeolekuvajadustest kuni teatud laevasegmentide kasvava nõudluseni – Eesti ettevõtetele mitmeid uusi võimalusi. Ja mis kõige olulisem: kestlikumate lahenduste poole liikumine ei ole pelgalt kohustus, vaid ka selge äriline võimalus, mida Eesti meretööstuse ettevõtted saavad targalt ära kasutada,“ märkis Viilipus.
Eesti Merendusklastri tegevjuht Jaak Viilipus.
Julgeolek on muutnud meretööstuse kasvu väga konkreetseks
Rauma Marine Constructionsi (RMC) valitsuslaevade asepresident Sami Sohlberg rääkis seminaril, et Läänemere piirkonna meretööstust kujundab praegu väga tugevalt ja väga kiiresti siinne julgeolekuolukord. „Läänemeri ei ole enam pelgalt rahulik sisemeri, vaid osa NATO idatiivast. See tähendab uusi väga suuri riiklikke investeeringuid laevadesse, miinitõrjevõimekusse, varustusse, süsteemidesse ja kogu piirkondlikku merenduskaitse ökosüsteemi,“ märkis Sohlberg.
Tema sõnul investeerivad siinse piirkonna riigid praegu merenduskaitse võimekusse tempos, mida pole nähtud aastakümneid. „Aga üks ettevõte ega üks riik ei suuda seda teha üksi. Koostöö ei ole enam valik, see on vajadus,“ ütles Sohlberg ja tõi näiteks Eesti ja Soome riigi ühishanked ühise merendusliku kaitsevõime suurendamisse.
Soome meretööstuse mõõde näitab, kui suurtest võimalustest jutt käib. Soome merendusklastri aastakäive on ligikaudu 12 miljardit eurot, sektor annab tööd enam kui 30 000 inimesele, Soome meretööstuses tegutseb ligikaudu 1200 ettevõtet ning sektori ekspordi osakaal on tavaliselt üle 90 protsendi.
Ilkka Rytkölä, Ecosystem Lead, Meyer Turku Shipyard.
Meyer Turku tõi seminaril näiteks ka välja ühe üksiku projekti mõju – üks Icon klassi kruiisilaev tähendab hinnanguliselt umbes 13 000 inimtööaastat tööd. Laevatehasel on 1323 otsest tarnijat, kellest 71 protsenti on Soomest, ning ühe Icon klassi laeva käive ulatub ligi 2 miljardi euroni. Meyeri esindaja sõnul on nad saanud kinnituse, et neilt tellitakse ka Icon 6 ja 7 ning neil on 10 aastane tellimuskoostöölepe Royal Caribbeaniga. Siin peituvad suured võimalused ka Eesti tööstus- ja merendusettevõtetele, kinnitasid Soome meretööstuste esindajad Eesti ettevõtjatele saalis.
Saksamaa näitas, miks ökosüsteem loeb
Saksamaa turu sessioon lisas seminaripäevale olulise vaate: meretööstuse võimalused ei sünni ainult üksikute ettevõtete võimekusest, vaid ka sellest, kas nende ümber on toimiv innovatsiooni- ja koostöövõrgustik. Mariella I. Gräff tutvustas Ocean Technology Campus Rostockit, mis koondab meretehnoloogia ettevõtteid, teadusasutusi ja iduettevõtteid ning aitab kiirendada uute lahenduste jõudmist turule. Võrgustikku kuulub üle 70 partnerasutuse teadusest, haridusest ja ärist ning Cluster4Future projektidesse on kaasatud üle 150 inimese. Selle kõrval on oluline praktiline katsetusvõimekus: Rostocki lähistel Läänemeres tegutseb Digital Ocean Lab, mille potentsiaalne katseala on 750 hektarit. See on koht, kuhu ka Eesti ettevõtteid oodatake oma innovatiivseid ideid proovima ja tutvustama.
Mariella I. Gräff tutvustas Ocean Technology Campus Rostock.
Lindner Groupi näide tõi sama mõtte väga praktilisele tasandile. Martina Biedersbergeri esitlus Eesti ettevõtjatele näitas, et kruiisilaevade siselahendused ei tähenda ainult mööblit või viimistlust, vaid terviklahendusi, kus kokku tulevad inseneeria, detailprojekteerimine, isolatsioon, ventilatsiooni- ja torutööd, elektritööd ning siseehitus. Lindneri töö Icon of the Seas’i Absolut Zero alal on hea näide sellest, kui laia kompetentsi rahvusvahelised meretööstuse projektid tarnijatelt ootavad. Ettevõtte esitlusest joonistus välja ka kestlikkuse suund: ringmajanduse põhimõtted, tagastus- ja rendimudelid, elutsükli hindamine ning CO₂ jalajälje arvutamine liiguvad üha enam meretööstuse tarnijate igapäevasesse tööriistakasti.
Martina Biedersberger Lindner Groupist.
