Space Estonia

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) digi-, kosmose- ja kaitsetehnoloogiate arenduse projektijuht Elise Guerra Monasterio valiti Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) rahvusvaheliste suhete komitee asejuhiks. Tegemist on ESA nõukogu nõuandva organiga, mis osaleb agentuuri rahvusvaheliste koostöösuhete ja partnerluste kujundamises. ESA nõukogu soovitusel valiti rahvusvaheliste suhete komitee (IRC) juhiks Matthew Pritchard-Evans Ühendkuningriigist ning asejuhiks Eestit esindav Elise Guerra Monasterio. Uute juhtide ametiaeg algas tagasiulatuvalt 1. juulil 2026. „Asejuhi roll on tunnustus Eesti delegatsiooni panusele ja aktiivsele osalemisele komitee töös, kuid veelgi olulisem on võimalus mõjutada Euroopa kosmosekoostöö tulevikku ajal, mil rahvusvahelised partnerlused muutuvad järjest strateegilisemaks. Minu eesmärk on aidata tugevdada Eesti positsiooni usaldusväärse ja

Eesti küberturbeettevõte CybExer Technologies hakkab juhtima kümnest Euroopa ettevõttest koosnevat konsortsiumi, mille eesmärk on Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) sõlmitud lepingu raames arendada võimekust turvalise satelliitside testimiseks ja valideerimiseks. Tegevus on seotud Euroopa Liidu tulevase turvalise satelliitsidesüsteemiga IRIS².  Arendatav võimekus võimaldab kontrollitud keskkonnas hinnata, kuidas satelliitside peab vastu häiretele ja küberrünnakutele ning kuidas need mõjutavad kogu sideahelat. Nii saab nõrkusi leida ja riske maandada enne süsteemide kasutuselevõttu.  CybExeri juhitava konsortsiumi töö on osa ESA Low-LEO tegevustest, mille raames uuritakse ja arendatakse uusi valitsusasutustele mõeldud satelliitsideteenuseid ja nende kasutusviise.   Plaani kohaselt hakkab IRIS² põhikonstellatsiooni kuuluma 348 satelliiti ning selle 12-aastase kontsessioonilepingu väärtus on 15,6

Eesti ettevõte Cybernetica alustas koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) Minerva projekti kolmandat etappi. Enam kui viis aastat kestnud koostöö jõuab sellega uude faasi: kui seni keskenduti peamiselt masinõppe võimaluste uurimisele ja tarkvara arendamisele, siis nüüd luuakse reaalajas töötav küberturvalisuse lahendus, mida saab paigaldada otse kosmosesõiduki pardale. Minerva dünaamiline ohutuvastussüsteem on eraldiseisev küberturvalisuse moodul, mis paigutatakse kosmosesõiduki sidesüsteemi ja pardaarvuti vahele. Selle ülesanne on avastada võimalikud küberohud enne, kui pahatahtlikud käsud jõuavad pardaarvutini. Projekt toimub ESA üldise tehnoloogia toetusprogrammi GSTP raames ja kestab 2029. aastani. Uuringutest reaalse seadmeni Cybernetica koostöö ESAga Minerva projektis algas 2020. aasta aprillis. Esimeses etapis uuriti, kuidas kasutada

Juunis külastasid Euroopa Osakestefüüsika Labori (CERN) metallurgiaeksperdid Neo Performance Materialsi tootmisüksusi Sillamäel ja Narvas, et tutvuda ettevõtte tootmisvõimekuse ning võimaliku koostööga CERNi tulevaste projektide raames. Kahepäevase külastuse keskmes oli kõrge puhtusastmega nioobiumi tootmine ja töötlemine. Nioobium on oluline materjal CERNi tulevaste projektide, sealhulgas Future Circular Collideri (FCC) jaoks. FCC on CERNi kavandatav järgmise põlvkonna 91 kilomeetri pikkune osakestekiirendi, mis ehitusotsuse korral peaks tööle hakkama 2040. aastatel. Ehitamise kohta oodatakse otsust 2028. aastal. Külastusel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) esindajad. EISi CERNi projektijuhi Robert Aare sõnul näitab külastus, et Eesti ettevõtetel on potentsiaali saada osaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele Eesti esimese kosmosetegevuse seaduse eelnõu, millega luuakse Eestis terviklik õigusraamistik kosmosetegevuse korraldamiseks. Eelnõu käsitleb kosmosetegevusena eelkõige satelliitide ja teiste kosmoseobjektide lennutamist ning käitamist kosmoses. Seadus paneb paika reeglid lubade, registreerimise, järelevalve ja vastutuse kohta ning toetab Eesti kosmosesektori liikumist teadusprojektidelt kommertstegevuse suunas. Eestis on praegu teadaolevalt arendamisel neli satelliidimissiooni ning esimene Eesti kommertssatelliit plaanitakse orbiidile lennutada 2028. aastal. „Eesti ettevõtted arendavad juba täna tehnoloogiaid, mis jõuavad kosmosesse, ning riik peab olema valmis sektori järgmiseks arenguhüppeks. Selged reeglid annavad ettevõtetele ja investoritele kindluse arendada kosmoseprojekte Eestis ja koos partneritega. Meie eesmärk on, et Eestist saaks usaldusväärne