Taani sõnum oli otsekohene: maailm on suurem kui ainult lähiturud
Taani sessioonist jäi kõlama üks selge sõnum: Eesti ettevõtted ei peaks piirduma ainult siinsete lähiturgudega, vaid mõtlema oluliselt suuremalt. Green Shift Groupi tegevjuht Mikkel Elsborg rõhutas, et meretööstus on rahvusvaheline äri ning võimalusi tuleb otsida julgelt ka kaugemalt. Oma kogemuse põhjal tõi ta näite, kuidas õigete kontaktide ja järjekindluse kaudu võib jõuda väga suurte klientideni, sealhulgas USA mereväeni.
Samas ei olnud tema sõnum pelgalt innustav, vaid väga praktiline. „Meretööstuse tarnija peab tundma Taani, Euroopa Liidu ja rahvusvahelisi reegleid, sealhulgas vastutust, kindlustust, transporti, ohutust ja rahvusvahelisi konventsioone. Nõuetele mittevastavus võib kaasa tuua laeva kinnipidamise, viivitused, rahalise kahju ja mainekahju,“ sõnas ta.
Green Shift Groupi tegevjuht Mikkel Elsborg.
Elsborgi üks tugevamaid sõnumeid puudutas dokumentatsiooni. „Ütlen teile väga otse -: meretööstuses võib töö ise moodustada 30 protsenti, aga dokumentatsioon 70 protsenti. Korralikud raportid, materjalide deklaratsioonid, sertifikaadid ja jälgitavus ei ole lisabürokraatia, vaid osa tarnija usaldusväärsusest,“ kinnitas Elsborg Eesti mere- ja tööstusettevõtjatele.
Ka ESG, küberturvalisus ja eetiline vastavus ei ole tema sõnul enam kõrvalteemad. „Need mõjutavad tarnija usaldusväärsust, riske, finantseerimist ja võimalust üldse rahvusvahelistesse projektidesse pääseda,“ lisas ta.
Eesti ettevõtetele on ruumi, aga ainult hea tootega ei pääse
Seminaril jäi korduvalt kõlama, et Eesti ettevõtetel on võimalus meretööstuse väärtusahelatesse siseneda, kuid see nõuab palju enamat kui head toodet või konkurentsivõimelist hinda.
Eesti aukonsul Soomes Andrus Junolainen tõi esile, et ettevõtted kipuvad uutele turgudele minnes alahindama lepinguid, tarnemahtu, vastutuse piire, maksetingimusi, garantiisid ja juriidilisi detaile. Tema esitluses olid tarnijate peamiste nõuetena välja toodud kliendi tundmine, tarnetäpsus, kvaliteet, finantsstabiilsus ja oskus pakkuda väärtust ka väljaspool oma kitsast töömahtu.
Väga oluline on ka väärtusahela vaade. Junolaineni esitluse järgi on kõige suurem kasvuvõimalus sageli mitte ainult otse laevatehasele müües, vaid pakkudes tehnoloogiat või lahendusi laevaomanikele ja operaatoritele. Põhjendus on lihtne: maailmas töötab umbes 15 000 parvlaeva ja 350 kruiisilaeva, samal ajal kui aastas ehitatakse kõige rohkem umbes 25 uut laeva.
„See tähendab, et Eesti ettevõtete võimalus ei ole ainult uusehituses, vaid äga suur turg on ka olemasolevate laevade uuendamises, digitaliseerimises, energiatõhususes, küberturvalisuses ja erilahendustes,“ märkis Junolainen.
Seminari esinejad ja korraldajad ühispildil.
Eesti tugevus on kiirus, järgmine samm on koostöö
Eesti merendussektoril on juba arvestatav vundament, tõdeti seminaril. Eesti Merendusklastri esitluse järgi koondab klaster 61 organisatsiooni kogu merenduse väärtusahelast, esindades enam kui 1,6 miljardi euro suurust aastakäivet ehk ligikaudu 4 protsenti Eesti SKP-st. Strateegiline eesmärk on kasvatada meremajanduse osakaal 2035. aastaks 8 protsendini SKP-st.
Selle saavutamiseks on fookuses merendusharidus ja tuleviku tööjõud, eksport ja rahvusvahelised partnerlused, rohetehnoloogiad, laevade uuendamine, kestlikud kütused, digilahendused ja küberturvalisus.
Seminaril osalenud tootmisettevõtte Danival MW esindaja Kristo Piksar võttis seminari järel LinkedInis päeva ühe keskse mõtte kokku nii: meretööstuse tulevikus muutuvad tugev koostöö ja usaldusväärsed tööstuspartnerid järjest olulisemaks.
See ongi Eesti ettevõtete jaoks kõige olulisem järeldus. Meretööstuses on võimaluste aken praegu avatud, kuid sellest võidavad need, kes liiguvad kiiresti, tunnevad oma klienti, teevad juriidilise ja tehnilise kodutöö ära ning oskavad pakkuda lahendusi koos teistega. Eesti tugevus on paindlikkus ja lahendustele keskendumine. Järgmine samm on see tugevus suuremaks piirkondlikuks koostööks vormida.
Seminari korraldasid EISi Saksamaa ekspordinõunik Tiina Kivikas, Taani ekspordinõunik Kristi Kivi-Frimpong ja Soome ekspordinõunik Irene Surva-Lehtonen.
Järgmisena viib EIS Eesti meretööstusettevötted ühisstendiga SMM messile, mis toimub sügisel Hamburgis. Rohkem infot messi kohta leiab siit.